Vaata, kulla Liina, on täiesti erinev, kas laps saab vitsa asja eest või ilma asjata. Kui saab asja eest, siis ei teki komplikatsioone, sest ta teab väga hästi, mille eest sai. Kui aga saab pidevalt ilma asjata, siis on loomulik, et lapse närvikava muutub, sest ta ei saa aru, mille eest või on põhjus karistamiseks liiga tühine ja jälle ei saa aru, miks.

eee...ükskord sain vist nahutada selle eest et panin KOGEMATA vanavanaema rõdule kinni.ei teinud seda kurjusest vaid seepärast et lapse mõistus ei osanud rõdulinki õigesti kasutada.
noh mingit vimma selle sakutamise ja raputamise mälestuse peale pole-pigem meenutan huumoriga.olin vist liiga väike,et midagi hirmsasti südamesse võtta.
ükskord sain ilge laksu vastu p...d kui magama ei tahtnud jääda-siis olin küll pisarateni solvunud kuid tagantjärgi saan ka laksuandjast isast aru.
rohkem füüsilist karistamist pole saanud(vend sai küll mingil perioodil iga väiksemagi asja eest ja julmalt)

mul jättis okka hinge ehk rohkem vanemate väiklane võimukus ja hullumeelne tujude välja elamine minu peal-vaim ja hing said haiget ühtelugu.ja mingit soojust,lähedust ning ühtekuuluvustunnet ma oma vanematega mingist hetkest enam ei tundnudki.
isaga siiski mingil ajal jälle suhtlema hakkasime-nüüd on ta juba manalamees ja mul on siiski väga hea meel,et me väga võõraks ei jäänud.
emaga saan üldiselt siiski normaalselt läbi...oleme ikkagi täiskasvanud inimesed,kuigi omade kiiksudega.

aga mingit võimukust,mõtetut käsutamist vms.ei talu ma siiamaani.

Kui laps/nooruk saab matemaatikas või mõnes muus aines kolme, siis tuleb kõigepealt välja selgitada see, miks ta sai kolme ja teda tuleb (rahulikult) õpetada ja selgitada ja rääkida sellest kuidas lahendati seda (näiteks matemaatikat) siis kui sina koolis käisid.
-----------------------------------------------------------------

Mul on näide omast käest võtta:

Tänapäeval lahendatakse matemaatikat nii:

80*10%/1=8

Aga sel ajal, kui minu ema ja ka sel ajal, kui mina koolis käisime tehti matemaatikat nii:

80*10%/100=8

Igati lihtne ja loogiline, laps ei pea ajusid "ragistama", et mis see lahendus nüüd on.

Parimat soovib ARVAJA

Inimesed, jutt algas 3,5 aastasest, mitte teismelistest!!! Kui keretäis on jäänud õigel ajal andmata, siis üle 10 aastase lapse füüsiline nahutamine on juba liiast. Arvan ise, et isegi üle 6 aastast vist enam vitsaga ei kasvata, kui enne tema pilli järgi oled tantsinud. Igal asjal on oma aeg.

ogalikule
sa arvad, et õige on hakata last hällist saati peksma? kui saab 6 vanaks, siis enam ei tohi? miks küll, äkki seepärast, et kuuene on meie ajal juba selline akselerandist volask, kes võtab ise malaka ja annab sulle endale vastu?

kui peksuga saaks kedagi paremaks ja targemaks kasvatada, siis poleks koolis vaja käiagi. oleks peksumajad, kus lapsi pekstaks 5 tundi jutti ja olekski kohe head ja targad inimesed valmis.

tean vanemaid, kes peavad oma lapsi peksma, et veidigi tähelepanu saada, sest nende lapsed tõesti irvitavad neile näkku, kuna nende vanemad on hullud debiilikud, kes oma halba tuju ja alaväärsuskomplekse elus laste peal välja elavad.
neis peredes ei räägita, neis peredes ainult haugutakse. nii ema ku isa vaid hauguvad, kriiskvad, näägutavad ja peksavad. nii teineteist kui lapsi kui koduloomi.

pole ime, et seal peres vanema kuri pilk on nagu naljanuber lapse jaoks.

normaalses peres, kus vanem on autoriteet ja käitub lapsega kui endasugusega, viisakalt ja austusväärselt ning häält ei tõsta, kus valitseb armastus ja hellus, on kuri pilk tõesti kui löök vastu nägu.
normaalne inimene ei löö last.

Minu ema mulle vitsa ei andnud, ja ei anna ka mina oma lapsele.

8 juuni 2009 20:39 kirjutas Kris <woman@delfi.ee>:

This message was sent from: Perekond.

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=13&i=231347&t=211965
----------------------------------------------------------------

Minu ema mulle vitsa ei andnud, ja ei anna ka mina oma lapsele.

Kui sa suudad oma lapsed nii kasvatada, et pole neile vaja vitsa/rihma anda siis on sul vedanud, aga mina sooviksin õigluse huvides vitsa/rihma saada, kuigi mul oleks piinlik alasti olla, aga mis siis!

Sa, irw, oled nii loll, et ma ei viitsi sulle isegi vastata. Mine ja arene.

Olen Ogalik'uga 100% nõus.

Parimat soovib ARVAJA

sina ogalik mine ja lase ennast steriliseerida.

