Üldiselt on meessugu süüdistatud armukeste pidamises. Jätaks kõrvale füsioloogilised omadused, vaid küsiks nii: kui mehed on süüdi armukeste pidamises, siis kas nad on omavahel armukesed? Ei ole ju, ikka on seal teisel pool keegi naissoost isik. Siit tekibki küsimus: kas on armukeste olemasolus süüdi vaid mehed või on mingi osa ikka ka naistel, kes on nõus armukesed olema?

Naised ka süüdi, fivti-fivti.

tegelikult ei saa mingit üldistust niimoodi teha

kui teine otsib või on leidnud mujalt midagi sellist mida ta kodus tunneb puudu olevat siis "süüdi" on ses loos ikka mõlemad - kumb rohkem või vähem ja misosas see on iseküsimus

armukese roll siinkohal on ikka rohkem süüdlaseks olemine mu meelest - kuigi vahel võib ju olla et enne suhte alustamist ei ole armukesel aimugi milline on tema kallikese kodune elu ja kas tal üldse kedagi teist on siis on armukest süüdi olevaks muidugi mõtetu nimetada

Mida süüdi - misthendab süüdi..inimene on õnnega koos, kui leiab miskit(kedagi) mida tal seni õnnest puudu on..kummaline - et õnnelikuks saamist saab võrdsustada süüdi olekuga....ei ole mu meelest süüdi mitte mileski kumbki...

Süütunne ei võimalda saada suhtest seda mida see anda võiks. Kas on midagi selles halvasti kui mees ja naine üksteist leidnud on? Kuidas looduses on? Inimene on ju ka looduseloom, oma mõtlemisega aga tekitab paraku omale palju probleeme...

Siin mõni ei saanud vist küsimuse olemusele sügavuti pihta.

Noh syy on ikka m6lemapoolne.Kui abielumees leiab omale armukese ja oma naine aktsepteerib seda,siis pole vaja syytunnet tunda.Aga kui pyytakse kramplikult oma naise eest suhet varjata,sest kui asi avalikuks tuleb v6ib naine lihtsalt minema k6ndida ja enamus mehi seda ei taha.Meestele on synnist saati sisse kodeeritud seiklusjanu ja uue avastamine,nagu Tom Soyeris.Noori seklushimulisi lehtsabasid on ka oi oi kui palju,kes on loodud abielumeestele kiusatuseks.Eks see keelatud vili on ikka magus kyll!Naisena ytlen,et abielumehi on nii lihtne lollitada.Keda see argipaev ja rutiin kiires elus ei tyytaks!Ja kui yks naine ikka tahab omale kasv6i abielumeest,siis ta selle ka saab!Selleks on oi oi kui palju v6imalusi ja naiselikke ahvatlusi,mille vastu n6rgemad mehed yksk6ikseks jaada ei suuda.

No jah,abielumehed on kergem saak!Noorematel meestel on minekut rohkem,valik ka sellev6rra kesisem.Ja kellel juba naisi kyllaga,see on ennest tais ja rikutud mees.Sellist ei taha nagu ylel66ma hakatagi!Kui silmad lahti teha,siis osad piigakesed ongi spetsialiseerunud abielumeeste peale.Turvaline sex,raha,romantika,mida noorte vallaliste meeste puhul alati ei leia.Ei tahaks kyll tunnistada,aga suuremalt osalt on ikka lehtsabad ned,kes abielumehe 6igelt rajalt maha t6mbavad.Sest kui naisterahvas suhet(armukeseks olemist) ei taha,siis ju vagisi ei v6ta keegi!Naine dikteerib kas on n6us v6i mitte!

Teadsin algusest peale, et mees on abielus ega plaanigi pere juurest kuhugi minna. Muidugi alguses kõhklesin, aga lõpuks otsustasin, et mees teab mis teeb ja et mina 37aastase naisena ja 2 lapse emana võin endale sellist suhet lubada, kuna ei tahagi ise kellegagi koos elada. Ja nii on see olnud 2 aastat.
Olen ma süüdi selles, et lasksin endale osaks saada helluse, läheduse ja armastuse nind saan seda pakkuda ka oma armsamale?

