Ei teagi mis mind siia sundis kirjutama,ilmselt see,et hetkel tundub v66rastega jagamine kergem,kui omastega.
Làksime elukaaslasega juuni alguses lahku,kuna sain teada, et ta petab mind. Umbes kuu aega hiljem kàis ja kraapis mu ukse taga, palus andeks, soovis uuesti koju tulla ja otsast alustada, ta pidas kodus umbes nádala vastu, yhel hommikul t66lt tulles, leidsin eest tyhjad toad ja ka k6ik oma asjad oli kaasa v6tnud.
4 pàeva tagasi sain teada et ootan last. Teatasin ka talle selle uudise, lubas minuga kokku saada ja arutada,mis edasi saab ja kuidas, siiamaani ootan teda.... see selleks, sain aru et inimesel teised huvid. Olen segaduses, sest tahaksin seda last vàga,kuid on hirm. Olen 39....kui laps saab 10a, olen juba 49. Ei tea ka kuidas hakkama saaksin, kuna mu t66 n6uab pidevalt kodust eemal viibimist , eks see sai ka meie suhtele saatuslikuks. T66kohta ma vahetada ei tahaks, palga párast.....hetkel on tunne, et k6ik on kokku jooksnud:(

Lapse isa on läinud...nüüd ongi sinu valik, kas saad lapse ja kasvatad teda üksi või ei saa last ja hakkad uut elukaaslast otsima. Otsustama pead ikka ise, õnneks on sul selleks pisut aega.

Arvad toesti, et see jobu tuleb lapse parast sinuga kohtuma? Ta jookseb su eest, kuidas jaksab, hakkad temalt veel raha noudma. Kui pole voimalusi lapse kasvatamiseks, tuleb loobuda.

Mida sellises tõsises olukorras kirjutada? Kui mitte seda mis tuleb ja mis üldpilti selgemini välja paista laseb.
Karm reaalsus on selline, et ühe jõhker võib teisega võrreldes olla midagi mis ei vasta samale tasemele.
Ja kui tuleb midagi ootamatut, siis kes on need kes võtavad kuna norm inimesele ei tee mitte keegi mitte midagi.

Selles ongi asi, et aeg làheb,,,,tuleb otsustada. Selles suhtes on v6imalused olemas, et on oma kodu, laene ,v6lgu pole....hirm on kas ja kuidas saaksin muus m6ttes hakkama, kuhu játan lapse kui pean t66le minema, kaua ma yldse saaksin/peaksin lapsega kodus olema.
Vabandust,kui vbla kedagi ajavad mu kysimused naerma.

punast popsu hulkuvate kapo agentide poolt, et meeleolu mis popsutamiseni viiks, kaoks. jama jama...

muidu veel lapsi on? vanemad? Ise tahaksid last, kui küsimused kõrvale jätta? tead kui paljud kasvatavad üksi oma lapsed üles ja sina tuled ütlema, et ei saa hakkama. Naised on tugevad, muidugi saad hakkama.

Sa oled juba oma küsimustele ise vastanud. Sa saad lapse.

Hurraaaa!!!

Mees võtab oma nimele ja hakkab muidugi toetama materiaalselt. Ka saab ta aru, et igal lapsel on võimalus tunda oma juriidilist isa.

Kui ma selle lapse synnitaksin, siis kindlasti annaksin talle oma perekonnanime ja mehelt ei kysiks raha.
Mul on hetkel vága segased tunded. Me tahtsime vága last,kui veel koos olime, yritasime pea pool aastat ja nyyd siis pidi see juhtuma....

Jalgade hargitamine ei olegi nii tänuväärne "töö", nagu paistab. Püüdsid voodisse ronides teda veel kinni hoida? Vale lüke sel juhul.

Aitáh 6elutsemast:)

Palun ära seda lollust tee, et lapse isa ei pea materiaalselt ega moraalselt vastutama. Saan aru, et olite pikas suhtes ja tahtsite last? See ju hoopis teine teema, kui et laps on mingi suvalisega üheoosuhtest saadud.

Kui sul lapsi pole ja tahad last, siis on see ju viimane võimalus. Hindama peaks oma rahalist seisu, ajalisi võimalusi, palju sul mujalt toetust olekst (vanemad, sõbrannad). Kas on võimalik lapsehoidja võtta...

Saan aru, et hetkel suur koorem õlgadel, aga võib-olla hindad olukorra ümber ja näed selle ka häid külgi. Kui mees ei ole sinu raseduse loole kuidagi reageerinud, siis ei ole sa tema näol midagi kaotanud ja kes teab, võib-olla annab see võimaluse hoopis elu armastusega kohtuda.

