Mina lasin suurest lollusest teha ühel mustlasel loitsu, ühe mehe jaoks, kellega parajasti keset suhtreprobleeme olime. Sellin vähe litsakas mees oli noh.. Loits seisnes siis selles, et mees ikka minuga oleks ja armastaks ja asjad korda saaks. Ei tea kas tänu loitsule või muudel asjaoludel, igal juhul hiljem temast lahtisaamine oligi oiiioiii!! Peale loitsu tundus nats aega suht ok, aga kui aus olla siis muutusin suisa kinnisideeks talle, aga ega see loits tema olemust ei muutnud. Oli litsakas edasi ja kui lõplikult vahele jäi ja selgelt ütlesin, et lahkuminek, siis... Nu täitsa sassi keeras ära, kümne küünega kinni,vandus armastust, truudust. Küll hoidis luku taga, küll viskas välja, jälitas, kinkis asju, varastas asju, raha, halas, nuttis, ähvardas. Käis ukse taga keset ööd lärmamas, töö juures, helistas sugulastele mind kord kirudes, kord kiites. Täielik virr-varr. Kui lõpuks oma korteri leidsin, et välja kolida, siis ei andnud asju kätte, enne kui politseiga ukse taga olin. Mida kõike võib jubedas lahkuminekus ette kujutada, seda kõike ka oli. Ja nii käis pea 1,5 aastat veel peale lahkuminekut. Brrrr.... Mine võta nüüd kinni kas asi loitsus või lihtsalt inimeses. Igal juhul niipalju võin öelda, et loitsuga iseloomu ei muuda ja õiget armastust ei tekita, aga segi võib täitsa vabalt ajada teise ja haiglast armastust tekitada. Suhtleme kusjuures praegugi aeg ajalt, kuna ta jäi mulle suurema summa võlgu, kakelda ei viitsi, aeg ajalt maksab, tundub teine rahulikum praegu, peregi loonud ja puha, ent siiani väidab, et olen ainus, keda armastab. Loodan, et siiski suudab jätkata oma rahulikus vaimus ja perega.
Minul igal juhul on paha tunne ja ehk vähe häbigi, et üldse jantisin selle mustlasega, ei tasu hullata mingi sossu-possuga:)