Oleme mehega mõlemad 35+ vanuses, mõlemal eelnevalt purunenud kooselu selja taga. Kummalgi 1 laps eelnenud kooselust.

Tutvusime pooleteist kuud tagasi ühise hobi kaudu. Sellest peale oleme ka kohtunud väljaspool seda hobi- no keskmiselt 1-2 korda nädalas. Viimastel kordadel oleme kohtudes-lahkudes ka suudelnud ja meeldimine on vastastikune.

Jäingi täna mõttesse, mis hetkest alates ollakse paar? Mu eelmine suhe oli ka ühtlasi mu elu esimene suhe ning seal oli meespool väga intensiivne. Nüüd on kõik hoopis teisiti. Ja mina segaduses :)

Kas tavaliselt võetakse omavahel teema jutuks ning lepitakse kokku, et ollakse nüüd kindel paar? Või kuidas see enamasti käib?

"Kummalgi 1 laps eelnenud kooselust."

Kui üksikvanemad otsustavad suhte luua, siis tulemuseks on katastroof. Olen näinud selliseid rohkem kui 1000 korda. Põhjus:

Mõlemale on omaenda laps alati number 1. See tekitab pingeid teisele inimesele. Pingeid kuhjuvad kuni tuleb lõpuks üks suur tüli ja kaklemine.

Võid muidugi omal nahal selle ise järgi proovida, kui mind ei usu...

Viimase diplom oleks nagu seewaldist pärit, mitte TÜ - st!

enne ära kätte anna kui olete sel teemal rääkinud ja defineerinud ennast paariks + kõigi lisadega mis te paarina olete nõus ja millega mitte. Muidu jääbki lihtsalt suvaliseks suhteks, mille kõrvalt teisi vahitakse.

Ei, muidugi, ära sa jumala eest mehele enne kätte anna kui kokku olete kolinud. Ja siis tehke kähku ühine titt valmis, muidu ikka päris paar ei ole.

Siin nõrgameelsete klubi jälle kommimas käinud. :)
Ega mul ka midagi targemat öelda ole, endal peaaegu sama seis, lihtsalt pikemaajalisem. Ega meestele ei meeldi asju paika panna, olen märganud, nemad vaatavad "kuidas läheb, voolavalt." :D Ja noh... kui tõsiselt võtta, siis ega ei tahaks ise kah end 100% ära lubada kuskil, kes teab, mis kõik juhtuda võib.
Te enne võtke aega endale tutvumiseks, seejärel proovige, kas lapsed omavahel klapivad, ja sealt siis jälle "voolavalt" edasi. :) Ära kiirusta, aga ära end takista kah, nagu osad siin jauravad. Elust tuleb rõõmu tunda. ;)
Kõike head.

.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Agnes! 10.01.2015 00.27.

Paarisuhe akkab pääle siis, kui elate korrapäraselt koos ja ambaari on leidnud koha teise ambaarja juures. Vot sealtmaalt akkabki. Egaju enne ei saagi mingine paar olla, kui paaris ei elata-ei toimetata.

Mees peab naist enda omaks kohe ja nõuab truudust, naisel pole mingit õigust meest enda omaks pidada ega üldse midagi nõuda, eriti kui naisel on laps teise mehega, olgu tänulik, et temaga üldse keegi tegemist teeb!
Vaadake ikka ette, kellele mingeid lubadusi jagate.

"Tutvusime pooleteist kuud tagasi ühise hobi kaudu. Sellest peale oleme ka kohtunud väljaspool seda hobi- no keskmiselt 1-2 korda nädalas. Viimastel kordadel oleme kohtudes-lahkudes ka suudelnud ja meeldimine on vastastikune."

Mis on sinu jaoks suhe? Iseennast tunneb ju, st kas käid veel teistega samal ajal kohtamas ning miilustad niimoodi või ei.
Minu jaoks oleks see juba suhe ja eelkirjeldatut ei teeks teistega.
Mis on suhe mehe jaoks? Seda sa veel ehk ei tea, aga võiksid juba aimata.
Sarnaste eluvaadetega inimesed sobivad kõige paremini.

