see suremise ja suurte tunnete jutt on jutuks hää küll, aa palju mõistlikum on igapäävaselt äste akkama saada. selleks pole muuseas palju vaja, ka suurt musta jeepi pole selleks tegelikult vaja :D

Agnes, väärt mehe (HH) teemat sai lahatud blondiga mõned kuud tagasi... :)

hh - delfi naisteka väärt mees! ärge tehke sellega nalja, too mees hakkab seda ju kohe tõe pähe võtma.:D

muuseas,

Ma vist isegi sattusin seda lugema.
Eks see ole nii tõesti, et olenevalt parasjagu peal olevast tunnetest, tekib tahtmine neid ka sõnadesse panna ja välja öelda..kuskil ju peab saama ennast välja elada :)
Näid selline loomult leebe..kahju kohe sust..oleksid võinud mind vähemalt vastugi sõimata :)

Ära põe, maailmas on mehi veel! :)....ma arvan, et on :)

Agnes, kullake....ära rohkem peale võta:)
Tead, miks ma sind armastan...sest sul läheb kõik mööda ja sa pole valmis mitte surema, vaid lõputult andestama, nagu tõeline naine. Aga mõni tolvan ei saa sellest kunagi aru saama.
Pärast sõiman sind personaalselt, praegu pole aega...

Agnes, kõik on ok :) Lihtsalt talu mind ära :)

muuseas,

Jah, loomulikult ja ma vabandan oma eelneva möla pärast..teeksin seda põhjalikumalt ja selgitaksin..aga mitte siin, kui viitsid, siis..

Oojaa, Blond, mu lühike viha on nagu üks kuradi nuhtlus mulle kaela saadetud..ma olen nii vihane selle peale :)

Agnes Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Oojaa, Blond, mu lühike viha [NAERUKOHT] on nagu üks
> kuradi nuhtlus mulle kaela saadetud..ma olen nii
> vihane selle peale :)


ma üldse ei saa aru, miks vihastuda (veel enam, viha endaga kaasas kanda). ma võin vaidluse käigus ägedaks muutuda, aa see veel ei tähenda, et ma vihane oleks :)

Naised........

...on lollid. vähemalt mõned neist...

Hülgehall kuub Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Naised........


oo, KUI sügavmõtteline...

Punktid tähendavad vaikust ja see on tõesti väga sügavamõtteline..

Hülgehall kuub Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Punktid tähendavad vaikust ja see on tõesti väga s
> ügavamõtteline..


poogen, mis su punktid tähendavad. manipuleerid siinsete lollpeadega, need hõiskavad hosiannat pealegi

Mõnel ikka veab.
Mina olen äärmiselt pika vihaga.
Kui mõni arvab, et seda kantakse kaasas, või et see mürgitab - siis ta eksib. Lollus, midagi ei kanta kaasas ja miski ei mürgita.
Lihtsalt mälu - milles head ja halba.

Olenevalt halva suurusest on see jäädvustatud mällu ja kui mingil põhjusel meenub, kasvõi üle aastate, võib tulla ka viha uuesti meelde ja võib muutuda värskeks.

Andestust? Miks, kui vihatav pole seda palunudki?
Kõik oleneb. Kui on vajadus endale mingi möödunud situatsioon selgemaks mõelda ja seda tehes näha olukorda ka teisest vaatevinklist, siis tuleb seda teha, et mõista, kas viha on põhjendatud või ei.

Aga osadel juhtudel - ei iial. Põlegu põrgus.

Pole nad nii lollid midagi..

Vihastamiseks kulub palju energiat. Kellel seda jagub, andke minna - negatiivsete tunnete kinnihoidmine pidavat vähki põhjustama...

