Vaatan, et siin käib üks kõva sõda. Mina arvan asjast nii: mis sttatuses ise oled, seda poolt ka õigustad. (Muidugi on ka erandeid, sorry, aga üldjoones on see nii).
Mina olin ka kunagi abielumehe armuke. Armastasime teineteist väga. Siis nägin asja ühest küljest ja oleksin ilmselt 50%-ga nõus olnud.
Nüüd olen õnnelik pereema (mitte selle sama mehega). Nüüd olen nõus naisega, kes peab abielumehega amelejat perelõhkujaks...
Niimoodi võib arvamus ja põhimõtted muutuda - kas olen tuulelipp? Või olen alles nüüd, oma TRUU mehe kõrval, aru saanud, millised on TÕELISED väärtused minu jaoks?
Võib-olla ka 50%...näeks asju teisiti, kui vahetaks ühel päeval kesta ja roniks petetud abielunaise nahasse?
Kas Sa, ülbe 37-aastane, võid kõikidele lugejatele ja ka iseendale kinnitada, et Sa võiksid rahumeelega olla ka oma armukese praegune naine? Arvan siiski, et eelistad olla tema armuke - Sinule on ju naistevahelises "kätshis" praegu jäänud viimane sõna! Kuidas veaksid välja rolli, kus see viimane sõna sinult võetakse?

eks igaüks mõtleb oma rikutuse astmele, aga liitun siinkohal Ingaga ja kahjuks ka Bellaga, sest tõesti kooselu ei ole omandivorm, aga siiski kooselu sõlmides on olemas ka mingid vaikimisikokkulepped,nimetage seda kasvõi keskajas elamiseks, selleks peab inimene olema ikka niivõrd vabameelne olend, kes aksepteerib teise vabadust seksida kellegatahab,kuigi minuga elab, mina ta pesu pesen jne. Loomulikult on see juba põhimõtte küsimus ja suht keeruline teema, aga kui ikka aksepteerid teist poolt sellisena nagu ta on ja tema sind samuti, siit juba kasvab välja üksteise austamine ja üldjuhul varsti ei taha kumbki pool teineteisest eemale, elame ju ainult korra...või kasvab sellest partnerite võistlusmoment, kes keda rohkem üle trumpab...ei ole ju päris normaalne selline suhtumine. Aga Inga ja Bella, kua te niimoodi mõtlete ja elate, kas olete ise abielus???????

Nuh, 50% poolik, kas peab Sind nüid kaitsma tõtma või mes? Söövad ära nigu hommikuse lihapiruka. Ja kohvet peale ei lonksa..

Kui Bella sugusega voodisse läheks, oleksin vist homo.

Raul - sul õigus, aga põhimõte on tal õige, ega see ei tähenda, et Bella ja Inga samamoodi toimivad, nad ainult argumenteerivad sel teemal.Tavaliselt mõtlevad ja väitlevad niimoodi kas väga kibestunud või siis täiesti noored ja vabad vallatud:-))))
Igal inimesel on oma arvamus ja õigus seda kaitsta..:))))

Murdjamees:
olen täitsa elus ja jälgin, kui töö võimaldab, huviga seda lahmimist siin. Aga tänan toetamast;)

Krista:
olen olnud ka petetud abielunaise rollis, kuigi mainisin ühes eelmises kommendis, et lahutuse põhjus oli alkohol.
Ja kui mul oleks võimalus saada oma kallima abikaasaks... Tal, muide, on lisaks oma abikaasele ja minule veel üks naine, kellega tal on lähedased suhted, nii et minagi jagan oma armsamat mitte ainult tema abikaasaga... Et miks ma lepin ja veel sealjuures rahulgi olen? Sest see mees on seda väärt, pealegi - mina ei soovi tema elu muuta ega teda muuta.

Kogu selle kurjustamise siin põhjustab ikka minu arust asjaolu, et olles andnud saksis allkirja arvatakse, et see on ostu-müügi leping ja mees(naine) on saadud omandiks kõige saba ja sarvedega...

kirjutad et
Kogu selle kurjustamise siin põhjustab ikka minu arust asjaolu, et olles andnud saksis allkirja arvatakse, et see on ostu-müügi leping ja mees(naine) on saadud omandiks kõige saba ja sarvedega...

