Shovinisti nurgake
peale lahkuminekut
liss 10. jaanuar 2010, kl 03.03 |
Läksime hiljuti lahku, see oli rohkem mõlemapoolne, kuigi mees lagatas lahkumineku. Tülitsesime, ei sobinud... Mina tahtsin veel proovida ja tegelikult tohutult hoolin temast, aga mees ei tahtnud enam. See selleks, olen kurb, aga tuleb edasi minna. Läksime lahku suhteliselt sõbralikult, paar nädalat tagasi ja paar päeva peale seda mina helistasin talle korra, et küsida, kuidas läheb... tema aga pole peale seda kordagi ühendust võtnud. Kurvaks teeb- olime koos, lähedased, rääkisin talle kõigist oma mõtetest ja tunnetest ja korraga on ta täielikult minu elust läinud. Ome eelmistes suhetes oleme alati sõpradeks jäänud, lahku minna on alati raske ja valus, mõlemal... aga oleme kord lähedased olnud ja seda ei saa lihtsalt kõike korraga kustutada. Tundub, et praegune püüab seda teha. Isegi ei küsi, kuidas mul läheb:(
lissile 10. jaanuar 2010, kl 08.11 |
zip 10. jaanuar 2010, kl 10.19 |
Marii 10. jaanuar 2010, kl 11.26 |
Mul oli tegelikult sama mõte... Läksime lahku pärast 15-aastast kooselu, mina tulin ära, aga mees andis põhjuse. Esimene aasta üksi olla oli väga ränk, seda enam, et ilmnesid mitmed uued asjaolud, mida lahku minnes veel ei teadnudki, mis aga kinnitasid mulle mu äratuleku õigsust. Mõned korrad oleme saanud ka rääkida ja asju arutada. Mõned korrad oleme ka niisama kokku juhtunud. Aga alati olen mina see, kes küsib: kuidas sul läheb? - ja siis räägimegi tema elust ja tööst. Minu elust ja tööst kas räägin ise omal algatusel või ei räägigi, vahet pole, teda ei tundu huvitavat. Siis mõtlen, et mida ma ometi tahaks, teda ju ei huvitanud mina, minu elu ja töö juba pikka aega enne meie lahkuminekutki, sõbrannad võtsid endale kõik ta ihu- ja hingejõu. Miks peaks ta siis nüüdki minu vastu huvi tundma, seda enam, et mina olin ju see "paha" ja jätsin ta maha n.ö. Esimesel lahusoldud aastavahetusel ja minu sünnipäeval ei tulnud isegi moblamessi, rääkimata muust. Sel aastal siis ikka head uut aastat sooviti, näis, mis sünnipäeval saab... Mina pidasin teda meeles nii sõbrapäeval kui tema sünnipäeval ja sel jõulul. Mul on tunne, et - ma ei saa ju inimest, kellega olen 15 aastat elu jaganud, krõpsti lihtsalt oma elust välja lükata... Ma ei pretendeeri enam millelegi, ei taha uuesti alustada ega isegi vanu asju soiutada - ja ma olen seda ka talle öelnud, et minu jaoks on asi selge ja sirge nüüdseks. Aga tahaks, et inimene, keda väga senini armastan, kuigi ta mulle väga haiget tegi, inimene, kellega koos pikka aega olen seotud olnud nii ihu kui hingega - et see inimene vahel tuleks või helistaks ja lihtsalt küsiks : kuidas sul läheb...
Jõudu, liss, päikest silmisse ja südamesse!
Jõudu, liss, päikest silmisse ja südamesse!
liss 10. jaanuar 2010, kl 14.12 |
Marii: tänan vastuse eest. Tõpselt samad mõtted on mul. Kui on inimesega päevast päeva kõike jagatud, siis ei saa ju üleöö võõrasteks muutuda? Mina samuti hoolin temast väga, vaatamata sellele, et läksime lahku. Tahan lihtsalt teada, kuidas tal ja ta sõpradel läheb, tahan talle rääkida, kuidas minul läinud on... Teda aga paraku ei huvita. Nii et saan sinust täielikult aru...
jopskid 12. jaanuar 2010, kl 12.05 |
Kui sa oled naisest lahku läinud, siis mehe poolt küsimus "kuidas sul läheb?" tähendab meeste jaoks küsimust "kas vana tutvuse poolest k...i saab?" (vahel tähendab see naiste poolt esitatuna sama)
Kuna mees sinuga k...da enam ei taha siis ta sulle ka seda küsimust ei esita.