Pert Vere Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mõnel ikka veab.
> Mina olen äärmiselt pika vihag
> a.
> Kui mõni arvab, et seda kantakse kaasas, või
> et see mürgitab - siis ta eksib. Lollus, midagi e
> i kanta kaasas ja miski ei mürgita.
> Lihtsalt m
> älu - milles head ja halba.
>
> Olenevalt halv
> a suurusest on see jäädvustatud mällu ja kui mingi
> l põhjusel meenub, kasvõi üle aastate, võib tulla
> ka viha uuesti meelde ja võib muutuda värskeks.
>
>
> Andestust? Miks, kui vihatav pole seda palunu
> dki?
> Kõik oleneb. Kui on vajadus endale mingi m
> öödunud situatsioon selgemaks mõelda ja seda tehes
> näha olukorda ka teisest vaatevinklist, siis tule
> b seda teha, et mõista, kas viha on põhjendatud võ
> i ei.
>
> Aga osadel juhtudel - ei iial. Põlegu
> põrgus.

Kui palutakse, siis unustad vihkamise ja annad andeks? Kui ise teed midagi, mille järel oleks põhjust sind vihkama hakata, palud andeks?

Hülgehall kuub Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pole nad nii lollid midagi..


sinu arvamus pole primaarne. kus sa saadki teisiti uskuda, muidu tundud endale eriti niru.

perdile Kirjutas:
-----------------------------------------------------
> Kui palutakse, siis unustad vihkamise ja annad
> andeks? Kui ise teed midagi, mille järel oleks põ
> hjust sind vihkama hakata, palud andeks?



Vastus - vihkamine ja viha on mingil määral erinevad minu jaoks. Viha on lühiajalisem, ajutisem.

Kui mina kellegi peale vihastan ja tema ei vabanda - siiski enamasti see tunne mingi aja peale hajub, eriti kui on tegemist sisuliselt tühise põhjusega.
Selliseid situatsioone tuleb ette näiteks kodus, tööl. Harva, aga ikka tuleb.

Kui olen teinud midagi, mistõttu võis minu peale vihastada, ja kui ma seda ise näen ja aru saan, siis enamasti tõepoolest vabandan. Seda ka siis, kui ma tunnen (või mulle tehakse selgeks) et ma ei toiminud õigesti ja et teine pool on seetõttu stressis/häiritud/tujutu.



Vihkamiseks aga on tõsiseid põhuseid, ning lihtlabane andekspalumine ega isegi mitte kahetsus ei tee enam tehtut heaks. See karma jääb ja jäägugi talle kuni surmani kaelale.

See kehtib ka minu enda kohta. Ka minul on selliseid (karma?)võlgasid, kui mitte füüsilises mõttes siis ehk emotsionaalses mõttes küll.


Ma ei ole sugugi kindel, et inimene, kellele olen kunagi haiget teinud, peaks mulle andeks selle andma, sest teda on see haigetsaamine mõjutanud päris kindlasti negatiivses mõttes rohkem, kui mind, kes ma haiget tegin.



Hea küsimus oli.
Ma tänan Sind südamest et panid mind hetkeks endasse vaatama.

Pole tänu väärt.:)

Mõtlema panevad mind sinu sõnad "lihtlabane andekspalumine ega isegi mitte kahetsus ei tee enam tehtut heaks."
Kas andekspalumine on lihtlabane? Kas sina näed paluja hinge, kui tõsine on ta soov andeks paluda? Enda sisse sa ju näed. Kui sul on tõsine soov oma (karma) võlgu heastada, siis kes on inimene, et öelda, et on puhtam kui sina, eksimatu, vigadeta? Muidugi ei saa aega tagasi pöörates asju olematuks muuta, seda ei saa mitte keegi, aga kedagi selle eest põrgusse põlema soovida, teades, et ise ei olegi kuigi palju parem, on...

"Andestust? Miks, kui vihatav pole seda palunudki?"
ehk milleks tõsta berzeid, kui seda pole palutud.

Kõik, mis puutub andeks palumisse ja andestamisse, siis ma mõistan (vähemalt kõigest väest üritan), et minuga polda samal lainel, ega püsita samas tempos. Aga enda südame rahustuseks ma lihtsalt pean seda tegema ja see pole a la "no tõesti, andke andeks".
Ma eksin, teen vigu ja mul on õigus seda tunnistada ja andeks paluda, arvestades, et ma ei pruugi andeks saada. Aga mis siis.