Vat mina olen sellega ka 100% nõus. Ja sellest paljud hädad hakkavadki. SEst armukadedus on üks igavene paranoia, olgu selleks siis põhjust või mitte. Ma olen ise abielus, aga ausõna, ei tee mehe armuseiklustest numbrit ja ei tahaks neist teadagi. sest ei taha enda elu rikkuda. Milleks - nuhkida, teha stseene kui keegi naisterahvas helistab, passida mobiilikõnesid, märkmike? Osa abielunaisi teeb just seda. Ja kui siis leiab midagi, teeb skandaali´. Kas sellest saab keegi õnnelikumaks, tahaks ma teada? Kui ma ¨¨uksi ei suuda oma meest rahuldada, on ju hea, kui keegi mind selles aitab. Mees õnnelik ja minul ka parem.

jah paraku see abielu ei ole tõesti ostumüügi leping
kahju vaid kui teine "tehingu" osapool pole võimeline seda mõistma

rääkisime ka kunagi pundi sõbrannadega teemal - kas tahaxid teada kui mees petab või ei, no need kes ise kui märtsijänesed vasakule hüppasid ei tahtnud teada , need kes ise truud ja viksid oma mehele tahtsid aga küll. ja abielu ei ole kohustuslik kooseluvorm, kui ikka sarved maha jooxmata ja tuul peas vihiseb, millex üldse abielluda?

Aga kas te ei mõtle ka sellele, et armukeste vahel vöib suur ARMASTUS olla? Ja kahte inimest korraga armastada polegi nii võimatu. Mis siis teha?

"Tehingu" osapooli on kaks, seda võiks võtta ka selliselt et üks osapool ei ole suutnud end mõistetavaks teha

Sõbranna
vaat seda on vahel hilja targutada millex siis üldse abielluda - kui juba tegu tehtud ja nüüd aastaid hiljem pole sel enam mõtet

Maria
tõepoolest võib olla suur armastus ja tihtipeale ongi nii
ja kui oma kaasa ka endiselt (küll veidi muutunud moel võib-olla) armas on ega siis polegi lihne...

Inga
su jutt on täitsa mõistlik, kuid kui su mees ka sinusse hästi ei suhtu siis sa vast nii ei arvaks - võib-olla

pole küll ses osas omadest kogemustest võrdlusmomente tuua aga väga noores eas ajas harja punaseks küll kui mees pidus olles pidad "kohusetundest" vajalikuks vähe unarusse jäetud naisterahvaid tantsitada-lõbustada
ega minagi siis nagu müürililleke istuma jäänud - aga ega hea ei olnud küll ...

alati on võimalik ka lahutada, omaenda ema ja veel mõne tema generatsiooni esindaja pealt olen näinud kuidas naised oma litside meeste kõrval aastakümneid kannatavad(minu memm lahutas 50selt) ennem kui mõistus koju tuleb. jessuke, kas te siis olete tõesti nii inetud ja nõrgad et oma litsist meheta hakkama ei saa? ja see jutt et lapsele on isa vaja on loll jutt, mina rääkisin emale juba 10aastaselt et mix ta isaga koos elama peab kui tal tema pärast nii palju nutta tuleb...

ega kooselu jätkamise põhjenduseks olegi ju et ise nii inetu ja nõrk et oma litsi meheta hakkama ei saa

Ah et meeldib selline suhtumine? Anna mulle siis oma naise telefoninumber - ma tulen rautan teda niikaua kui sina tööl oled ja tema uue auto jaoks pappi kokku lükkad :-))

see viimane oli optimistile mõeldud

oleks siis mehel üks ja kindel armuke!!!!
tean ühte sellist abielumeest, kellele lollitamise käigus sai helistatud, et mine sinna hotelli ja sinna tuppa ,et ees ootab põnev kepp naisega kes soovib lisaks teist meest... ning too abielumees tõttas ummisjalu sinna , et aga saaks... samal ajal helistas teine sõber sellele abielumehale, et ole sõber tule aita õlut juua ja abielumees vastas: ma ei saa mul nii KIIRE!!!- tööasjad . ja läinud ta oli .
niipalju siis meestest, abielust ja truudusest.
õnneks ma loodan sääraseid palju ei leidu ehk!!!

