Lapsed suured tóesti. Minul, mitte temal. Alustas laste hankimisega vanemalt.

Nii tòepoolest on, et me ei tea mis toimub. Kumbki. Aru ei saa, miks juhtus nii nagu juhtus. Oleme rääkinud ja veel kord rääkinud sellest mis meie vahel on, lòpmatuseni, ja kumbki ei oska Óelda, mis toimub. Nii saa vaid on.

Ongi kohutav, kui pògusate kohtumiste järel kumbki roomame kodudesse, valetajana. Oleme ka sellest rääkinud. Ja teame, et teeme valesti, aga mitte midagi teha ei saa, tunne viib kaasa. Ja mòistke, head inimesed, kùsimuses POLE ainult seks!!! Käime teatris, vestleme, seda kòigepealt, kòik muu tuleb siis, kui selleks kummalgi vòimalus.

ka jõudis juba ette - tahtisn küsida, et mida kuradid..
kooselu pikkuse järgi võiks arvata,et vanust 35-40,
selle aja peale peaks küll ju ´midagi enamat peas olema...
Kas sa lootsid tõesti siit foorumist saada abi / lahedust? kas sa seda ka said? samas - midda siin targutada - inimesed on erinevad..

Mõnevõrra uskumatu tundub, et kumbki püsipartner ei saa aru, et midagi on valesti!

Liblikas, ma ei tahaks Su tundeid riivata! See millest Sa kirj.on olemas!Usu, oma iseloomult olen usaldusest ja sentimentaalsusest väga kaugel (pigem -selline paranoiline kahtlustaja). Ma tean SEDA tunnet, see erineb teistest tunnetest
(see ei ole kirg-armumine-isegi mitte armastus)See on mingi äratundmine, mis tuleb kusklit hingesopist ja murrab läbi rahulolu tüüni. Ma ise olen seda tundnud ja elame praegu koos.Ilmselt tuleb kunagi kõige eest tasuda, võib-olla...
Aga ühte ma tean: me oleme koos (piinlesime aasta)ja kooselu rutiin ei ole tapnud seda tunnet! Ma leian, et Sa pead otsustama ( või vähemalt tegin mina nii):KAS LOOBUD või TUNNISTAD ENDALE JA LÄHESTELE!PEAB jätkuma julgust, Sul ei ole midagi häbeneda!Aga kui kardad muutusi, häbened oma puhtaid tundeid siis on midagi valesti(kas pole tunne see v. pole Sina valmis)Lähtu ISEENDAST ( ja ära kutsu üles, et ka Sinu partner teeks midagi-tema elab nii nagu tema tahab-reeglite järgi)Me keegi ei tea, mis juhtub tulevikus...Võib-olla Su oma abikaasa armub mõne aasta pärast ja läeheb, me keegi ei tea!Ja siis Sa kahetsed oma otsustusvõimetust! Lõpetuseks: kõigel mis juhtub on oma tähendus, see on nagu ettepanek, mis tuleb kas vastuvõtta v.tagsilükata.

kas roomamisest põlved valusaks pole jäänud, seda tehtud juba vist ju aasta jagu?

... ma lihtsalt mõtlen... ja aru ei saa - mis teid üldse oma abikaasade juures siis hoiab veel? On mingi side või ei ole?

Siis tuleb OTSUSTADA, kulla Liblikas. Ja ongi kõik! Ja selle otsusega tuleb elada kah!
Asi pole selles, mida te teate, vaid selles, mida te teete! Mis kasu sellest hinnangust on, et ME KÄITUME VALESTI JA TEAME SEDA, kui te kumbki oma hinnangute järgi ei käitu!

Jätke järgi! Kas kellelgi nüüd tõesti kahtlust ei teki- esiteks see, et vanust peaks olema umbes 40 ja siis vaadake mis ja kuidas kirjutatud on. See on väljamõeldis.

sul on vaid üks elu.

Sandra: kas sa tõesti arvad, et 40-aastane naine ei või armunud (tegelikult küll: obsessed) olla? Hmmm... Aga väljamõeldis... iga asi siin võib olla väljamõeldis (nagu Karlssongi :) Isegi meie siin oleme teatud mõttes kõik väljamõeldised... peaaegu et leiutised :)))

Fööniks: loomulikult ma ei arva, et 40 aastane naine ei võiks armunud olla, aga 40 aastane naine ei väljenda end teismelise plika salmikustiilis. Pannud siis rohkem usutav vanus kirja. Siin on paljud vähemusutavad juhtumid palju usutavamalt kirja pandud. Pidid ju isegi kannatama siin kui kellegile sinu tegelaskuju liiga tuttav ja usustav tundus.
Eks meil kõigil ole oma väljamõeldised siin:)

eeldades et see ei ole väljamöeldis - siis tõepoolest mis hoiad teid kinni. Ja kuidas saab elada kahte elu. Oh seda silmakirjalikust.

ega ei ole ikka küll, Fööniks. ehk ainult nimepoolest.

Mõttetud otsustusvõimetud inimesed!
Vaadake, et pärast otsustamist põnnama ei löö!

