Feministi nurgake
Defineerime daami
alu 11. august 2012, kl 20.56 |
mammi 11. august 2012, kl 20.58 |
kahekümpine 11. august 2012, kl 21.11 |
Ja kuhu sa mammi tüürid nende küsimustega? Arvad tõesti, et mingi hammered käpp-maas eit kvalifitseerub kellegi raamatus daamiks?
Ja see teine sinu pakutud teema, et ainult avalikkuse ees tundub ja kodus laseb peeru või siis on igal pool tight-ass nagu Bree Van de Kamp? Mis see arutlus üldse kellelegi annaks?
Kahepalgeline on kahepalgeline, ehk siis väljas on, kodus ei ole, milles küsimus?
Ja see teine sinu pakutud teema, et ainult avalikkuse ees tundub ja kodus laseb peeru või siis on igal pool tight-ass nagu Bree Van de Kamp? Mis see arutlus üldse kellelegi annaks?
Kahepalgeline on kahepalgeline, ehk siis väljas on, kodus ei ole, milles küsimus?
alu 11. august 2012, kl 21.18 |
kahekümpine 11. august 2012, kl 21.24 |
Leena 11. august 2012, kl 21.24 |
Ma ei oska mammile miskit kosta. Kahetised tunded on selle daamindusega. Ühest küljest näib see välise ja mingite reeglite järgi käitumisena. Mulle meeldib isikuvabadus ja südame järgi olemine, mitte esinemine kellenagi. Samas olen isegi kasutanud mõne vanaproua puhul väljendit - tõeline daam. Seda siis üliküpses eas proua kohta, kes eal kodust hoolitsematult ei välju ning väljapeetult ning väärikalt käitub. Samas nõks ja enam nooremate puhul ma seda enam ei hinda.
Ega mina ka tea, mida alati daamina avalikkuse ees esineja kodus teeb. Kui ta pidevas vines on, ju hakkab see lõpuks ka välimusele ja siis vast daamist enam kõnelda ei saa.
Üldiselt nõustun ka kahekümpisega, olgugi ta väljendusviis minu jaoks pisut harjumatu, aga jah, isikupärane ja vaba olemine on sümpaatne.
Ega mina ka tea, mida alati daamina avalikkuse ees esineja kodus teeb. Kui ta pidevas vines on, ju hakkab see lõpuks ka välimusele ja siis vast daamist enam kõnelda ei saa.
Üldiselt nõustun ka kahekümpisega, olgugi ta väljendusviis minu jaoks pisut harjumatu, aga jah, isikupärane ja vaba olemine on sümpaatne.
alu 11. august 2012, kl 21.31 |
kahekümpine 11. august 2012, kl 21.32 |
kahekümpine 11. august 2012, kl 21.35 |
alu 11. august 2012, kl 21.39 |
nohjah. uppuja haarab õlekõrrest. ja samas on uppuja pääsemine ta enda asi moodsas yhiskonnas. kas pääseda sigatsejana või jääda daamiks igas olukorras...titanicult vist pääses daame, aga kas ka estonialt? siin jõuame arutelus Leena mõtteni, et daamindus on vist jah asi, kelle viimased näited on suht hinge heitmas.
vot ei tea.
vot ei tea.
Leena 11. august 2012, kl 21.42 |
Pr Kallast võib ju daam olla, nagu ennegi ütlesin, kuid sel juhul pole sõna daam mu jaoks enam positiivse kõlaga. Tema väljapeetus ei näi siiras ja vaba, väliselt väärika olemise taga tajun kõrkust ja liialt tugevat eneseteadvust.
Riietuse ja muu väljanägemise osas mul negatiivseid assotsiatsioone ei teki.
Sellise inimesega koos olla poleks hea. Esiteks on ta kriitiline asjades, mis minu jaoks ei oma tähtsust ja ta ei mõistaks mind, nagu minagi teda. Lihtsalt nii erinev nägemus asjadest on meil.
Riietuse ja muu väljanägemise osas mul negatiivseid assotsiatsioone ei teki.
Sellise inimesega koos olla poleks hea. Esiteks on ta kriitiline asjades, mis minu jaoks ei oma tähtsust ja ta ei mõistaks mind, nagu minagi teda. Lihtsalt nii erinev nägemus asjadest on meil.
kahekümpine 11. august 2012, kl 21.43 |
kahekümpine 11. august 2012, kl 21.43 |
Täpitriin 11. august 2012, kl 21.44 |
kahekümpine 11. august 2012, kl 21.45 |
kahekümpine 11. august 2012, kl 21.48 |
alu 11. august 2012, kl 21.56 |
kahekümpine,
lollakas on siin hea olla. lihtne ja loomulik. kodus pole see nii:)
aga noh-daamindus. pr Kallast on linnadaam. tema ei paneks kindlasti näppu mutta porgandi juurde. ta ei peaks seda väärikaks ja ehk seetõttu tõesti ei kvalifitseeru daamiks igas olukorras. samas Leena ei pruugi jääda daamiks linnalugudes.
ehk naistekas oleks mõistlik nimeliselt (ja mitte teema autori arvamuse kohaselt) pystitada kyssa, et kes on daam. see oleks lihtsam. ylejäänud lihtsalt pole, sest keegi juba on ja punkt.
mina igatahes annan oma hääle kahekümpisele, et õigustada oma lollaklust. kaasaegne ja igati vinksvonks daam, kes oma metslase ymberkasvatamise kõrvalt aegajalt pystitab erinevate nimede alt teemasid, et kus kõik mehed on. elujanu ja klammerdumine (elu (loe:mehed)) kylge ju siiski on daamilik.