Tööga on küll selline lugu, et väga palju reisides läheb asi pisut keeruliseks. Aga mida ma ka tean, paljud üksikvanemad on veel raskemas olukorras. Jõudu sulle!

Aitáh heade s6nade eest. Hetkel on mu peas palju kysimusi, hinges hirm....
Jah me soovisime last, aga ei tulnud ega tulnud,kuni nyyd tuli ja see k6ik p66ras elu pea peale. Kuna olen aru saanud,et see inimene ei soovi minust ja lapsest midagi kuulda,siis ei pane ma ka talle mingeid kohustusi. Milleks? Las ta elab uue naisega.
Abist niipalju,et seda pole eriti kusagilt loota. Isaga ma ei suhtle, ta láks ára kui olin 3a, ema peale ei saa ma ka loota, sest ta on vàga haige:(
Ja kui aus olla, ma ei kujuta ettegi mis yks korralik vanker maksta v6ib....:(

Mis mõttes milleks? Ikka lapse jaoks. Ta on lapse isa ja tal on kohustused lapse ees, nii seaduslikud kui ka moraalsed. Saadud raha võid kasvõi eraldi hoiusena panna, millest hiljem laps ise elu alustamise raha saab või mida iganes

Tänapäeval ei ole enam niiiii keeruline lasteasju saada, on ju olemas kasutatud vankreid, kasutatud riideid jms. Lapsel on üsna ükskõik, kas ta on mingis tutikas Ferraris või vanemas Audis.

Veel üks pisiasi, et mehe vastuse puudumine võib olla esialgne ehmatus. Võib-olla hakkab ise hiljem nõudma lapsega suhtlemist.

Lõppude lõpuks otsustada võid ainult sina

sinu ees ei pruugi sel "isal" kohustusi olla, aga oma lihase lapse ees on igal inimesel kohustused. vastasel juhul ei olegi tegemist inimesega. samuti on lapsel õigus oma vanematele.

Minu arvates on väga vale teadlikult laps ilma isata jätta.

Vanker ei peagi olem auus, ise ostisme teise ringi vankri, sest ei ole mõtet suurt raha sinna alla panna. Need 200 eur - sed mis uued roostetavad ja logisevad.
Osta Emmeljunga ja vaata üle rataste kulumine, vankri väline seisukord. ja mitu last kasutanud, kas ostetud uuena
Emmeljungad ja muud paremad vankrid, neil on hinnad aastakäikude ja mudeliet järgi.
Seda vankrit saab teha käruks, ta on kerge ja laps mahub sellesse kuni 3 aastani.
siis kui ise enam ei vaja müüüd maha veidi odavamalt kui ise ostsid

tavaliselt on selle vankriga kaasas ka kõik lisad putukavõrk, vimakile, vahel isegi beebitarvete kott ja lambanahk vankrisse

Samuti voodi lapsele ja mähkimislaud, uuri forumites ja osta. ees
seal võib saada väga ilusa ja korraliku asja palju soodsamalt kui poest

ja lapsega saad kodus olla kuni 3 aastani

lapsel on kindlasti ka mehe poolsed vanavanemad, suhtle nendega, vb on sinu lap ska neile rõõmuks
mehele aga anna aega om otsus teha, ära võta vastu kui tuleb nüüd pakkuma ennast

Aitáh kes arvamust avaldasid.
Sydames ma tahaksin seda last,vága,,,,, aga teda yksi kasvatada,ilma isata.... pole kindel :(
Hetkel m6tlen, et kui tuleks t66le mineku aeg,kuidas játaksin nii váikse kellegi teisega páevadeks.
Lapse isa vanematest nii palju,et nad on surnud , ma pole neid náinudki , ainult haual kàinud.

no kindlasti on sul olemas sotsiaalne võrgustik, kus leidub inimesi, kes on valmis sind lapsehoidmisel aitama. Kui sa oled materiaalselt kindlustatud, siis ära kahtle - sünnita. Eriti, kui oled last kogu aeg soovinud. Vabanda, aga sa oled juba küllalt eakas, et oleks aega leida uus kaaslane ja võimalus eostada uus laps kahaneb pidevalt.

Mina olen ka seda meelt, et pigem jätta laps isata, kui riskida sellega, et mingil X hetkel hakkab nn isa lapselt elatist nõudma, kuigi ise lapsest ei hoolinud ja ta ära tõukas.

M6istan isegi,et ma pole enam esimeses nooruses, see v6ib olla mu ainus v6imalus.
Pean korralikult k6ik làbi m6tlema. Syda ytleb et syn nita see laps, pea aga kàsib m6elda.

Mis õigusega tahavad naised lapselt isa ära võtta?

