Oleks võinud aru saada, et inglismaa president oligi irvitades öeldud- et nii jabur on siin mingi tõestamine! ;)

Minu arust on pigem jabur eelarvamuste omamine, väiklus ning debiilne kriitika!

Põhjus-tagajärg süsteem on paigast ära.

Hea- et sa sellest räägid, halb- et sa seda ei mõista! Ükski normaalne kahekümnendates noor naine, ei tuleks siin vanemate naiste üle ilkuma, seda teeks ainult kibestunud vananev naisolevus, kes üritab oma unistustes olla veetlev-seksikas kahekympine. Liiga keeruline vist sinu jaoks?

Ei, see pole keerukas minu jaoks, miks peaks olema? Mina jälle ei mõista inimesi, kes aru ei saa maailma värvidest - nimelt nende rohkusest! Inimesi on erinevaid, väga palju erinevaid. Kuidas sa saad arvata, et kõik inimesed on ühe vitsaga löödud?

Aga ma olen see sinu "veetlev-seksikas kahekympine", kas sulle mahub see pähe? Muide, ma pole üheski oma postituses öelnud, et ei-ei mina kindlasti selline pole. Oled seda tähele pannud? Arvasin vist valesti, et inimesed saavad vaikimisi aru, et ma ei arutle mitte ainult teiste käitumist, vaid ka iseenda. Inimene on üks müsteerium...

Kahekümpine
sulle vastatakse nii, nagu oled selle välja teeninud. Kui oled iseteadlik ülbik, siis selle suhtumise osaliseks siin saadki. Mis õigust on sinul kurta headuse puudumise üle, palju sa ise oled siin headust jaganud?

Selle koha pealt on sul õigus. Kuid minu kriitika oli pigem nendele "sa oled mingi pubekas" postitustele suunatud, kas inimesed rahuldavad end niimoodi või mis see neile annab? Või ei ole neil enam midagi konstruktiivset öelda ja langevad sellisele tasemele nagu põhikoolis, et aga sinu ema on nii paks või miks sul nii koledad riided on?

Iga inimene ju ise teab, missugune ta on. Tõsi, paljud ei näe iseenda vigasid, kuid on ka väga palju erandeid. Aga mu jutt on praegu sama mõttetu kui algkooli kurjamile seletamine, et õpetaja on ka tegelikult inimene.

Miks see mind niimoodi riivab - ma ei tea. Olen eluaeg olnud tundlik kriitika suhtes, mis on ebatõene ja labane, ükskõik kelle suunas see siis tulistatud on. Ma ei väida, et ma selliste asjade pärast patja nutaks, otse vastupidi, see lihtsalt kergelt ärritab mind.

Mina olen daam: kaitun viisakalt, oskan hasti raakida, oman magistrikraadi uhest maailma parimast majandus ulikoolist, seljas on kostuum ja kaelas on fular ning kaed on alati hoolitsetud. Mind kutsutakse daamiks sest, et olen enesekindel, tark, "published", ja hoolitsetud naisterahvas kes ruumi sisenedes paid poorab. Aga inimesed kellega ma suhtlen ei ole eestlased, eriti eesti mehed kes ei tea kaitumisest ja respect'ist mitte kui midagi.

ma'am, kas see kõik teeb sind õnnelikuks ka?

Törtsuke õigekirja ka veel, siis oleks päris ilus lugeda.

jah, teeb kull. Miks ei peaks? Kade oled voi?

No ma'am

Ei ole kade, erinev olen.

Olen maitsekas, stiilne, puhas. Oskan igas olukorras käituda ja austan teisi. Teen seda, mis mulle meeldib ja ei häiri teisi oma tegevusega. Tunnen kirjandust, kunste ja pean lugu kultuurist, kus iganes ta ei väljenduks. Ei käi tööl ega riku oma närve. Olen väärikast perekonnast, kus juba vanaisa austas vanaema ja see kandub ka minu perekonda üle. Austan oma lähedasi ja hoidun ebameeldivatest inimestest. Kui ei õnnestu, jään viisakusepiiridesse.

räigeks andmiseks on jälle läinud ning nii mõnigi daam on oma malbe naiselikkuse virtuaalse nuia vastu maha myynud. ja ostaks veel mõne juurdegi, kui teaks, kuhu täpsemalt tarvis virutada on.
natuke eemalolnuna võiksin nentida, et kahekympises on tõesti daami nominendiks seadmisel. mai tea ta välimusest midagi, aga raudne ja terav loogika koos iseteadvusega nagu pr. Kallastil, on siin nii mõndagi teist "nõrgemat" tõsiselt närvi ajav:)