50% süüdlane: Supermarketid, jumala eest, Sul on õigus!! olen ise ka seda tähele pannud, et keskmise abielunaise käitumine oma mehe suhtes on enam-vähem nagu koera suhtes: tule-pane-võta-tee-ole-haugu. Lõbus iseenesest, ja kui meheke üritab midagi vastu vaielda, tuleb kalli kaasa suust sellise tooniga jutt, et oioioi!
Inga, õigus sul, omandi küsimus on peamine. MINU mees, OMA poiss! Vaadake, milline staatuse sümbol on teismelistel plikadel OMA poisi olemasolu. Teie, kes te mind süüdistate liigses karmuses ja kitsarinnalistes vaadetes, misajast saadik üks mees teie OMA on, kui ta teiega magab? Turult ostsite ta või, kilohinnaga? Mismoodi üldse saab üks inimene teise OMA olla, tahaks ma teada, ja siit edasi, kui ta teie ERAOMAND ei ole, siis tal on vist õigus oma keha üle otsustada ja magada sellega kellega tahab! Peaks nagu loogiline olema, 21sel sajandil.
Iseasi, kui olete katoliiklikult laulatatud - siis on tegemist sakramendiga ja abielu on püha. AGa enamus teist on arvatavasti üldse vabaabielus, millist vannet see mees siis rikub või millega ta teid petab, kui kellegi teisega magab? Petmine on see, kui mees teie sõrmuse armukesele kingib, muuseas...

To naine: musti sokke ja aluspükse peseb minu arust ikka pesumasin? või sina solistad kausis ja tuhaveega? (vaesed aluspüksid sel juhul....

sa oled uskumatult loll ja haarad kõige jaburamatest niitidest kinni.

Vaevalt ma nii loll olen, sulle aga soovitan OMA mees jämeda lehmaketiga pesumasina külge siduda, ehk siis tunnned end paremini.
Üldiselt, oma poegadele eesti rahvusest miniat küll ei soovita...
Jagelege omavahel, ühed rahulolematud ja rahuldamata peletised olete nagunii, rohekashallide pealegi, kui just 10-aastaselt saadik kilode viisi meiki ja juuksevärvi peale ei määri.

Mul kohe nii raske teema juures mitu mõtet.
Kõigepealt:
Süüdi küll ei ole keegi või kui hädasti vaja siis see mineja. Tema ei kannata olukorda välja, tema läheb ja loob suhte. kuigi pigem kaldun arvama, et see pole süü vaid elu ja selle väärtuste hindamine ning iseendaga toimetulek. Võiks asja ausamalt ja neutraalsemalt võtta.
Kurjemalt:
Ega 50 % ja tema mõttekaaslased ju seda tõsiselt ei võta, et mehel jääb midagi kodus puudu.See on eneseõigustus.Kui ikka aus olla jääb meil kõigil mõnigal määral midagi "puudu".Ja suure tõenäosusega jääb ka selle mehe naisel midagi olulist kodus puudu (mehe aur läheb mujale) aga kõik ei tormle uusi suhteid looma.Kõik ei ole nii loodudki.
Aga ka 50% protsendil on mõndagi puudu, muidu ta ju teisele naisele seda ei teeks, mis ta teeb ja kommenteerib avalikult teise "puudusi"!!! Sul on see puudu, et sa joodikuga toime ei tulnud ( aga ise oled teise suhtes hinnanguline), ei muutnud teist inimest paremaks (kas pole absurdne, kui asi sind ja sinu hakkamasaamist puudutab?), nüüd päästad enda arvates teise naise meest või iseennast, tõestad, et oled ikkagi tasemel. Vähemalt austa seda, kelle tagant sa varastad ja ära seda vaest naist süüdista tema puudustes. Jubbbbbbe!
Vabandust, 50% süüdlane, aga ise lasid vaimud välja. Me ise korraldame endale asju, kas pole?

Bella.
:o)
:o)
:o)
loe minu eelmist repliiki :o)

Issand jumal kui kohustustevaba elu me tahaksime.Teen ja võtan aga midagi vastu ei anna.Tavaliselt võtjad on palju õnnetumad kui andjad.Abiellun ja petan ja jätan ja võtan uue ja jälle uuesti sama jada.Õnnetud lapsed ,kes seda kannatama ja nägema peavad.Ema ja isa on õnnetud ja lapsed õnnetud.Meie üleüldise vaesuse juures peaksime hoopis kokku hoidma,mitte lõhkuma.
Alakehaga mõtlemine kuulub siiski loomariigi juurde.
Kas kellelgi on vastuväiteid?

to MARINA: mis kohustustevaba ja petan ja jätan? Häda selles ongi, et armukesest tehakse kohe järeldus, et nüüd jätan vana naise ja võtan uue! Targem oleks teha selge vahe: perekond ja abikaasa ja lapsed on üks asi ja seotud kohustustega ning armuke midagi muud, mis seotud vahelduse ja meelelahutusega. (mis ei välista meelelahutust abikaasaga, muidugi). aGa armukese pärast oma perekond jätta on küll sigadus. armukese pidamine aga minu meelest täitsa aktsepteeritav tegevus. Kui need kaks asja segi ajada, siis on muidugi kõik õnnetud. Kui aga armuke hobi on- noh ma ei tea, mõni pere läheb lahku ka sellepärast, et mehel hobiks kala püüda on...

