Kuulge naised, mida te kaagutate, et äkki nii või äkki naa! Mida siin oletada? Tulgu Nn30 ja rääkigu asjast edasi, kui juba teema tõstis!

Ma ravan, et armukest ei õigustata mitte, aga samas püütakse jätta täiskasvanud mehest-isast mulje nagu veidi lollakast süüdimatust lapsest. Ei saa siin küll tema süüd väiksemaks teha - ühed mustad mõlemad. Mees tegelikult ehk ikkagi mustem - ta oleks võinud mõelda, mida tal kaotada on. Mis see pärast põlvitamine-kahetsemine loeb - ega see asja olematuks tee.

no aga kas mees poleks voinud kasvoi kondoomi kasutada?ei usu et armuke nyyd vägisi oleks hakanud seda pealt ära tirima...

to minake ja fööniks:

eelduseks oli, et mees tahab oma pere juurde tagasi.

kui abikaas tahab mind tagasi, lôpetagu afäär ja tôestagu ennast mulle mehena uuesti. arvan, et suudaks andestada mingi lühiajalise kôrvalehüppe, eriti kui see saab LäBI. aga kui sellest jäävad mingid ilged tagajärjed, siis ei andesta.

kui mees lolluse teinud, ka parandagu. nähku minu nimel uuesti vaeva. kui lapsi pole, on mehe naise suhetes palju vôimalik. kui kaasnevad ka lapsed, on kôik hoopis keerulisem. siis oleks ikka kolmikpere ja sellega ma ei lepiks.

ja tunnistan ausalt, vihkaksin seda armukest nii väga, et ükski asi maailmas poleks tema jaoks piisavalt halb. ka abort mitte.

Tean meest, kes otsustas nii ja tegi/teeb ka nii: oma naisele ütles, et laps on minu ja pole milleski süüdi ning toetab iga kuu teatud rahasummaga ja endiast armukest austab kui oma lapse ema, aga tõsisemaid suhteid ei ole. Naisele jäi valik, ole või mine. Naine jäi ja abielu kestab edasi.
Üks teine mees, kes armukesega lapse sai elas ka oma perega õnnelikult edasi (naine ei tea tänini midagi), käis külas edasi ja on sellele lapsele igati isaks olnud.
Arvan, et igaüks eraldi lähtudes enesest otsustab ise, mida antud olukorras teeb.

To Feliks, sorry ei saanud aru - Aids tühine asi? Mees tõmbab ringi ja aitähh peaks nagu tõvede eest ütlema või. Lapse treimine armukesele on probleem, kuid mul on peale seda võimalus oma teed minna nagu siin mainiti. Armukeste poolt ei ole ma kunagi, kuid aborti ei saa keegi kelleltki küll nõuda.
To: TT - mis tähendab, kas mees tahtis last teha, krt täiskasvanud inimene peab teadma, mida teeb, vaevalt see nüüd mingi vabandus on. Loll mees siis. Siit loost on siiski üks moraal - vahet pole kes süüdi, kes mitte. Pole vaja enda ja teiste elu keeruliseks elada kui ühe inimesega ei suuda rahulduda, ärge looge peret, kui pole enam valikuga rahul minge lahku,kuid ärge käige kusklil ringi amelemas. Nii lihtne see ongi.

Ühele arvajale: minule on muide siinset foorumit lugedes jäänud mulje, et abieluvälistesse suhetesse suhtuvad kirjutajad igatahes pooldavalt...
teinekord lausa õhutatakse :-(
mis on kurb.

Kogu oma tolerantsuse juures pean siiski nentima, et süüdimatud olid mõlemad antud olukorras- nii armuke kui mees. Seda siis selle põhjal, et laps olla soovimatu.
Naine aga näib liiga närviline olevat, vaatamata sellele, et ega olukord rahulik pole.
Arusaamatuks jääb aga see, et kuhu kõigil kolmel eneseuhkus on kaduma läinud...
Lapsi on ennegi abielumeestelt saadud, kuid ega kõik pole vâljapressijateks hakanud seepärast.
Lapsi on ennegi tehtud teistele kui oma naisele, kuid on osatud õiglaselt ja püstipâi olukord lahendada (ilma abordita, kusjuures)
Petetud naisi on teisigi, kuid selge mõistus pole neil kõigil mitte kaotsi läinud.

Nujah, kas nüüd keegi SÜÜDI või SÜÜTU on, ei hakka väitlemagi, suured inimesed arvatavasti ja ise teavad, mis teevad, aga....
nn.petetud naine, väheke julm ja samas täiesti mõtetu nõudmine!!!:-)Kuidas, kas ta siis teadmisega, et sundis last tapma, suudab andestada? Vaevalt küll...mehele ehk, et pettis, aga iseendale oma nõudmise pärast? Ma ei usu! Ja milleks seda vaja, arvan et nad on mõlemad omad vitsad saanud ja mees ehk seda rohkem, kui näeb päev päeva kõrval kasvavat kõtut teadmisega, et laps tema oma on!
Ja samas on ka sinn agasid oioi kui palju...kas ikka on selle mehe laps?kas tidrik ikka tõemeeli nii naiivne on? Kas tõesti on mängus ehk petukas, et meest omale saada?
Samas - mnjah meest omale, justkui mänguasja, kui ei saa hakkan jonnima!!! Naljakalt raskeks elatakase oma elu...

