Kui asi tõesti vaid rutiinis, on seda viga kerge parandada. Kui muud asjaolud ka lisanduvad, on keerulisem.
38 aastat koos oldud, ja kui seda mitte hambad ristis, vaid enam-vähem rahulolevalt, tuleks mõelda tõesti uute väljakutsete või siis eesmärkide peale. Katsetada võib ka niiöelda visiitsuhtega. Seda ses mõttes, et mitte igapäevaselt koos elades.
Väljakutseks võiks ju ollagi nt mõne talukoha või muu väikseks suvitusvõimaluseks putitamine, mis annaks võimaluse ka aegajalt eraldi elada.
Võib ka spades käia üksinda, sugulasi/sõpru sagedamini külastada, reisida jne.
Kui kodust eemalolek tähendab, et koju jõudes tuleb kohe mehe tekitatud laga koristama hakata, on muidugi keerulisem.
Loodetavasti on su mees iseseisev inimene, kes ajuti üksi olles hästi hakkama saab.
Endal on kooselu staaži mõni aastakene vähem, kuid suhte aitavad värskena hoida just need asjad. Meie tööd eeldavad kodust eemalolekuid. Nii saab ka üksindust tunda (nautida) ja kokkusaamist oodata. On meil ka ühine "projekt" teostada. Selle üle arutlemine, plaanipidamine ja koos tegutsemine on tore.
Nii et teema küsimusele vastates, ei ole abielutüdimust kunagi olnud. Ja seda ilmselt just seetõttu, et me pole pidevalt koos ning ei sõltu teineteisest igapäeva-toimetustes.