No mina omale kyll armukest ei taha kui ta Bella sugune on!Sa Bella oled vist pikalt ilma olnud,selleparast 6igustad IGASUGU kaitumist!Kas sina lased oma mehe 66seks valja naistesse v6i jookseb ta ise sinu juurest kiunumise peale esimesel v6imalusel??

yx mu litsakas meestuttav kurtis kord kui hirmus litsakas ta ikka on ja et vaene tema naine, kui ta vaid teax... mul oli tegu et mitte end surnux naerda, sest tema nugisenäoga naist olin just vahetult näinud nii ööklubides kui muidu ajaviitmispaikades kudistamas erinevate meestega, nii et need asjad käivad ikka 50-50, sest kui naine selle koha pealt silma kinni pigistab siis on tal endalgi reeglina "saiad ahjus", nii et vaata oma kaasat pisut sellise pilguga - mis arvad?

INGALE!Sa siin kirjutad,et armukese parast perekonda jatta on sigadus!?Ja armukese pidamine on aktsepteeritav tegevus,ning kui need kaks asja segi ajada,siis on k6ik 6nnetud!?!Nii nii!Kirjutate k6ik ikka nii,nagu mehe abikaasa oleks puust nukk,kellel pole tundeid.Unustate ikka selle,et siin on tegu kolmnurgaga>mees,naine,armuke!Kui naine armukesest teada saab ja ei suuda reetmisega leppida,ning toimubki lahutus.Kas siis on naine saanud SIGADUSEGA hakkama?!Ikka hirmus lihtsalt osatakse ara solkida kena perekonna rahulolu!Ja selge see,et alati jaab naine syydi!Sest mees pole eraomand,on vaba oma valikutes jne.jne....Naeruvaarne!!!

Sorry, hästi kerge on hinnanguid anda, kui olukordi ei tunne! Ilmselt Sul puuduvad kogemused alkohoolikutega, kui leiad, et kõrvalseisja ei suuda teda ümber kasvatada. Vale valik - seda küll. Mis aga puudujäämistesse puutub, siis olen nõus, et kõigil jääb midagi puudu ja kui arvad, et armukese seisundis olek vaid üks kohustustevaba lust ja lillepidu on, siis eksid, on siingi oma "piprad" ja vahel üsnagi kibedad. Aga seni on rõõme rohkem olnud.
Mis aga puutub sellesse, et mul peaks olema kahju mehe naisest - naiste solidaarsust pole kahjuks olemas. Selle pärast ei jäta keegi midagi tegemata.
Kunagi ütles üks mu hea tuttav, et perekond on eelkõige majanduslik institutsioon ja kui sellega kaasnevad ka head suhted mehe-naise vahel, tuleb seda võtta kui boonust. Mida aeg edasi, seda enam hakkan uskuma, et nii ongi.

AGa kas kõik abielupaarid ja vabaabielupaarid lepivad enne kokku, et ei mingit armukest? Mina pole küll oma mehelt küsinud sellist sõna. Ma ei saa aru, kus siin on petmine... Petmine on lubaduste murdmine. Kas see on vaikimisi eeldatav, et kui kolin kokku, siis enam teisi ei kepi? Ei saa aru...
~Ja miks on laste mahajätmine vähem taunitav kui armukese pidamine? Kus nende tunnetega arvestamine on?
Jätke, naised, võtke oma omandiinstikti vähemaks, on parem...

ÕIge, 50% süüdlane. Perekond on tõesti eelkõige majanduslik-äriline institutsioon ja seda ei maksa armumiste pärast kergekäeliselt lõhkuda. Armukest tuleb hinnata voodioskuste pärast, abikaasal on teised kriteeriumid. Ingal õigus, segi kahte asja ei tasu ajada - siis tulevad samad karid, mis "armastusega ülemuse vastu töökohal"

Olen ka mees ja ei jaga Yks mehe arvamust. Inga ja Bella suhtumine just meeldib mulle, arvan et kui abielunaised suudaksid nõnda asju võtta, tuleks see nende suhetele vaid kasuks

Optimist: Muide, minagi (N, abielus) jagan Inga seisukohti.

vaat siinkohas tekkis tahtmine ka mõni mõte kirja panna

(Bella sinule ja sinu suhtumistele ei pööra tähelepanu - lihtsalt ignureerin)