Liblikas - imelik oled ? Kas sa oma lähedaste arvamusest üldse ei hooli, selge et nad teavad kõike. Minu ema harrastas ka kõrvalsuhet 5aastat, olin 10-15aastane, nägin mis mu isa üle elas.Alati kui mutt koju tuli oli jälle kõik hästi. Pealnäha vanemad armastasid teineteist. Tead kui halvasti ma oma emast arvan? Nüüd olen 20a.olnud täiskasvanud ja arvan veelgi halvemini.
Nii, et vali

Fööniks
Tsiteerid juhuslikult Patrickut;))

Saan sinust täiesti aru. Olen samasuguses olukorras olnud.
Kõrvaltvaatajal on jube kerge öelda, et "otsustada tuleb".
Aga seesolijana on see kõike muud kui kerge!!!!!!!!
Tundub, et täitsa võimatu kohe - sest asjad mille vahel valida on ... mittevalitavad. Mõlemad on vajalikud, ei saa nagu kellestki loobuda.
Olin samas seisus umbes 2 aastat (kohutav lihtsalt!), aga lõpuks läksid asjad isesoodu kuidagi nii, et jäi üks ja teisega oleme sõbrad (no mitte päris nii nagu ma tahaks, sest tema ei suuda..).

kui see tõepoolest on sinu ja tema elu 'tõeline' armastus, siis ei saa teid miski takistada, kuid kahjuks kipub asi ikka tavalisele, uudsele seksile põhinema, ja et asi ilusam paistaks, valetatakse nii endale kui teistele.

Laura: ei tasu arvata, et taoline olukord on midagi sellist, mis enamusele võõras! julgen aravata, et pigem on see üsna paljudele tuttav! ja pole mingi kõrvaltvaataja targutus see, et otsustada tuleb! kõik meist on olnud olukorras, kus valida tuleb - kas kahe meeldiva või kahe ebameeldiva asja vahel! on oma asi, kas venitada otsustamisega aastaid ja kulutada sellega oma/teiste aega ja närve või teha seda kiirelt... põdemine on garanteeritud mõlemal juhul. ühel juhul on põdemine vähemalt põhjendatud!

Teadsin, et mind ei móista need, kes pole ise seda ùle elanud. Ei mòista ma kedagi selle pärast hukka. Vastupidi, tänan kóiki, kes vaevusid...

Ehk vajasin korralikku raputamist. Tundub, et justku nagu oleksin saanud kergendust. Mure jagamine on ju murekoorma poolitamine.

Eriti tahan tänada Sind, Laura. Loodan, et rong, millele istusin aasta tagasi, leiab need oma óiged rööpad, annan vaid ajal kuluda. Tunnen, et see inimene on minule midagi väga erilist. Jatkugu siis kunagi tulevikus sòprusena, elame näeme, loobuda temast ei suuda.

Armastus ei kao kusagile.

Aitäh veelkord

Tess: :)))))) Lahe! :)

Väga valikuline austus abikaasade vastu teil! Et siis , kui teisega voodisse ronisid, ei tulnud austus kõne alla. Aga vaat see lahkuminek teeks teisele rohkem haiget või?
See on lihtsalt hirm, et äkki jääd mõlemast ilma :P

Liblikas: ei oska ma siia miskit suurt juurde lisada...oma suhteid tead aint Sina ise..iga otsus, milline ta ka poleks omab niihäid kui halbu külgi - tead sedagi. Ometigi tuleb midagi millaski teha....soovin Sulle jõudu ja tarkust teha õige otsus...ja õigel ajal. Ja mis peamine - et see otsus ei oleks tehtud ei emotsioonide ega kellegi teise ajel...otsus tee ise..ja mõistusega! Hääd Sulle ja Su kallitele.

Laura kirjutab, et ei suuda kummastki loobuda.
Kui tahad mitut ja ei suuda loobuda, on tegemist kitsiduse ja ihnsusega. Et kohe vajad mõlemat? Aga nende peale ka mõtled? Sina vajad mõlemat ja nii olgugi? Issand kui labane. Tõelised tibid.

realist
Ei põhine kõik uudsel seksil. Teadsa mõni asi ei põhine üldse seksil.Nii uskumatu, kui see ka sulle tunduda võib--------

Tix, loe täpselt mida ma kirjutasin: see oli minevikus.
Ja kui inimesed on erinevad, mõlemal midagi, mis kahepeale kokku annaksid täiusliku terviku... siis otsustada, kumb on see pool, mille täiuslikkusest pead ära andma.... see ei ole lihtne.
Ja ega ma isegi uskunud sellise asja võimalikkusse enne, kui ühel hetkel ise selles situatsioonis olin.
Ja mis vajamisse puutub, siis mina vajasin mõlemaid ja nemad mõlemad vajasid mind...
Läksid mõned aastad ja nüüd olen ma enda jaoks otsuse teinud ja nö välja valinud ühe inimese. Praegu arvan, et valik oli igati õige, milles ma poleks aasta tagasi üldse kindel olnud....
Lihtsalt aeg annab arutust :-)
kuid tunnen ikkagi puudust sellest teisest, või sellest, mis meil temaga oli. Sinna pole midagi parata ja ma olen sellega leppinud.

Ja mis puutub realisti arvamusse, et kõik põhineb uudsel seksil.... vale. Minul põhines tohutul hingelisel lähedusel. Tundel, et see on minu teine pool...

to Tess
eks see koer ikka kiunub, kes..

Küll on palju kurje kommentaare! Kuidas saab maailma nii ühekülgselt näha!
Olen olnud peaaegu samas olukorras kolm aastat ja see on muutnud mu elu. Tean, et kui ühel päeval see leek mööda saab, siis jääb sellest väga tugev sõprus. Keegi kirjutas ilusti, et vahel tabab inimest teadmine, et on kohanud kedagi, kes on asendamatu ja on tulnud Sinu ellu selleks, et ühel või teisel viisil sinna ka igaveseks jääda.

Ja veel. Õnnelik on see, kellel selline suhe on olnud. Tänu sellele suudab taluda ka ebameeldivusi, mis nagunii sellise olukorraga varem või hiljem läbi elada tuleb. Tugev aitab olla see teadmine, et ilusad asjad on maailmas olemas. Ja sallivam teiste suhtes.