Kuule, Tuti-Pluti, ma ei õelutse, olen ainult totaalne realist. Kogu lugu.

kuidas ära võtta? Võtta saab kelleltki midagi, mis talle kuulub. Kui mees on avalikult teatanud, et tema ei ole lapsest ega tema kasvatamisest üldse huvitatud ja eelistab kodu mängida lapsele võõra naisega, siis pole sel mehel lapse üle mingit õigust.

Pigem ma tahaks teada, mis õigusega naised sunnivad mehi last omandama, õigemini, miks te määrite oma lapsele pähe meest, kes temast ei hooli?
Saate te aru, et kui te praegu sunnite meest vägisi isa olema, siis võib tulla aeg, kus see "isa" sunnib last enda eest hoolitsema ja talle ülalpidamist maksma. Milleks?

Esimene küsimus on eelkõige, kas otsustad rasedusega edasi minna.
Teine küsimus, milliseks kujunevad suhted lapse isaga. Saan aru, et suhe oli siiski pikemaajaline ja tegu ei ole narkari või joodikuga. Varem või hiljem hakkab laps ikka isa kohta küsima. Mõistlikum on juba algselt nende vahel mingi suhe luua.

Kõik on läbirääkimise küsimus, aga selge see, et mõlema vanemaga on tal parem. Kui muud ei ole, siis vähemalt rahaline tugi.

Tegu táiesti tavalise mehega, meie suhe,st kooselu ei kestnud vága kaua, natuke yle 3a.
Tunnen ennast táiesti otsustusv6imetuna....aga otsustama midagi peab,sest aeg láheb. Ilmselgelt ma teda paluma ei hakka,et tule koju tagasi ,lapse párast.
Inimene on oma otsuse teinud, nyyd tuleb ka mul teha.

annab juna lapse, annab ka leiva

ise olin töötu 4 lapsega lahutatud

exmees kasutas tugevama õigust ja jäin rasedaks, algul arvasin et seda last ei sünnita kuid siiski sünnitasin ja ei kahetrse
laps tänaseks juba suur inimene

"Olen segaduses, sest tahaksin seda last vàga,kuid on hirm. Olen 39....kui laps saab 10a, olen juba 49."

49 ei ole mingi vanus, et siis põdeda, et laps alles 10-aastane. See hirm on päris tõsiselt hirm hirmu enda pärast. SEda ära endale ligi lase. 49-aastane naine ei ole sugugi nii vana, usu. Ja Sa ei ole veel pensionilgi, kui laps on 20, mõtle. Seega lapse kasvatad üles tööeas olles.

"Ei tea ka kuidas hakkama saaksin, kuna mu t66 n6uab pidevalt kodust eemal viibimist."

Ei tea täpselt Su töö iseloomu. Kui vanavanemad on nõus toetama, siis ei peagi ehk töökohta vahetama. Samas ei tea Sa ju täna ise ka, millised võimalused elu Su teele veeretab, kui laps olemas on. Mõtlemise koht jah, aga pigem selline, et kas otsustad puhtalt karjääri heaks või püüad tulevikus võimalust mööda tööelu sobitada lapse kasvatamisega. Kui puhtalt karjäär ja raha on, siis on ju võimalik ka lapsehoidja palgata. Välismaal on lapsehoidjad sageli abiks koduperenaistelgi, miks siis ei võiks olla lapsehoidja abiks ühel edukal karjäärinaisel?

Kommentaatori "Autorile:" 15:50 postitusest teatatud moderaatorile, loodetavasti reageerivad.

Kallis inimene, siit abi otsimine on kahe teraga mõõk: mõni võib tõesti head nõu anda ja toeks olla, samas teine oma kibedusega võib su pea veel rohkem sassi ajada. Igal juhul on see tegelikult suurepärane uudis: sulle on antud VÕIMALUS, mille võid vastu võtta, aga ka jätta. Selles otsuses oled sa tegelikult omapead: nüüd on vaja tõesti oma prioriteedid paika panna ja otsustada vastavalt.

21.20
Mis mõttes reageerivad? Kas ma kasutasin mõnda ebasündsat sõna või? Ehmatasin täitsa ära, lugesin kõik üle, aga ma ei ole mitte midagi halba öelnud?! 39-a naine ON vana, see ei ole ju mingi sõimamine! Ja vallaslapsi POLE vaja, milleks õnnetuid lapsi teadlikult siia ilma juurde teha? Ükski laps ei ole seda ära teeninud, et tal ei ole isa.

To kellaaeg: Võtan isiklikult, sest olen ise vallaslaps.

Millise õigusega sa rõhutad siin, et mind POLE vaja?