Inga seisukohale olen nõus kahekäega alla kirjutama kuid lisan siia - kui üks kaasadest peab armukest ja samas ei suhtu oma peresse hoolimatult ega tee otseselt haiget on see ju mõitlikele inimestele igati aktsepteeritav

oleneb muidugi inimestest kas selline käitumine lubatakse endale niiöela vaikimisi - et otseselt ei öelda ega anta mõista kuhu kulub tööst ja kodust vaba aeg
või siis antakse vaikselt või ka otseselt märku et on tene(teised) suhted

väga palju oleneb ju sellest kaasast(keda nii öelda petetakse)
kui on teada et too kaasa ei suudaks sellega leppida ei tagantjärgi teada saades
või ka teise suhte ilmnemise alguses kohe siis on tõepoolest mõistlikum mitte alustada sellist eluvormi nagu armukesepidamist vaid istuda kaasaga maha ja rääkida suud puhtaks

to Crissu: ikkagi mis tähendab petetakse? Petmine on kokkuleppe murdmine. Kas abikaasad teevad kokkuleppe, et ei pea armukesi? Või on abielu aluseks mingid teised kokkulepped, ntks see et last kasvatatakse koos, et maja ehitatakse koos, kuidas jagatakse raha?
Millegipärast eeldatakse kuidagi vaikimisi, et kumbki pool armukest ei pea ja kui selgub,et siiski peab, on hirmus suur tragöödia. Äkki peaks selles osas ka enne, juba kooselu alguses selgesõnaliselt kokku leppima, et meie elus on nüüd NII, selle küsimusega. Ja kui siis kokkulepet murtakse, on tegemist petmisega. Kui aga seda kokkulepet pole, pole ka petmist. Mis märku andmisesse puutub, ma arvan et ei peaks märku andma.
Laiemalt filosofeerides - mis on üldse armuke? Kui ma (noor nagu ma olen) armun kõrvuni filmikangelasse, kas see ei ole põhjus pahandamiseks mu kaasale? Miks me tähtsustame seksuaalakti üle? Võib oma mõtete ja tunnetega olla teise inimese juures ja üldse temaga mitte magada. Kuidas siis on, kas ka petetakse? Selle pika jutuga tahan juhtida tähelepanu sellele, et petmise definitsioon, mis taandub ainult seksile kui faktile on pisut paigast ära ja kogu probleem on väga kinni OMANDIsuhtes ning vaates, et kui minu OMA siis kellegi teisega seksida ei TOHI. Aga tegelikult on see kõik hulka keerulisem

Inga, korrutad seda, et "ei ole ju kokku lepitud, et armukest ei võeta". Maailmas on asju, mis peaksid tulema loomulikust intelligentsist ja vaikimisi. Asju, mis on sõnadetagi selge. Kas selleks, et sa näiteks vastutulijale näkku ei sülitaks, peaks ka ennem kokkuleppe sõlmima või äkki piisab sellest, et on loomulik, et sa seda ei tee?

Aga keda ikkagi peaks armukese pidamine solvama, ei saa ma aru. Kui siit edasi minna, ei tohiks abielumees teise naisterahvaga rääkida ka, teda oma autoga koju sõidutada, mingis pisiasjas aidata jne. Siit edasi - peaks igast moblakõnest ja kirjast oma naisele aru andma jne. Väga keskaegne suhtumine minu meelest. Ei imesta, et mehed ei taha abielluda või üldse ennast siduda. Minu meelest õudne perspektiiv- siduda end pikaks ajaks lubadusega mitte suhelda teistega. Ma läheks hulluks. Mehed, mida teie arvate???

Olen Ingaga täiesti päri - abielu on kahe täiskasvanud inimese kokkulepe mis võib sisaldada kõike. Asjaolude muutumisel tuleks see kokkulepe lihtsalt üle vaadata, täiendada kui vajalikuks peetakse ja tühistada kui vajalikuks ei peeta. Kui partnerit võetakse kui omandit hakkabki üks kammajjaa pihta, ütleksin et pereprobleemid saavad just sellest alguse

SUHTLEMINE ja armukeseks olemine on totaalselt erinevad asjad. Ära kaldu teemast kõrvale.

nii mõnedki hundid esinevad siin lambanahas - ei ole ilus kodanikud mehed end naisenimedega ehtida, häbi-häbi!

Kuidas erinevad? Seks on üks suhtlemise vorme... Millest üldse abielurikkumise lugemist alustatakse - kas suuseks loeb? või ainult suudlus~+ Või tuleb ikka püksid mõlemil maha ajada....
Naised, te olete jube ebaloogilised... Mis on olulisem, kas kehaline või vaimne truudus abielus? Lugege Bella kommentaare -jõhker väljendusviis, aga tubli annus tervet mõistust, muuseas.

No nii, nüüd on Bella hakanud Inga nime all esinema :)

Kes ütles, et armukest pidav mees on normaalne?

to tArakan: aga miks ta ebanormaalne on? Ebanormaalne oleks, kui ta koera kargaks...

No see on ebaaus näide. Naisega on tõesti raske poes käia ;) See on sama hästi erand, mis kinnitab reeglit.

Jobu O o .

Esiteks: Bella võtaks kohe armukeseks, ta aab nii mõistlikku juttu :))) Teiseks, on naisi, (veel on), kes hoolimata barbipilvrest tahavad olla mehe omad ja eeldavad seejuures, et ka mehed on nende omad. Ma ei tea paremat naist, kes käsitleb meest hella omanikuna! Lause tuli vildak - tegelikult tean sellist naist ja olen tema üle uhke. Armukeste asjus niipalju,
et vorstil on kaks otsa, ole ainult mees (naine) ja hammusta :))