lollakas on siin hea olla. lihtne ja loomulik. kodus pole see nii:)
aga noh-daamindus. pr Kallast on linnadaam. tema ei paneks kindlasti näppu mutta porgandi juurde. ta ei peaks seda väärikaks ja ehk seetõttu tõesti ei kvalifitseeru daamiks igas olukorras. samas Leena ei pruugi jääda daamiks linnalugudes.
ehk naistekas oleks mõistlik nimeliselt (ja mitte teema autori arvamuse kohaselt) pystitada kyssa, et kes on daam. see oleks lihtsam. ylejäänud lihtsalt pole, sest keegi juba on ja punkt.
mina igatahes annan oma hääle kahekümpisele, et õigustada oma lollaklust. kaasaegne ja igati vinksvonks daam, kes oma metslase ymberkasvatamise kõrvalt aegajalt pystitab erinevate nimede alt teemasid, et kus kõik mehed on. elujanu ja klammerdumine (elu (loe:mehed)) kylge ju siiski on daamilik.
Karl Kindermacher 11. august 2012, kl 21.58 | Registreerus: 11 aastat tagasi Postitusi: 856 |
Kallast - kahtlemata üks parimaid etiketi tundjaid ja järgijaid Eestis. Selles mõõdus annab daami välja ja enamgi veel. Aga no nii pagana jäik kui tema annab ikka olla. Kindlasti ei igatseks temaga igapäevaselt suhelda. Ma usun, et see on pagan raske.
Saagim - no andke andeks! Ta esineb rohkem kui ta on.
Saagim - no andke andeks! Ta esineb rohkem kui ta on.
Leena 11. august 2012, kl 22.02 |
Minu jaoks on daamindus tõesti hääbuv nähtus ja mul pole sest põrmugi kahju. Pärineb ta seisuste aegsest perioodist, kus päritolu ja vastav kasvatus määras olemise, seda eelkõige välises mõttes. Mis sisu kellelgi oli, polnud tähtis. End eriti daamiks pidajail võis sisu tühine või roiskuvgi olla. Alamate klasside vaba olekut varjutas harimatus. Eks oli nendegi seas igasugu rahvast. Alamad tahtsid ka end väärikamatena tunda ja õppisid, võtsid üle kõrgklassilt. Praeguseks on ikka pikalt juba õpitud. Nüüd on aeg sealmaal, et võiks kuldse kesktee leida ja daamilik käitumine kunagises mõttes pole seda mitte.
Ega ma mõtlegi, et robustne või madal või vääritu on hea. Lihtsalt väärikus võib olla ka märkamatu. Lihtsuses ja loomulikkuses peitub võlu, kui see on omane seesmiselt tugevale ja väärikale inimesele.
Ega ma mõtlegi, et robustne või madal või vääritu on hea. Lihtsalt väärikus võib olla ka märkamatu. Lihtsuses ja loomulikkuses peitub võlu, kui see on omane seesmiselt tugevale ja väärikale inimesele.
alu 11. august 2012, kl 22.03 |
mis pagana probleem on paljudel selle saagimiga? et on ja pole ja...irw. yhed nagu kuidagi ei saa oldud nagu anu aga tahaks ja teised tahaks jälle taolis panna agaeisaa? irw. kes anut lähemalt tunneb, siis jah-ta esineb jah rohkem kui on ja seega pole ta yldse nii "paha" kui ette kujutatakse:)
igati daam? et pole-aga tehke järele siis:)
igati daam? et pole-aga tehke järele siis:)
alu 11. august 2012, kl 22.06 |
"Lihtsuses ja loomulikkuses peitub võlu, kui see on omane seesmiselt tugevale ja väärikale inimesele."
kas tõesti on kusagil olemas selline...Naine? justnimelt suure algustähega ja nõrgema soo esindaja hulgas. naine, kes kunagi ei õigusta oma käitumise kõrvalekaldeid naiselikkuse või daamilikkusega..
kas tõesti on kusagil olemas selline...Naine? justnimelt suure algustähega ja nõrgema soo esindaja hulgas. naine, kes kunagi ei õigusta oma käitumise kõrvalekaldeid naiselikkuse või daamilikkusega..
kahekümpine 11. august 2012, kl 22.08 |
Leena 11. august 2012, kl 22.09 |
Täpitriin 11. august 2012, kl 22.10 |
Ka lihtsuses ja loomulikkuses saab olla daam, on selline asi nagu sisemine väärikus, mis ei luba käituda labaselt. Etiketti saab järgida ka nii, et ülejäänud ei tunne end ta kõrval matslikena, pidevalt rõhutades, kui õige ma olen. Etikett on lihtsalt vundament, millele teadmatu saab raskustes toetuda, et ennast paremini tunda. Minu jaoks väline sätitus on daamilikkuse kõige väiksem nüanss, pigem on see hoiak, mida endale lubatakse ja mida mitte.
kahekümpine 11. august 2012, kl 22.12 |
Mul tekkis aga teistsugune küssa. Väliselt olen ma jubedalt kõva mutt ja seda igaühe arvates, kellega ma irl kokku puutun. Tegelikult sisimas pidevalt kahtlen ja olen ebakindel... Mis see minust teeb? Ja kas kõik, kes tunduvad sellised enesekindlad ja vinged naised, on tegelikult sisimas mingil määral õrnakesed? Kas tõsiselt enesekindlad inimesed on tegelikult utoopia?
alu 11. august 2012, kl 22.15 |
kahekümpine 11. august 2012, kl 22.21 |
kahekümpine 11. august 2012, kl 22.23 |
Lisa postitus