Ogalik räägib õiget juttu ja sina soovitad talle peale seda, et ta läheks ja steriliseeriks ennast.

Kui sa ei suuda tema juttu välja kannatada, siis lahendus on lihtne: Ära tule enam siia foorumisse.

Aga hakkakski siis lõpetama.

Parimat soovib ARVAJA

ah et perefoorum on siis vaid teiesuguste päralt, kes peksavad lapsi, kes alla 6a vanad? looda sa..

Ära aja jama.

Mina olen 34, aga vitsa või rihma pole veel saanud, kuigi põhjust oleks küll ja küll. Aga see ei puutu siia foorumisse mitte kuidagi.

Aga hakkakski siis lõpetama.

Ciau.

Tere.

Üks küsimus.

Kas sa paned "joont mööda käimise" ja reeglite järgimise ühe pulga peale?

Minu küsimus on ajendatud Sinu väitest:



/"ise mäletan küll seda, et vits oli meil majas olemas, kuigi olime õega minu arust üsna head lapsed. aga kord oli kodus üsna karm, reeglid paigas.
alles täiskasvanuna hakkasin mõtlema, et selline karm kord ja joont mööda käimine on mind siiski mõjutanud. olen selline kompleksides ja kinnine. tahan kõigile meeldida ja lausa akrdan konflikte."//

kõige vastikum ja alandavam on tutistamine, pigem üks laks

ärge kunagi last tutistage!

Kõige alandavam, valusam ja kõige raskemaid tagajärgi tekitav, on sarkastiline mõnitamine väikesele lapsele, kes ei suuda mõista, kas võtta seda naljana või hoopis teisiti...

Samuti on ränk ignoreerimine.
Sa ei mõista, miks sinust välja ei tehta, sa vaevad oma lapsearukest ja südant, nutad , käid järel ja anud, et emake, miks sa ei räägi... Ja emake ei räägi, sina aga ei tea, miks...

See kandub selliselt su täiskasvanu ellu, et selle pärast minnakse lahku, selle pärast tuntakse alaväärsust, selle pärast ei suudeta suhelda ja selle nimel, et keegi sind iial enam nii ei kohtleks, ollakse valmis KÕIGEKS.
Peaasi, et sind nähtaks, sinuga räägitaks.

Juuakse end täis, peaasi, et sinuga räägitakse, lubatakse endaga halvasti käituda ja tehakse muid hulle ja häbiväärseid tempe, -- kõike vaid selle nimel, et sa saaksid end tunda vajaliku, elavana, et keegi sind aktsepteeriks ja sinuga räägiks. Mis sellest, et vahel halva pärast...
Ja tihti ei teatagi, mis on normaalne suhtlemine, elatakse oma elukest, mis pole õnnelik ja surrakse üksinduses....

Olen saanud rihma,sest sain koolis 2-he ja eesti keeles ühe.
Mäletan hästi kui isa pükspealt rihma võttis ja andis säraka.
Meil oli kodus kombeks,et karistus ikka õiglane oleks siis anti 10 pepulaks,20vitsahoopi ja muidugi k 100 rihmahoopi!!

Eks kasvatus ja karistused allu samuti moele nagu kõik muugi. Minu ajal polnud vitsas midagi problemaatilist. Kui ikka asjad päris käest ära läksid, järgnes tõsine jutuajamine, peened valusad kasevitsad toodi tuppa ja siis ei aidanud enam mingi jutt ega nutta. Tuli püksid maha võtta ja tehti tagumik korralikult kirjuks nii et jäljed nädal aega näha olid. Siis palja kirju tagumikuga nurka järele mõtlema ja kleiti tuli kahe käega külgedelt ka üleval hoida. Oli häbi küll, aga ahistamisena ei võtnud seda keegi ja meelde jäi ka, nii et edaspidi hoidis vitsahirm mõnegi teo ära. Nüüd on mood teine, aga mind need igasugused ulakate laste "häired" küll ei veena. Aga eks aeg ole ka teine. Igaühele oma nagu öeldakse.

Mul on teist kuidagi väga kahju, pekstud lapsed. Mis sest, et nüüd täiskasvanud olete.
Mina arvan ka, et normaalne inimene ei löö teist inimest, eriti endast väiksemat, ei löö loomi ega vanainimesi. Teooria muidugi ei aita, kui ikka väga endast välja aetakse, siis mine tea. Aga lapse puhul on ikka väga selge, et vea oled ise teinud, kui laps tõsiselt öeldust sõnast aru ei saa. Enda vale käigu pärast on ikka alatu lapsele tappa anda küll.
Ei maksa seda läve järjest kõrgemale ajada, muidu lõpuks lihtsalt peab üle piiri minema, sest varsti pole ju enam kuhugi edasi minna.

Vits toimib väga hästi, kui seda õigel hetkel kasutada. Minu puhul vähemalt toimis. Kevadel, juba väga soojade ilmadega kadus isu koolis käia. Ei aidanud palumine, rääkimine ega midagi. Lõpuks ühel popipäeval kodus maja taga päikest võttes sai emale vahele uuesti jäädud. Igatahes need triipud, mis emps mulle vitstega tagumikule maalis, tõi koolis käimise isu tagasi :)
Ei tunne küll mingit viha või mida iganes selle asja pärast:)