Tänan kõiki, kes on siin oma opist ja selle järgsest ajast hiljuti kirjutanud. Mulle tehti opp 11 päeva tagasi. Nii suure varba kont kui ka väikse (5.) varba juurest nüsiti konti väiksemaks. Seega haavad on mõlemal jala poolel. Õnneks tegin ainult ühe jala korraga (teisel jalal ei ole asi veel nii hull).
Ütleme nii, et tõsine kopp on ees kodus olemisest ja see ju veel jätkub niimoodi mitu nädalat. Opp ise tehti ainult kohaliku tuimestusega (isegi mitte seljasüst, vaid süstiti otse jalalabasse, kohutavalt õudne, selline tunne nagu 10x oleks süstlaga ragistatud vastu õrna jalalaba). Olin opi ajal üleval, kuulsin mis arstid tegid/rääkisid ja see ei olnudki nii hull, kui see tuimestuse süstide tegemine.
Esimesel õhtul mul jalg ei valutanud, hakkas valutama järgmisel hommikul ja hullud valud kestsid 2 päeva (aga ka siis võtsin ainult kahel korral kõige tugevamat valuvaigistit, ülejäänud aja proovisin Ibumax 400-ga hakkama saada).
Esimesel sidumisel (4 päeva hiljem) avastas perearst, et tekkinud on mingi suur vesivill, õnneks mitte haavade peale, vaid varvaste ja jalalalaba ühenduskohta. Perearst arvas, e täkki see tekkis külmakotist - kuna jalg oli tundetu, siis panin külmakoti otse sidemele ja ei pannud sinna vahele rätikut ega midgai (ma ju ei tundnud külma esimestel päevadel). 11.päevaks on hakanud see villi koht paranema, aga aega veel läheb.
Liigun toas karkudega ringi, mõnel harval korral ka hüppan ühel jalal (kui ei viitsi karke haarata). Jumal tänatud, et elan korteris ja meie majas on ka lift (treppidest küll ei jaksaks hüpata). Mul on olemas ka need rasked kannale toetumise jalanõud, kuid käia ma nendega ei ole veel suutnud, kuna kui hakkan kannale toetuma, siis hakkavad haavad valutama. Vahel siis hoian neid jalanõusid lihtsalt jalas, et jalg harjuks.
Aegajalt liigutan jalalaba, et see kangeks ei jääks. Aga varvaste liigutamisega veel hakkama ei saa, ainult 1 mm liiguvad. Igastahes ootan juba, et saaks hakata vaikselt jalga maha panema ja kõndima (ca 15 päeva pärast). Lähen kasvõi sokkis tööle, aga kodus on ikka igav passida, kui kuskile minna ei saa või midagi kasulikku teha ei saa. Õnneks saan arvuti kaudu tööd teha ja haiguslehte seetõttu väga pikalt ei kasutanud, seega raha vähemalt jookseb ja aju saab tööd. Aga väga tahaks välja rahva hulka minna juba.
Jõudu paranejatele ja tulevastele opile minejatele.