Pingutamine, hoolimine ja kannatlikkus tasub end ainult siis ära, kui teine osapool samaga vastab. Muidu mitte.
No mina olin Kalad mehe lummuses tervelt 15 aastat. Elu oli vaheldumis paradiis ja põrgu, vahepealseid stabiilseid aegu nagu ei mäletagi. Tõsi, ta oskab sedasi rääkida ja olla, et viha kaob ja unustad isegi ära, miks ta peale vihane olid. Mulle ei avanud see mees end kunagi lõpuni. Ta polnud minuga lõpuni aus, valetas ja vassis, pidas armukesi ja rääkis musta nii valgeks nii valgeks, kui mul isegi tõesed faktid tema käitumise kohta olid. Ja ma uskusin, sulasin ta käte vahel. Mõistusega sain aru, et teen end lolliks, aga ei saanud lummusest vabaks. Nüüd olen taas mina ise :) Meie ühine tütar pani mulle mõistuse pähe, ütles, et "ema, kuidas sa saad nii loll olla ja isa uuesti tagasi võtta pärast kõiki neid sigadusi, mida ta sulle teinud on?!" Õnneks saab tütar oma isaga hästi läbi, suudab eraldada selle mehe isa ja abikaasa rolli :)
Nüüd on eksmehel uus ametlik naine, pisike lapski, aga truudusetu on siiani... ma lihtsalt juba tean, kelle juures ta käib, päeva ajal :P Ahjaa, armukesi ta tõesti sageli ei vaheta, on ühed ja samad ja need on aastaid. Selles mõttes ta pole seikleja, truu on oma armukestele.