Naabrimehele

Oma numbri avaldab naine ise kellele soovib, pole talle vahendajat vaja. Kui see väljavalitu ja edusaavutanu juhtud just sina olema siis minul küll selle vastu midagi ei ole. Niipalju veel et tööl ei käi ja autot väärtuseks ei pea

Kes on syydi? Minul on kyll vaga yhene arusaam: syydi on see, kes kokkulepet murrab. Kui abielu-kokkulepe pohineb vastastikku tunnustatud "vabakaigul" pole keegi syydi. Kui abielu pohineb vastastikkusel truudusel, on syydi see, kes korvalt votab, seda teise eest varjates. Vallalisel armukesel ei nae ma otseselt mingit syyd. Tema ei oma kohustusi kellegi ees (eetilises plaanis voib-olla kyll, aga see on teine lugu) --ei ole tema suu, et mees oma naist petab! See on mehe ja tema naise probleem!
Kiusatusi on alati (ilus mees/naine, kevad, paike, vein, jne): truudusabielu pohineb vabatahtlikul otsusel neid kiusatusi valtida. Abielu on minu jaoks kahe inimese vaheline leping -- syydistada kedagi kolmandat selles, et mina voi minu mees omavahelist lepingut rikkusime, on rumal.

Ei ole kunagi armukest pidand p6him6ttel, et ära tee teistele seda mida ei taha et endale tehtaks. Aga kaks korda olen lahutand ja mitte armukeste pärast. P6hjused on eelpool ka siinrääkijate poolt mainitud. Inimest ei saa omada, et siis kahtlustada ja kontrollida. Kui avastasin, et mu naised minu asjades sorisid siis ei läind kaua kui me abielud lagunesid. Ma pidasin sellist usalduse puudumist disrespekteerivaks ning alandavaks. Kui minu käest otse kysiti kes, mis ja miks siis ei alandanud end kunagi mingite seletustega, sest minu jaoks on enesestm6istetav, et syytust ei pea t6estama. Kas lähen kolmandale ringile? Ei tea. Antud ajal on selles suhtes taim aut ja naissoost ysna illusioonideta arvamus.

Huvitav-huvitav. Kui ühele(seaduslikule naisele) jäävad kohustused ja murelik, torisev, väsinud ja hall mees ja teisel(armuksele) jäävad rõõmud, armuhetked, väljasõidud ning mehe särav pool...kas siis ikka kõik on aktsepteeritav ja kergesti võetav? See hall argipäev ei tule ju sellest, et oma naine on ära tüüdanud, rohkem ikka sellest, et ahvatlustele ei suudeta vastu panna ja energia raisatakse armukese peale.
Monogamistiga absoluutselt nõus. Usaldus on kooselu alus. Kui seda pole, siis pole mõtet ka pingutada.

Kas tõesti on abielu ainult institutsion, kokkuleppeline kooseluvorm, kus naine teeb süüa, peseb pesu ja sünnitab lapsi ja mees viib prügipange välja? või on ehk vähemalt mõne siinkirjutaja meelest abielu siiski eelkõige kirglik ja põletav suhe naise ja mehe keha ja hinge vahel, mida kroonib eelis elada koos sellega, keda armastatakse Või välistab tõesti abielu kõigi arvates meelelised, kirglikud suhted (mitte ainult voodis, vaid ka igapäevaelus)? Kui nii, siis on maailmas küll midagi õige hullusti...

Siinkirjutajate jutust jääb küll mulje, et armukesi peetakse mingiteks vampideks. Võib-olla lihtsalt tunned, et vat selle mehega oleme teineteise jaoks loodud ja ilma temata kohe ei saa. Ja kui ta juhtub abielus olema, no mis siis teha. Kui oma õnn on kaalul, siis vist küll ei viitsiks kusagil olemasoleva abikaasa pärast muretseda.

mari

kindlasti ei välista kõigi arvates abielu kõike seda mida sa kirjeldasid - selline oleks lausa ideaalne kui see suhe suudetakse ka sellisena hoida ja edasi aerndada hoolimata kõigest mis elus võib ette tulla

kuid ei välista ka vastupidist

elu on üldse keeruline sest inimesed on väga erinevad oma arusaamade ja kasvatuse tahtmiset ja nende realiseerimisoskuste poolest
nii et ilm on võibolla tõesti hukas
ja issanda loomaaed on endiselt kirju

