...pole siin midagi defineerida, teeks niisama nalja! :-))

Vanamees istub bussis ja sõidab vaikselt koju. Peatuses tuleb peale punkar Kahekümpine, roheline irokeesi soeng peas, igalpool ketid jne. Istub bussis vanamehe vastu. Terve tee aga vanamees jõlitab punkarit. Viimasel viskab lõpuks üle ja küsib - "Nohh, mis jõllitad kogu aeg, kas ise ei ole noor olnud vä?"
Vanamees - "Olen olen olnud, aga omal sajandil. Töötasin kunagi noorena Etioopias kalalaeval. Sai seal ükskord ennast silmini täis kaanitud ja papagoiga müratud. Nüüd vaatasin sind ja mõtlesin, ega sa äkki juhuslikult mu tütar ei ole!"

Kas väga pirakas papagoi või on mees ilge kämbu. Kahekümpine, kui pikk sa oled?



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Karl Kindermacher 04.09.2012 18.28.

milliseks see koht muutunud on. kui keegi põlu alla satub, siis on kari šaakaleid kallal kohe. pole kuskil mujal oma sapisust välja elada, siis võetakse suvaline foorumis kirjutaja ette ja hakatakse saagima.:(

Irw... Ei ole ma nii kämbu midagi, et papagoiks pidada ja välimus on täiesti tavaline, mõningate kiiksudega riietuses küll aeg-ajalt. Ma eluaeg veits rebel olnud igasuguste piirangute ja normide suhtes välimuses. No ja mida tähelepanu siis nüüd, kahju hakkas vä?

No siis ikka ei olnud sina. Teemaalgataja pani täiega bambusesse. Raginal.

kahekümpise nimi on siin kohatu. on väga palju toredaid ja lahedaid kahekümpiseid, aga see siin teeb neile häbi. valigu mingi muu nimi. näiteks peldikuseina kakakümpine :D

Einoh, kõige lihtsam väljapääs, eksole, arengus põhikoolist välja pole jõudnudki nagu näha :D

Hmm..lausa personaalne teema. Kindlasti on see rohkem, kui 15 minti kuulsust ;)

2 kympi...selline tubli hakkaja tüdruk, kes ennast elust kindlasti edukalt läbi surub (kui liiga kauaks ennast ja oma tisse imetlema ei jää)
Aaaga luurele ma temaga ei läheks, närvikava tundub nõrk. Küll ta areneb :)

Kuidas karastus teras

Arenemisruumi on küllaga, eriti närvikava koha pealt...

Anna aega atra seada ehk las see kahekümpine marineerib delfi soustis paar aastat ja küll see närvikava siis ka karastub. Minu nahk on juba väga parkunud nende aastatega, aga ma ei ütle, et see hea on. Tuim inimloom pole kunagi hea kombinatsioon.
Kahekümpisele soovitaks ainult ära lase "vanal kaardiväel" endast üle sõita ja oma ujumisoskust pidevalt testida. Külm pea tuleb alati kasuks, ka siis kui huumorisoon enam hästi töötada ei taha.

kahekympisele hakkab juba oma fänniklubi tekkima. millal suurem autogrammide jagamise üritus tuleb?

Täpiline
tean seda omast käest- starast ne radast, eriti kui üks oluline rõõmupunkt on eaga tuimaks muutunud, siis ei jäägi muud üle kui oma tuimust ja monotoonsust siin tuimalt välja elada.

Täpitriin,

delfi poolt pargitud paks nahk on ehk märk, et oled kauaks siia pidama jäänud.
Kaotatud inimlikud emotsioonid (rõõm, huumor, solvumine...) teevad siinses kekkonnas tugeva domineerida püüdva tanknaise.
Hea, kui see mask on ainult virtuaalne, ega pea suure suuga tõestama, et päris elus olen ma hooooooopis teine inimene.

Õnneks on siin on ülisümpaatseid kirjutajaid - näkk, Teilör (uskumatult hea kirjutaja), greip. Noo ja irw täitsa lahe naine ;)
Mehi vast ei hakka mainima ;)

Monotoonseid peab ka siin olema. Kujutage ette, et on ainult Daamid teineteise suunas s. loopimas ja irwitamas teiste kehva voodielu üle :) Mis omakorda viitab siis sellele, et mammid ise rapivad peaagu kõike :)

Ei, Agnes, see *delfi poolt pargitud nahk' tähendas seda, et ma ei olnud enne tuttav jututubade ja kommentaariumide loogika ja maailmakäsitluse. Eks siis tundmatusse kohta hüpanuna, tuli hakata hulpima ja õppida ujuma. See parkunud nahk pole otseselt hea ega halb, lihtsalt üllatav ja kogemusi jagav. Mõni saab need õppetunnid kätte reaalselt elult teismeeas, teine virtuaalis 20-selt, mõni ei iial.
Emotsioonid kadusid siin keskkonnas ehk üha vähem avad ennast lõpuni, rohkem kontrollid väljaöeldavat, vähem püüad olla vahetu, hoida oma rõõmud ja mured rohkem endale. Tugev, domineeriv tanknaine pole kuigi tore olla, aga tuhat korda enne oleks ma näiliseltki pigem too kui siiras ja vahetu ning seetõttu ka haavatav.

Meie maitsed sümpaatsete kirjutajate suhtes on väga erinevad või liigume erinevates seltskondades - ei tea ühtki sümpaatset irw-i, pigem tekitab see nimevalik ise hulk eelarvamusi. Ju see tuleb ka siinoldud aja pikkusest, aga mulle meeldivad inimesed, kes lisaks sümpaatsusele, mõistlikkusele, huumorimeelele omavad ka inimlikkust ja head kirjakeeleoskust, mis tähendab minu silmis analüüsi- ja selgitusoskus. Viimane sümpaatne isik oli mii.

