Sooviks teada teie arusaama isast?

Mul tütat heidab oma isale ette,et tal pole isa, on vaid rahakott!!! Ometigi sai siis kui ta laps oli, suusatamas käidud ja palmide all, nädalavahetustel väljasõite tehtud ja suvel telkimas. Ok, kõrgkooli õpingud on kinni makstud ja auto ostetud talle, aga seda kõike ainult hea pärast.
Üleeile öösel kui oli talvetorm ja tütar ise oli teises linnas, peksis tuul türe korteri aknad lahti aga isa oli see kes muret tundis ja vaatama läks, ikka oli just tema see ,kes päästeametit palus ja kohale sõitis,et aknad kinni panna.
Isa on tütre autol rehvid vahetanud, kui on vaja lapselast kuhugi tuua, ikka meie juurde ja alati saab.
Jah, see on tõsi,et tütre isa pole just kõige suurema jutuga mees, et võtaks tütre põlve peale ja jutustaks temaga tundide kaupa on alati olnud väikese jutuga aga asjalik ja väga hoolitsev,muretsev ja alati olemas, nii materiaalselt kui füüsiliselt.

Tüdruk tööl käib ikka kooli kõrvalt või midagi asjalikku ka teeb peale täiesti normaalse isa solvamise ja muidu vingumise....?

Küll ta siis ükskord aru saab, kui hea isa tal oli, kui teda enam ei ole. Kahju ainult, et isa ise seda päeva enam ei näe :(

Kas te tütrega sellel teemal rääkinud olete?
Võiehk lapsepõlves on ta sellest rääkinud, miks tal selline seisukoht kujunenud on.
Üldiselt kaldun arvama, et olete oma lapse ära hellitanud, kes on harjunud saama kõike, ilma tänulikkust ülesnäitamata. Pidage korralik jututeema maha pereringis, eriti isa, ehk annab midagi parandada.

Kui isa ei näita kuidagi oma tundeid välja ega räägi oma lapsega, ükspuha siis tütre või pojaga, ei tunnusta ega toeta moraalselt, siis võib see tekitada vaakumi, mida raha ja ostetud asjad kahjuks ei täida.

Isal väike viinaviga küljes, kuid see on tal terve elu olnud, õhtul teeb 150g. viskit.Võibolla nooremana oli sipa ägedamad napsitamiseda aga hommikul alati tööl ja tsüklimees pole iialgi olnud.
Tütre seisukoht ongi see,et ta ei vaja ega pole kunagi vajanud neid asju, vaid vajab ISA. Samas, olemegi nõutud, kes on siis isa???
Rääkinud oleme aga jutt läheb alati nii emotsionaalseks, isa solvub ja läheb pisaraid valama...
27a. on tütar oma isa sellisena näinud, ikka ja jälle on vaja jõuluõhtu ära rikkuda ja öelda,et need kallid kingitused ei asenda mulle isa.

Aga proovi kõigepealt rääkida mehega. Millise panuse tahab tema anda oma tütrega suhte paranemiseks. Et siis tahtsin jõuda tuumani, et kui tütar tahab jonnida, siis teie kaks käituge täiskasvanulikult ja ärge laske ennast provotseerida. Kahekesi on ikka lihtsam. Kui mehega jutuajamine peetud siis korraldage koos tütrega pannkoogi pühapäevi, väljasõite piknikuga loodusesse, minge suusatama või kelgutama, korraldage lauamängude õhtu. Midagi sellist mis siis niiöelda ei vaja suurt rahalist väljaminekut ja on emotsionaalse väärtusega ning teostatud pereringis. Muidugi võiks siinkohal olla asjade algatajaks isa, kuid esialgu võiksid rääkida tütrega sina, ja serveerida jutu käigus nagu oleks see isa mõte. ehk annab midagi päästa kui kõik 3 üritavad ja tütar ikkagi tahab isa mitte oma kiusu ajada.

Nõutu ema,
leia keegi kes sulle korralikult kotid taha ajaks.
Kilomeetrite taha tunda nende puudumist.

Sa n43 oled ikka nupust nikastatud, vanust peaks nagu olema, aga mõistust küll teps mitte!