Jah oled. Ära püüa oma süüd luuleliselt väljendada, sisu jääb samaks.

Kas lahutatud naiste osaks peab jääma vaid kiretu vibraator? Olen kindel, et kui mehel kodus on kõik korras, ei kipu ta otsima väljastpoolt abielu pikemaajalisi suhteid.
PS. Mu enda abielu viis karile alkohol, mitte mehe peetud armukesed

Issand kui tobe! Miks ei võiks abielus inimene armukest pidada, kui tunneb selleks vajadust olevat? Ja miks peab tema või armuke selles SÜÜDI olema? Kas abielu tähendab kellegi ainuomandiõigust abikaasa genitaalide peale või mis? Vastik lausa...
Mina eelistan küll meest, kes minu vastu kena on ja kui ta peale minu leiab aega veel kellegi vastu kena olla, siis miks mitte! Mis kasu sest, kui mees ühtegi armukest ei pea, aga istub kodus ja joriseb ning midagi ei tee (VT rubriiki "mugav mees")
Ja kas mina pean sellist meest tahtma, keda ükski teine ei taha?
Armukese pidamine lihtsalt üks suhtlemise vorme on...

Minu abielu ei ole miski karile viinud, see on kestnud probleemideta 13 aastat. Siiski usun, et kui lahutatud naine on ise piisaval tasemel, siis leiab ta endale ka vaba mehe. Kui ei leia, järelikult ei ole tasemel.

No kuidas sa ikka suhtud sellesse, et su mees ringi kepib. Toob sulle koju voodisse veel mõne haiguse ka. Oled sa õnnelik, kui su mees armastab kedagi teist rohkem kui sind. Kas on hea mõelda, et sa ei rahulda oma meest piisavalt?

Bella, sina oled ju see tüüp, kes siin ühes teises teemas sõna võttis, et seks on üldse üle tähtsustatud ja soovitasid vibraatorit. No võtagi nüüd see vibraator ja ole omaette.

Tee mis sa teed, kuid eetiline see küll pole. Kuid kuritegu see pole ja tegelikult miski ei keela seda rohkem, kui mehe abikaasa tunnete solvamine ja mehe laste sassi aetud arusaamad, k.a. sinu laste arusaamad.

Ega ikka ei ole küll omaette! Aga asi on lihtsalt selles, et kui viisakalt seksida ei oska, nii et titerida taga ja noku otsas batsillid, on targem tõesti vibraatorit kasutada.
Seks iseenesest pole ei halb ega hea. Tähtis selle juures on KUIDAS!!! SAma lugu ka armukesega: tähtis on KUIDAS käituda armukesega, abikaasaga ja teistegi osapooltega.
Näiteks söömine: süüa võib linaga kaetud laualt hästi serveeritud roogi ja võib süüa alumiiniumkahvliga papi pealt rämpstoitu. Mina eelistan seda esimest moodust, ka seksis. AGa mis teha, mis teha, kui lauakombeid pole õppinud.

?????????????????????
Kas see, et ma EI TAHA end uuesti siduda, näitab, et ma pole tasemel?

ühesõnaga, kui süüa pidulikes riietes, kullatud hõbekahvliga portselantaldriku pealt naeratades sõnnikut, siis on kõik OK. Selge, Bella, sa oled nii tark.

50%...
Sa ei lugenud mu vastusest pointi välja. Lahutatud naine ja vaba mees saavad olla teineteise armukesed ka ilma kokku elama asumata ja üksteisega sidumata.