Tänan arvukate vastukajade eest mis on tõesti üsna vastakad :)
See kogu lugu algas sellest et armuke (kes alguses seda muidugi veel ei olnud) oli selline üksik ja mees tundis huvi, et miks. Armuke võttis kohe tuld, jutustas ära oma kurva eluloo, imes ennast mehele külge nagu kaan nõudes pidevat tähelepanu ja hoolitsust. Mees tundis, et kuna talle on niipalju usaldatud, siis ta on kohustatud aitama. Ja kuna armuke oli üksik, siis varsti hakkas tundeid avaldama, SMS-idega pommitama, nädalavahetustel helistama. Mees mõtles edasi et ta on lihtsalt hea ja aitab hoolimata sellest et tema naisel oli "hais" ninas. Naise küsimustele vastas mees alati, et ei ole nende vahel midagi muud peale sõpruse- mis hiljem selgeks valeks osutus. Kui armuke oli bäinud pikka aega et teda muudkui aidatakse siis hakkas ka füüsilist aitamist tahtma ja meessugu on ju kord selline et kui pakutakse ega siis naljalt ära ei ütle. Ja pakuti lahkelt. Varsti muutus mehe kodune olukord üsna pinevaks- naine andis mitu korda mõista et ta pole antud olukorraga rahul ja mees tehku otsus- mingu või lõpetagu suhe ja jäägu koju. Mees väitis endiselt et pole nagu midagi lõpetada kuna midagi ju ei toimu!! Ja oli endiselt kodus. Kuni tuli pommuudis- armuke rase ja meest enda juurde nõudmas. Mees ei suutnud pikka aega otsustada kuna oli eelnevalt rääkinud pikalt kuidas pereväärtused talle korda lähevad. Otsustas siiski koju jääda. Aga nüüd oli petetud naisel kopp ees ja ta esitas oma nõudmised.
Nii. Kellele siis õigust anda? Millised oleksid võimalikud lahendused teades et petetud naine andestaks teatud tingimustel. Teades et mees oma abielust lapsi maha ei jäta. Ja teades, et armuke hakkab nagunii nõudmisi esitama ja ennast igal võimalikul viisil vahele toppima? Ja teades, et mõlema vastu on töökaaslastel/sõoradel/tuttavatel igasugune lugupidamine kadunud?
Pakkuge midagi kommenteerijad!

Ka: et Su jutust võis aru saada, et kaaluvihtidel on aids ja sündimata laps...laps (olgugi veel sündimata) onolemas...aidsist saab selle näite puhul suht väikese tõenäolisusega rääkida.

raspberry: uuuuuuuhhh..... miks sa armukest vihkaksid? Miks mitte oma meest?

Nõus tolerandiga: tegu on tehtud ja edasi elada tuleb INIMESTENA.

vat sellega ma ei lepikski, et minu mees käiks päev-päevalt mingit vôôrast kôtut vaatamas! ja pole mul endale andestada midagi, igaüks vôitleb ikkagi enda eest. teiste mure, kuidas nad endaga saavad hakkama. vean kihla, et kui oleksin rase ja mu mehel oleks armuke, siis tema küll ei saadaks meest minu juurde: mine vaata, kuidas kôtu kasvab!

ma san aru, et pered lähevad katki ja luuakse uued jne. aga et suisa ühe pere kôrvalt moodustatakse uus... no andke andeks.

kusjuures, mul omal pole meestli, saati siis veel tal armukest. ei tea, miks nii pôlema läksin...

See, kui räägitakse, et andestan vot sellisel tingimusel, see ei ole mingi andestamine. See on oma ego rahuldamine teisele haiget tegemise kaudu. Andestamine on hoopis midagi muud.

Ikkagi püüab naine jätta mulje, et mees kuidagi salaja ära vägistati?! Ju see mees on ikka vingelt naise ees roomanud ja ennast õigustanud.

kasteate, et piiblis on öeldud - andestage oma vaenlastele ning nad saavad kahekordselt karistatud!?
niiet andestage-andestage...

antud juhtumis ei saa minu meelst käsitleda nii, et ühel inimesel on teistest vähem õigusi.
mees magas teise naisega - see abistamise pla pla pla on vaid oma naisele rääkimiseks ju.
teine naine jääb rasedaks.
abielunaine võib valida, kas tahab endale sellist meest või ei.
mingeid nõudmisi esitada...? heh.

kui mina armukesena olen otsustanud sünnitada, siis ma seda ka teeks. mingi abielunaise nõudmised absoluutselt korda ei läheks.