Suhe algab siis kui mõlemad on selles kokku leppinud. Suhelda tuleb omavahel. Lõpetada kõik muud tutvumise võimalused, sh tutvusportaalid kahepoolselt. Meeldimisest üksi ei piisa. Või mõnede paaride puhul võib-olla piisab. Aga kui mees pole kordagi öelnud, et oled kallis, siis on ikka väga kahtlane suhtesse minna. Paari suudluse peale suhet eeldada on ikka väga palju. Pole ju isegi voodisobivus paigas. See võib laguneda juba esimese korraga kui selgub, et ei sobi isiklikul tasandil. Lisaks võiks olla selge arusaam, et mida suhtelt oodatakse, kooselu või ainult aeg-ajalt üksteise külastusi.

Minu meelest SUHE tähendab ikka seda, kui inimesed on vähemalt 10 korda voodis käinud, siis võib enam-vähem seda juba suhteks nimetada.
Tegelikult ei tohiks üksikema mitte mingit suhet luua, ei lahutatud, abielus ega vallalise mehega, sest mitte ükski normaalne mees pole kohustatud teise isase tehtud lapsega koos elama.

Agnes!
16. detsember 2014, kl 16.38


..Noh, lepid kõik kokku ja annad kätte, aga kui selgub, et see pole nagu ikka see..Mis siis saab? Siis peab oma sõnu sööma, nagu mees.


kes sul neid sõnu koguaeg sööb?

Meil käis see asi omal ajal nii, et leppisime kokku, et proovime kõik trikid enne ära ning kui mina siis ütlen, et tema on nüüd minu oma - siis sai meist mõlemist teineteise jaoks paar. Mis ma öelda tahan, et me rääkisime sel teemal, ei lugenud silmist.

olge jah tähenärijad :)
Mõtlesin samuti kokku leppimise all, et rääkige. Rääkige ja rääkige MIDA keegi üldse tahab ja kuidas tahab ja siis seedi seda ja vaata kas te tahate samu asju või erinevaid. Kuna olete nii vähe koos olnud, siis võta vabalt, ära midagi mõtle veel, vaata ja jälgi meest ja tema käitumist. Ongi parem et ta miski jutumees ei ole muide. Ja paar ollakse ikkagi siis, kui sellest on 2 inimest omavahel rääkinud, et mina tahan ja mina tahan ja teeme nii siis. Kui keegi tahab välja, siis saab alati öelda, et ei vea välja minu jaoks ja keegi ei pea mingeid sõnu sööma või punnitama. Selle nees suhted kõik pees ongi, et omavahel ei räägita ja punnitatakse, ilma et inimene teaks, mida teine tegelikult mõtleb. Kõik arvavad ja eeldavad ja pärast nutavad. Kui inimene ei saa lubada et oleme paar, see annab ka infot ju, et tema tunded pole samalaadsed ja võid vabalt ringi vaadata, mitte oodata ja loota ja oma aega raisata.

ja kui lepid kokku ja annad kätte ja leiad et see pole see, siis leppisid kokku liiga vara. Mingist hetkest tead, et ükskõik kui valesti seks läheb esimest korda, kas selle inimesega on võimalik tiim olla ja asju parandada või ei. Kui armastus ja muud asjad on olemas, siis seks sobib nagunii, sest seks on tegelikult peas kinni. Kui inimest tunned, siis oskad juba aimata, mis seks sealt tuleb (kui mees vahib teisi ja porri siis mis sa ise arvad, mis talle meeldib...)
Pole ime et ei sobita, kui enne on seks ja siis muud inimlikud sobivused. Niipidi on palju raskem leida kedagi...

no ei sobi igaühega see sex. seda võti ja luku lugu ju teate? puhtfüüsiline sobimatus on täiesti olems,( liiga suur, liiga väike, liiga pikk jne jne) ses mõttes tasub üle uurida ja katsetada küll.

Alates hetkest kui naine alla neelab....

Paarisuhe algab siis, kui inimesed hakkavad tegema asju koos, st. paaris. Helistatakse, kohtutakse pidevalt, raagitakse igapaevastest tegemistest. Sul on ylevaade tema tegemistest ja temal sinu omadest. Vahetatakse koduvotmeid, tutvutakse ja kohtutakse teineteise pereliikmete ja sopradega. Paarisuhe ei tahenda ilmtingimata seda, et elatakse juba koos, aga pikemas perspektiivis seda siiski plaanitakse. Yhesonaga, kui ollakse joutud faasi pysisuhe, voib raakida, et inimesed on paar.

Kui ise seksi ei taha, mis siis asja point nagu on? Kui hakkad seksi vahetuskaubana pyhendumise v6i t4helepanu vms vastu vahetama, siis j4ta ta parem rahule.