See, kuidas mees armukese olemasolu korral suhted oma abikaasa ja lastega korras hoiab, on ju küll puhtalt mehe probleem - ma ei lähe ju nende koju nende meest/isa tahtma. Ja minu lapsed - nad teavad sellest suhtest, otseselt heaks ei kiida, aga aktsepteerivad selle olemasolu ja hukka mind ei mõista.

to 50% süüdlane: muidugi ei näita see, et sa pole tasemel! Tasemel olemine tähendab midagi muud: armukest tuleb kenasti kohelda, samuti ei tohi endale lubada märkusi tema koduse elu vms arvel. See jäägu psühhonõustajate hooleks. Ehk teisisõnu: armukeste jaoks eksisteerivad nemad kaks- mitte nende muud suhted -õed-vennad, abikaasad, lapsed ja ma ei tea veel kes kõik. Ja armukese abikaasat ei tohi isegi paha pilguga vaadata, olgu ta kes tahes. Sest haiget tehakse üksteisele sõnadega, mitte armukese pidamise või pidamata jätmisega. Iseenesest on see ju normaalne, et inimestel aeg-ajalt on armukesed. Armukest peetakse armastuse/armumise pärast ja mõni armub iga aasta uuesti... Paha on see, kui armukest peetakse ntks selleks et abikaasale kätte maksta või teda alandada. Loodan, et saite minust aru (olen märganud, et mu kommentaarid põhjustavad tigetsemist, mitte arusaamist)

Ja jõudsimegi sinu pointini...SINUL on hea, SIND ei huvita, kuidas mees olukorda lahendab.

Ikka ei saa aru, miks armukese pidamist hukka mõista, kui see mõlemale poolele midagi annab? Siis see ei ole ju sõnniku söömine või kuidas, ENE?
Olen hämmingus eesti naiste tobedusest, ausõna....

NAised, olge ausad - te tahate et mees oleks teie OMA elu lõpuni!!! Sellepärast see armukese pidamine teil harja punaseks ajab ja iga beibe, kes teie mehe voodisse saab, on surmanuhtlust väärt. Aga mees on vaba inimene oma suhete üle otsustama ka PÄRAST abiellumist, muide. Ja vabaabielus ammugi...

Bellale.
Sa räägid MÕLEMAST poolest. Seda sõna kasutatakse 2 osapoole juures. Antud teemas on 3 osapoolt. Kas kõik kolm on rahul? Lõpetuseks ütlen, et sellel teemal ma enam kaasa rääkida ei soovi, nii et ärge minu edasist vaikimist võtke kui olukorda, et mul midagi öelda ei oleks. Olen oma seisukohas kindel ja soovitan ka Bellal ja 50%-l mõelda, enne kui suu lahti teevad. Nende kahe naise suust tuleb paha haisu. Kena päeva jätku.

Aga miks siis enamik mehi ei aktsepteeri, et nende naistel armukesed on, kui meeste puhul seda normaalseks peetakse?

Naisele:
Kui ma ainult enda heaolust hooliks, siis poleks mu suhe selle mehega 2 aastat kestnud.
Enele (ehkki ta seda ei loe) ja neile kes samamoodi mõtlevad:
kõik me oleme oma valikutes vabad ja olen nõus Ingaga, et probleem selles ongi, et naised tahavad olla omanikud. Jälgige natuke nädalavahetustel supermarketites 30-40-50aastasi abielupaare ja vaadake, kes kamandab, halvustab, süüdistab... 95% naised, muuseas.

Ja siis võib edasi küsida, et kas ja kui palju on armukese olemasolus süüdi oma naine (näägutab, viriseb, on kogu aeg väsinud), lapsed (karjuvad ega lase rahulikult olla), koer (ronib tüütult diivanile kui mees sinna ise istuda tahab), tööandja (nõuab ülejõukäivat), ebasoodsad ilmastikuolud (sajab vihma... tahaks tule paistel soojendada, või vastupidi: kevad käes, tahaks kellegagi metsavahel jalutada), ....... nimekiri lõputu.

Miks peab püstitama küsimuse, kes on SÜÜDI? Kas keegi peab süüdi olema? Mis see süüdlase kindlakstegemine andma peaks?

50%-le
Ma mõistan sind poolelt sõnalt. Naudid elu ja nimetatud meest, aga nii hea, kui tema mustad sokid ja spermaplekised aluspüksid ikka tema naine ära peseb. Muretu. Mugav.