yx naine - jumala õige.
Siin eile ma ütlesin ka välja oma arvamuse, et kooselu ei ole mingi elu, kui pead pingsalt mõtlema, et kuidas nüüd õige öelda või astuda või istuda on, inimesed peavad ennast vabalt tundma, täpselt sellisena nagu ta on.Sii keegi kirjeldas olukorda, kus naine soris mehe asjades, olen küll ise naine, aga ma pole oma elujooksul veel tulnud isegi sellisele mõttele, et mehe järgi nuhkida taskutes või rahakotis või telefoninumbrites, see ON ALANDAV, mõni ime, et mees minema ei lähe.Ei saa ju sundida ennast austama ja endale truu olema, kui ise seda ei ole, veel hullema - KEDAGI EI SAA SUNDIDA ARMASTAMA, see kas on või ei ole, see on vaikimisi igasse inimesse kodeeritud, tuleb see lihtsalt üles leida nii endas kui partneris, olla endaga ja partneriga sõber ja armuke, mitte võtta teist kui omandit ja te näete, et mees ei taha mingit armukest, sest tal on kodus naine, kes on talle kõik. Minul on see nii!! Kuigi see arusaamine tuli samuti läbi armukese( mehel oli tüdruk) ja läbi ränga hingevalu, aga mina olen sellele tüdrukule tänulik, sest tänu sellele lahkuminekule me mehega alles leidsime teineteist...

Kulla veel üks sa oled
õnnelik inime (ausalt välja teenitult)
hea meel kohe sinu pärast!

No tore!Aga kuidas ma pean leppima oma naise armukesega?Naine ei tea veel et olen asjaga kursis.Ootan kogu aeg parajat momenti,aga ei tea kuidas seda 6ieti teha.Olen k6ik endast kodu ja lapse jaoks andnud.Kas te yldse saate aru kui raske on nii elada,kui naine ytleb,et on kliendiga,v6i koosolek venis pikemaks v6i komandeeringust ei j6ua veel 6igel ajal tagasi,sest lepingud tuleb veel allkirjastada!?Kumba ma siin pean syydlaseks nimetama,kas nyyd toda meest,kes mu naise armukeseks on v6i oma naist?V6i on see nyyd NORM,et selliste kolmnurkadena elataksegi?Mehed,mis n6u mulle annate?

tere Rambo
tean juhtumit mis sarnaneb sinu omaga
ega keegi väidagi et kerge oleks sellises olukorras jääda normaalseks

Kui sa oma kasat tõsiselt armastad siis ära keskendu sellele et ootad sobivat momenti ja siis ...

muidugi oleneb mismoodi sa selle sobiva momendi ära kasutad

On teil seni mingeid lahkhelisid ette tulnud? millest need põhjustatud on

usun et oled omaltpoolt enda arvateskõik kodu ja lapse heaks andnud
kuid vahel polegi see peamine
kuidas teievahelised suhted paegu ja viimaselajal üldes on olnud?

Tere Rambo,
yx naine´ga ka nõus, analüüsi natuke oma osagi asjas, kas mitte sa ei ole liiga palju endast andnud? Oled sa täiesti kindel, et on armuke, mitte lihtsalt sõber, kes teda kuulab ja nõu mõnes mõttes annab? Kuidas teie omavahelised suhted on? Kui avameelsed te olete üksteisega? See on väga raske töö iseendaga, mõtlemine on see mis aluse paneb, kui kahtlustad armukest ja pidevalt mõtled ja sisendad endale, siis see ka sulle tuleb, oled ju seda soovinud!!!:-))) Tee üks romantiline õhtu naisele ja täiesti rahulikult sujuvalt ürita talle oma tunnetest rääkida, et sul o selline imelik tunne sees, kas see on tõsi? Miks see nii on juhtunud ? Palu tal olla täiesti avameelne, olete ju paar, kellel on lapsed - järelikult teil on kontakt olemas, küsi mis puudulik ja mis ülearu, paku talle oma abi see situatsioon lahendada ja seda tuleb teha ise siiralt puhtast südamest. See ON raske, ma tean, aga selline mõtlemine ja abi tasuvad ennast ära tuhande kordselt.

YX NAINE!Vastaksin nii,et armastan oma naist!Tema t66 t6ttu olen mina kodus k6ik t66d ara teinud ja naine ikka ytleb,et mida ma kallis ilma sinuta teeksin!?Sa mul maailma parim mees?Kui ise poleks oma silmaga oma naist teise mehega nainud,ei usuks ma seda teiste suust iialgi!Pole meil tylisid olnud.Kui naisele mobla peale helistasin,ytles ta,et ei saa raakida,on seminaril.Ise k66lusid kaelakuti armukesega hotelli baaris.Kas siis yleyldise arvamuse kohaselt oleks normaalne,et otsin ka omale armukese ja k6ik on OK?