27-aastasel tütrel oleks aeg juba täiskassvanuks saada, mitte halada mingi isa järgi. Nii vana inimene ei tohiks enam vanemate poolt ninnunännutamist vajada. Samuti peaks juba aru saama, et inimesi on ilmas igasuguseid ja ka meie vanemad on inimesed. Mingu mehele, siis kaovad ka sellised mured..

Vaata klapp, ka täiskasvanud inimene tahab ja püüab kompenseerida seda, mis lapsepõlves vajaka jäi. Kes kuidas on iseasi. Muidugi on sinu jutus terake tõtt ka, et nii vanana olles võiks natuke täiskasvanulikumalt käituda, kuid siiski ei suudeta lõpmatuseni oma emotsioone ja tundeid ju ka allasuruda.

täpiline, tee silmad lahti
vaid seksipuutes naine võib sellise story välja mõelda
kujuta ette noort naist, kes on mitu last sigitanud ei saa omal kodus aknaid kinni või siis kumme vahetatud. istub siiani emme tissi otsas ja lunib papalt veeringuid leiva jaoks

samas on ju tütar kõik need materiaalsed vastu võtnud kenasti...

Ma ei saa sellest tütrest üldse aru. Mul pole üldse isa olnud, mis ma peaks siis tegema? Oleksin olnud ükskõik millise isa üle üliõnnelik.

No vaevalt küll, et sa endale parmaadist vägivaldset jotat isaks tahad:D Aga noh kuidas kellelgi need prioriteedid on:D

"pole vaja ja polegi vajannud neid asju...."

Jajah, nii võib tunduda kuna kõik alati olemas olnud. Ärahellitatud jõmpsikas kes ei adu mis isa talle tegelikult andnud on. Esiteks korralik haridus on vägasuur asi - saab ehk ise ka korraliku töö ja ei pea enamiku eesti libude kombel oma jalgevahele lootma. Lisaks veel on alati olemas olnud ka asjad ehk siis ei ole pidand enamuse eesti plikade kombel mingil bemmiga jolbaril end tallata laskma, et ka autoga sõita ja tümpsu kuulata saaks.

....Isal väike viinaviga küljes, kuid see on tal terve elu olnud, õhtul teeb 150g. viskit.Võibolla nooremana oli sipa ägedamad napsitamiseda aga hommikul alati tööl ja tsüklimees pole iialgi olnud...


Tütre mäletamist mööda on siis tema isa selline, kes on terve tema elu iga päev väheke švipsis olnud. On sellest siis tulenenud piinlikke hetki tütre jaoks või kaaslaste poolt tehtud märkusi? Ma pigem loeks selle #mul pole isa olnud" pigem sellega seoses olevat. Ja kui napsitamise osas pole midagi suurt muutunud, siis on tütre meelest ehk kogu (ostetud)asjadega askeldamine ainult üks isapoolne üritus asja summutamiseks.
Milline laps ei tahaks isa, kes ei haise igal õhtul alkoholi järgi, keda ei pea sõprade ees häbenema vms.

Väga tuttav teema. Mul õde ketras seda juttu ühtelugu vahe peal. Minu arvates tuli tal see siis kui isiklikus elus rasked ajad olid, siis oli vaja kedagi süüdistada. Isa on meil tubli olnud. Huvijuht ta pole just olnud, aga kas peakski.
Ma arvan, et su tütrel on miski mure kaelas. Tal on ebakindlus ja tahaks et isa kui perekonna pea teda aitaks selles.
Naise aitamine on illusioon, järgmisena lajatatakse sulle, et miks sa topid oma nina teise asjadesse.
Rohkem aega tütrega veeta, kuigi asi läheb ajapikku hullemaks.

Kas olete otsinud professionaalset abi? Perenõustajat vms.? Ebakindlus ei tule inimese sisse lihtsalt niisama kosmosest, suhted isaga mõjutavad tütre suhteid meestega terve elu - me kõik tuleme oma lapsepõlvest ja kui tütar ei tunneta isaga minget sidet, siis paraku on selles süüdi vanem.

to n43 ,Ei saanud muidugi aru, mis või kes sind hammustas või oled lihtsalt vale jalaga voodist välja astnud,kuid kindlasti ei ole see feministide foorum selleks,et kedagi mõnitada või talle mingi vaimne diagnoos panna.