Kui sinul pole plaanis lohutusk...i norida siis jätke teineteist lihtsalt rahule, eksole!
Kuna mees sinuga k...da enam ei taha siis ta sulle ka seda küsimust ei esita.
Kui sinul pole plaanis lohutusk...i norida siis jätke teineteist lihtsalt rahule, eksole!
zip 12. jaanuar 2010, kl 13.57 |
King 12. jaanuar 2010, kl 14.32 |
tibulind 12. jaanuar 2010, kl 19.51 |
ja kui 12. jaanuar 2010, kl 19.54 |
tibulind 12. jaanuar 2010, kl 20.02 |
eks ta ole 12. jaanuar 2010, kl 20.10 |
, 24. jaanuar 2010, kl 18.37 |
kah lahkuläinu 24. jaanuar 2010, kl 19.10 |
Heia-heia 24. jaanuar 2010, kl 19.29 |
Naised! Kui on otsustatud, et lahku, siis lahku. Võta oma kodinad, koli oma uue väljavalitu kaitsva tiiva alla,ära asjatult hakka helistama ega messe saatma ja mina vastan samaga. Vastutulles viisakas tervitus,iseasi kui on ühiseid lapsi, ja rusikas ei pea olema taskus. Mahajäetuna ja parema vastu väljavahetatuna ei tähenda see seda, et minu naiselik uhkus on kadunud. Miks sa ei helista, miks sa ei tule, kuidas sul läheb jne- see tähendab seda, et lahkuminek oli viga.
jokker 24. jaanuar 2010, kl 23.58 |
Sellised messimised ja helistamised, et mis teed, kus käid on haledad ja sobimatud. Teatud sorti naisi teevad seda, kui neil on hirm, et ekmees muidu "kontrolli alt" ära läheb ja äkki tõepoolest hakkab oma elu elama.
Õnneks lõpetavad nad igasuguse huvi kohe, kui omale uue "poldi" leiavad.
Õnneks lõpetavad nad igasuguse huvi kohe, kui omale uue "poldi" leiavad.
oeh 25. jaanuar 2010, kl 02.04 |
see võtab natuke aega. mina küll usun, et eksiga on täitsa võimalik sõber olla ja ei pea inimest oma elust välja viskama, kui ta muidu on tore, aga paarina lihtsalt ei klappinud. ka mina sobin ühe oma eksiga sõbrana palju paremini kui paarina. aga sõbrana suhtlema hakkasime alles 3 aastat pärast lahkuminekut, nüüdseks oleme lahus olnud juba 7 aastat, kummalgi on uus elu ja ega me iga päev ei suhtle: nii kord poolaastas vast. aga alguses on mõistlik mehest 100% eemal olla - nii taastud lahkuminekust kiiremini.
juku 25. jaanuar 2010, kl 21.16 |
jaa 25. jaanuar 2010, kl 22.02 |
no ma läksin eksist lahku nii et igasugused sellised tunded olid läinud. Oli vaja harjumiseks aega, aga paar kuud elasime ühtegi sõna rääkimata praktiliselt ja nüüdseks saame läbi normaalselt. Mul on uus elu, mis tuli ka suht kiiresti. Aeg parandab kõik haavad ;) v siis...mis ei tapa teeb tugevaks!
Edu sulle...
Edu sulle...
uus elukaaslane 25. jaanuar 2010, kl 22.37 |
minu praegune elukaaslane läks lahku oma endisest aga no ex ei taha alla anda. elas veel kolm kuud mehe korteriski kuna polnud kuskile minna vaesekesel, siis meie elasime minu juures. ja ex muudkui helstas ja kirjutas, ometigi pidi mõistma, et mehel uus suhe. ei teagi, kas nüüdseks rahule jätnud või helistab ikka töö ajal, et kas sa ikka igatsed mind jne. võiks ikka migingi uhkus olla? mida ikka pärida, et kuidas läheb, teine uues suhtes õnnelik.
tsikk 25. jaanuar 2010, kl 22.48 |
Lisa postitus