Kõik 3 tunduvad nihkes olevat (naine jätab ka väga kõleda mulje).

Kas ei ole oma isekuse ja ego rahuldamine armukese poolt- et vot kui ma seda meest muidu päriselt endale ei saa, siis lasen lapse teha ja hakkan ikkagi nõudma? Tegelikult ilmselt teades ette et mees siiski oma pere juurde jääb? Vahendeid valimata nagu öeldakse?

see olen mina seal ka nime all (02-27-02 15:00)!

mis see andestamine siis on? kas see kui keerad teise pôse ja ütled, et kallis, tee veel! minu jaoks on andestamine see, kui asjad klaaritakse ära (nii emots. kui orgunni tasandil) ja enam ei thta sellest juttu ega pôeta.

yhes6naga siit moraal: abieluinimesed lahutagu 2ra, kui kellegagi s2ngi ronivad, siis p2rast k6ik rahul oma naine/mees/armuke. Kahjuks vist ei anta vasta yyd sulle 5 minutiga paberit pihku et lahutatud? Isegi mitte Vegases

to: Feliks, ära noki, olen Sind suht normaalseks pidanud. Ma pidasin silmas seda, et kui inimene on püsisuhtes (liiati veel kui on tõesti pere ja lapsed) siis on täiesti vastutustundetu olla ilma kondoomita vahekorras kellegi kolmandaga. Kas sellest on siis tõesti raske arusaada. Teooriad võivad olla erinevad.

küll nad lähevad korda, kui ntx mees ütleb, et ei toeta raha ega muuga, kui ülemus on, siis vallandab naise, jne jne. tuhandeid viise leiab veel.

Võib küll vallandada jne, aga ega kõik need uued inetud teod meest ju paremaks tee!

Jah ega see ei ole andestamine, aga kes teab? Või siis tõesti saab naine sellel hetkel selle hingerahu tagasi, aga see on hetkeks, mis edasi?
nn30 - situatsioon on suht sarnane minu omaga, aga mina küll ei tea, kas tüdruk last ootab või mitte:-)
Iagljuhul on see ka lapsele kohutav koormus, teadagi tunneb ju see tilluke olevus ära kas soovitud või soovimatu ...
nn armuke peaks siiski endale selgeks tegema ise, kas ta tahab last või mitte, siin ei saa nüüd küll selle järgi talitada, et naise nõdmise pärast aborti teha või siis mehele kättemaksuks sünnitada soovimatu laps, kes tegelikult saab tulevikus ohvriks... see on ülekohtune lapse suhtes, ema ei saa praegu sõna sekka öelda, hiljem on hilja... Laps ei ole mingi puunott, tema vajab juba kohe alguses tunnet, et teda oodatakse...

mulle ei jäta abielunaine kôledat muljet. ta lihtsalt seisab oma pere ja iseenda heaolu ja rahakoti eest. misajast see taunitav on?

Kes seda ütles, et armuke nimelt lapse teha lasi?
Mis sa luuletad tehiolusid juurde! :) Oli ju jutt, et soovimatu laps. Ei olnud juttu, et armukese poolt soovitud ja mehe poolt soovimatu :)
Armuke on kohe automaatselt halb, eksole, nagu seebiooperis.

Püüdsin ennast selle petetud naise rolli sisse elada.
Ja sain tulemuse:
Äkki ta on kunagi ise midagi sellist läbi elanud? Võimalik et on ise olnud selline soovimatu ja abieluväline laps ja nõuab aborti eelkõige seepärast et teab mis seda sündimata last ees ootamas. Ehk ta tahab kaitsta sellega seda olevust maailma kurjuse eest ja isata kasvamise eest? Kui nii, siis teab ta üsna täpselt mida see laps kunagi tundma hakkab? Ja samas, olles ise isata kasvanud, püüab kaitsta oma lapsi sama saatuse eest? Küsimusi siinkohal on ju palju...

To :Jaan, lihtsalt lahutagu enne kui kellegi sängi ronivad, sest selleks, et sinna ronida on suhted oma kaasaga juba liiga nihkes, et koos oleks mõtet jätkata või ei suudeta oma instinkte lihtsalt ohjata. Loomulikult kui on kokku lepitud, et suured inimesed ise teavad kellega seksivad ja kõik on rahul siis ei tohiks ka pärast halada, et näe, mis juhtus. Juttu on ikka sellest kokkuleppest, et inimesed on lubanud truud olla ja oma lubadusi ei pea. Arvan, et kaaslane peaks ikka esimesena teada saama, et mees vaeseke pole rahuldatud või naine muidu nõme ja mandunud kodukana. Oleks nagu ausam kui variant, et ühel päeval saab oma mehesse kindel olnud naine teada, et mehel veel kuskil järglasi sündimas. Mina nimetan seda alatuseks.