Need kes siin minu teemat on kommenteerunud, aitähh neile, sest ka mina mõtlen nii, olles selle tütre võõrasema juba 15a. Tean,et rääkides hakkab minul vähemalt kergem ja saan mehel toeks olla, muidu tönnime mõlemad ja langetame mõne sellise otsuse, mida pärast kahetseme.

Kuid, ilma hea hariduseta poleks tüdruk praegu see, kes ta on. Aga jälle ,oli isa see, kes jõuga ja nõuda sundis tütrel kooli vahetama.
Tüdruk igati tubli, ei saa ühtegi sõna öelda. Kandideeris just tööle, 1 kohale oli 200 tahtjat ja sai tööle....
Rahast pole ta ise ka kunagi keeldunud, kõik mis on antud,on vastu võtnud. Näiteks,tahab suvel pulmi teha ja palus selle korraldamiseks isalt rahalist abi! Loomulikult isa oli õnnelik,et saab seda oma ainukesele tütrele pakkuda...
Miks ma sellest teemast siin räägin??? Põhjus sellles, et need jõulud olid meie peres sellised sitamaitselised.Krt, kuidas me mehega pingutasime, kuidas mööda poode lapselapsele kingutusi valisime ja õhtul jõuluvana organiseerisime....ja siis koos mõtlesime,et pulmade korraldamise raha kingime jõulukingitusega....ja siis... peale kingutuste jagamist jõululauas sellised etteheited!!! Nutt tuleb peale, ausõna!

to: eks

Sul on absoluutselt õige, kuid läheb meie pere teemagapisut vastuolllu
Nimelt, minu mehe tütrel on endal 1,5a. tütar ja tal on ka mees. Mees kelle ta endale valis, on ise ka iga õhtu väheke švipsis aga see viga oli tal juba enne kokkuelamist ja lapse saamist.
Kui teda nii väga see oleks häirinud, oleks võtnud endale absoluutselt karske mehe, sest nüüd kasvab tema tütar sellise isaga nagu tema isa oli.

Ma muidugi ei tea, aga kui nii tubli tüdruk, siis äkki oleks ta selle hea hariduse nii või teisiti siiski saanud? Raha ei ole ometigi kõik, mis inimesel oma lapsele anda on? Võib-olla tunnebki tütar nõnda, et armastuse, mõistmise ja tunnustamise asemel saab tema raha? Ja kui kingituste valik käib ikka nii suure pingutamise saatel, siis kas seda siis ikka nii väga vaja ongi? Seda pingutamist ma mõtlen. Minu jaoks on kingituste otsimine selline meeldiv tegevus, mitte töö ja pingutus. Vähe lõdvemalt võtta ja omavajel suhelda ja rääkida - äkki on sellest rohkem abi. Ja kuna asjad paistavad ikka väga sedalaadi, et üks teist süüdistamata ja riidu minemata ei lahene, siis ikkagi profi abi kasutada?

vajakajäämisi omaenda mehe juures ta nüüd isa peal välja elabki. Küllap näeb oma mehes isa ja on seepeale vihane. Tõsi on ka see, et tütred valivadki mehe isa järgi.

Mina paneksin sellise tütre konkreetselt paika. Kuna olen loomult otseütleja, siis mingit ninnunännu teemat ei aretakski. Olen pea 100% kindel, et kui paneksite tüdruku paika, siis lõpeks ka see mõttetu irin ära. Praegu ta kasutab isa leebust ära: iriseb, süüdistab ja siis pressib raha välja, et oma heaolu kindlustada. Ta ju manipuleerib teiega. Tehke vahekorrad selgeks ja pange end maksma. Esialgu turtsub vihast ja mõne aja ei suhtle, kuid varsti ilmub kohale justkui miskit poleks olnudki. Küllap lõpetab ka oma lolli jora ära.

See ei ole täiskasvanud naise käitumine.