Ma eelistaks selle eluetapi, mis mind sidus pussy ja sinisega, ja need kogemused oma peas kustutada. See polnud mu ilusaim etteaste ja mul on seepärast häbi, aga las ta olla.

kahekümpisele on heaks näiteks Täpitriinu vead, et siia pole mõtet peensusteni oma elu riiulisse parkida, sest kindlasti liigub siin neid kellele kasvõi kooliaegsed seigad tuttavlikult kõlavad ja autor on kergelt tuvastatav. Eestimaa on niivõrd väike.

särtsakas beib!

Täpitriin,
mulle tundud sa niiii õrn, veidike ahastav ja mures vaevleva naisena, kelle jaoks delfi on liiga elu ja elu liiga tõsine.
Minu staaz sinu omaga on imepisike ja nii teaduslikult ma asjale ei lähene. Samas ei pea ma siinset mingiks lollakaks mänguks.
Meie maitse "ühiste tuttavate" osas ei peagi kattuma. Me sinuga mõtleme suhteliselt erinevalt, ilmselt ka loeme inimesi erinevalt.
Aga see ei tähenda seda, et sina ei võiks sümpatiseerida mulle :)

mees,
peensusteni ei ole mõtet kirja panna seetõttu, et schaakalitel on vähem materjali materdamiseks.
Ära tundmine...maitea, see on jälle nagu IP jutt.

Mõned nõrgad kohad välja arvata, siis paksust nahast mul küll puudu ei ole. Ei koti see kriitika mind niivõrd, et see mu eraelu mõjutaks, pigem muudab vaid tugevamaks ja targemaks, sest tahate või mitte, iga inimene analüüsib ükskõik mis kriitikat.

ma tean teid kõiki. eriti hästi tean neid, kes oma edeva õunakesega siin käivad, nemad on ka FBI ja NSA omadele teada tuntud. ei jää miski tänapäeval saladuseks, kes kus ja kellega käib.

Agnes, selleks oled sina siin liiga vähe olnud.

Agnes, ma tõesti pole inimene, kes iga asja üle nalja viskaks, mis ei tähenda, et ma kõike surmtõsiselt võtan. Nii mõndagi jutuajamist olen mina võtnud mänguna või teatrina, teine pool aga tõsisemalt, vahel muidugi ka vastupidi, ja sealt mõned vääriti mõistmised. Sest siin on ju ees sul ainult tekst, valitud sõnad, mõned emotikonid ja ... elukogemus. Delfi või tegelikult kommentaarium on minu jaoks selles mõttes elu (loe: tõsine asi), et see võimalus testida oma arvamust ja nägemust mingis keskkonnas, kas reaalist vahetumas või mängulisemas, aga mingis. See pole pelgalt ajaviide, meelelahutus või suhtlusvorm, see on natuke neist kõigist, samas võimalus õppida inimest vaatama kõrvalt, ilma et ta seda tajuks.

inimest vaatama kõrvalt, ilma et ta seda tajuks.

objektiivselt nägijaid inimesi eksisteerib vähe, hinnanguid antakse enda mõistmise tasemel.

Nõus, aga paljugi on õpitav ja treenitav, nagu seegi, et sisetunne võib olla ju õige, aga ei paiska kohe kui õiget välja. Annad aega sisetundel settida otsimaks sellele kinnitust või ümberlükkavaid fakte. Õige ja sobiv hetk võib jutuajamises mõõduda, aga hinnang on objektiivsem, kui see loomulikult on jutuajaja eesmärk.

Empaatiat koos laia silmaringiga kohtab vähe. See kas on või ei ole, ei treeni siin seda midagi, vahest ainult elukogemusega võib seda pisut juurde tulla. Elu näitab, et paljudel vanematel naistel see hoopis kaob. :(

Sisetunne...pagan see on selline petlik asi...kohati isegi ehk takkajärgi tarkus.
Võtame või mehed. Lähevad asjad nii nagu vaja, siis on hea õhata - "mu sisetunne kohe ütles, et õige mees!"
Aga miks see sisetunne kunagi siis ei tööta, kui mingi tola otsa kukud :))

vaatasin eile öösel netis neid "Pilvede all" osasid, minu arust mängib Leila Säälik lausa superhästi seda vanemat "daami" kes midagi elult ei õpi, isegi kui elus on enda vea pärast kaotatud kõige kallim. pole see nii muinasjutt midagi, sellise mõttemaailmaga küll ja küll ja sellistele ei tee sa juba midagi selgeks.

mu mõte oli 'sekka' postituse peale.

Sest sa tahad kuulata südant mõistuse asemel. Mõlemad on olulised. Kui sa tolale kuldse kuue selga mõtled ja üldse selle sobimatusest tulenevat rabedust näha ei soovi, siis jääb üle siunata vaid oma rumalust, mitte sisetunnet.
Minule on sisetunne vähemalt õige suuna kätte andnud, vahel tahad seda mõistusega lämmatada ja kinnitada, et see naiselik vaist pole mingi garantii ega lõplik argument, aga lõppkokkuvõttes tuleb mul ennast ainult õnnitleda. Vahel muidugi, kui tahad endale inimest sobivaks mõelda, siis sikutad seda kuube suuremaks ja värvid seda kullakarvalisemaks, mis sest et mehike sees aina enam konna nägu.

Täpiline räägid endast, vähemalt kirjeldad küll enda sarnast seda armast kahepaikset.