Ahh see tütar on sul ämeerika filma liiga palju vaadanud. Seal on sarnased süüdistused isale. Uuuu sa pole mu hingeprobleemidesse piisavalt süübinud. Eesti mees pole jutuvend, tema väljendab hoolitsust teist moodi - hoolitsevate tegudega.

Pakun välja et see isa pole väga viitsinud oma tütrega lapsepõlves nii öelda kvaliteetaega veeta. On jah pigem rahal lasknud kogu töö ära teha. Kui palju Teie mees oma tütrega üldse aega veetis just nimelt kahekesi? Või kas üldse? Ja siis tehtigi kallid reisid hoopis et seda kõike korvata.
Või siis jah selline variant et tütar ärahellitatud kes manipuleerib oma vanematega.

Jah, kui aus olla, ega ma ei tea, kui palju ta oma tütrega siis tegelikult aega veetis, kui ta 5 või 10a-ne oli, kuid perealbumit sirvides, on väga ja väga palju pilte, igasugustest suusareisidest, lõunamaareisidest, kanuu-, ja jalgrattamatkadest.
Kui just mitte iga päev siis üle õhtu helistab ta türdukule, küsib kuidas lapselapsel läheb, kas korter on soe ja kas bensiini on autosse vaja. Ta on olemas ja abivalmis, hooliv.
Loomulikult leidub Eestis vähe selliseid mehi, kes oskavad ennast avada ja rääkida tütrega südamest südamesse.Eesti mees on ikka kinnine, kes on küll kohal ja olemas, pakkudes seda mida oskab ja kuidas oskab aga ei saa nendest iialgi tütardele käehoidjaid.
Mina olen seda enam nõutu ja kurb,et minu isa oli selline jõhker, karm ja kah alkoholi probleemidega.Ma sain veel 15a. rihma ja suvel pidin kolhoosis tööl käima,et oma koolivorm välja lunastada....kuid pole ma iialgi isale ühtegi etteheidet teinud, eriti sellist,et mul pole isa olnud.

irw. taas naistekari arvustamas meest, isa, tytre eest seisjat.
pole ime, et mehed ongi suht kinnised...pole ju mõtet naistele hakata rääkima teemast, et keegi pole täiuslik.

Nagu näha, mängitakse siin kodu, nagu lasteaias.
Saage täiskasvanuks.

oled võõrasema?
mis asjaoludel kui küsida võib?
su kasutütre ema suri? lahutasid?
ehk siis teisemeeas olev tütar mäletab midagi (või kujutab ette), mille pärast arvab, et just isa süüdi?

lihtsalt see üks variant pika vaenu ja etteheidete põhjusena.

täpsustan: teisemeiga selles mõttes, et kui tütar praegu 27 ja sina teda 15 aastat kasvatanud, siis oli ta kuskil 12, kui oma isa ja sinuga elama asus, saan aru?

teemaalgataja - lepi sellega, mõnel inimesel lihtsalt pole empaatiatunnet. ole õnnelik, et see su lihane laps pole. võõraga on lihtsam leppida. mul samas vanuses laps. kusjuures mitte ainus. vanem ja noorem õde ka. kasvatanud on neid ühtemoodi, kedagi eelistamata. ikka ühest kasvas egomaniakk. et ta pole piisavalt palju saanud. ok, kes kõik ta valitud koolid + elamised tartus kinni maksnud on? mitte ülikooli, ka valitud gümnaasiumi + elamise. nooremana alati kaasas kõigile reisidele, et nad maailma näha saaksid. noorem ja vanem on tänulikud ja meil on koos tore, keskmine korraldas oma õdedele ka jõulu esimesel pühal draama, et TEMA tahab kohe tallinna tagasi ja miks varahommikul keegi püsti ei hüppa ja teda ei vii...

ära põe, mõni laps ongi selline. armastan teda endiselt, oma laps ju. aga võtan selliselt, nagu ta on. mis teha. ja pereterapeutidele soovitajatest - sel lapel endal terapeudi haridus tü-st. heheeee ;D

edu ja armastage oma lähedasi, sellistena,nagu nad on