Kui Pert teises teemas mainis oma eneseuhkust, siis andeks palumisel ei ole uhkusel kohta ja seda võib mu sõbrants ainult kinnitada..lubaski mulle pärastpoole selle eest tappa anda :)
Võib olla see andestuse otsimine on tugevas seoses just uhkusega..ja mina narr mõtlesin, et olen põhjendamatult kõrge enesehinnangu ja taevani ulatuva uhkusega :)

perdile Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pole tänu väärt.:)
>
> Mõtlema panevad mind sin
> u sõnad "lihtlabane andekspalumine ega isegi mitte
> kahetsus ei tee enam tehtut heaks."
> Kas andeks
> palumine on lihtlabane? Kas sina näed paluja hinge
> , kui tõsine on ta soov andeks paluda? Enda sisse
> sa ju näed. Kui sul on tõsine soov oma (karma) võl
> gu heastada, siis kes on inimene, et öelda, et on
> puhtam kui sina, eksimatu, vigadeta?


Oot-oot, siit tuli juba kaudseid süüdistusi :)
Palun süüvi korraks uuesti minu postitusse :)
Ma ei räägi mitte mingitest ütlemistest, kellel midagi on õigust öelda ja et keegi on kuskil puhtam.
See oleks nagu poliitpartei, kes süüdistustekoorma selgitamise asemel karjub, et "aga te vaadake mis NEMAD teevad!" :)

Igaühe süükoorem on siiski personaalne. Kui keegi on milleski süüdi, siis ei peaks vaatama teiste poole et "kes sa selline oled, et seda öelda, vaata milline ise oled".

Ma pean silmas, et kui sa oled põhjustanud korvamatu kahju, siis ei aita mitte mingisugune andekspalumine ega kahetsus.
See on põhjustatud ja jääb sinu hingele. Sa võid ju mõelda, et andeks paludes midagi muutub kergemaks, ehk suudad oma süümeka ENDA jaoks kergemaks muuta, aga tegelikult ei muutu sellest mitte kui midagi just selle jaoks, kellele sa kahju põhjustasid.

Kui soovid, võime leida ka näite.
Täiesti reaalsest elust.

-----
Agnes
08. mai 2014, kl 15.00
...
Võib olla see andestuse otsimine on tugevas seoses just uhkusega..ja mina narr mõtlesin, et olen põhjendamatult kõrge enesehinnangu ja taevani ulatuva uhkusega :)
-----

Agnes, uhkusel ja uhkusel on vahe.
Kui sa ei suuda andeks paluda, kui seda on vaja ja see on põhjendatud, siis (IMHO) on see mitte uhkus, vaid "ego" :-)
Sa võid olla uhke ja paindumatu. Aga kui sa ei suuda vabandada, et sitta keerasid (tahtmatult kasvõi), siis ma arvan, et tegemist on hoopis EGO-ga selle sõna halvas mõttes - ei suuda tunnistada oma viga.

Uhkus.. jah, see ikka vast veidi teises mõistes :)
Üks siinsetest teab täpselt mida ma silmas pean - näiteks ma ei oska olla postialune (vabandust, foorumlased, inside joke).

Pert Vere Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> perdile Kirjutas:
> -----------------------------
> --------------------------
> > Pole tänu väärt.:)
>
> >
> > Mõtlema panevad mind sin
> > u sõnad
> "lihtlabane andekspalumine ega isegi mitte
> > k
> ahetsus ei tee enam tehtut heaks."
> > Kas andeks
>
> > palumine on lihtlabane? Kas sina näed paluja
> hinge
> > , kui tõsine on ta soov andeks paluda?
> Enda sisse
> > sa ju näed. Kui sul on tõsine so
> ov oma (karma) võl
> > gu heastada, siis kes on i
> nimene, et öelda, et on
> > puhtam kui sina, eks
> imatu, vigadeta?
>
>
> Oot-oot, siit tuli ju
> ba kaudseid süüdistusi :)
> Palun süüvi korraks u
> uesti minu postitusse :)
> Ma ei räägi mitte ming
> itest ütlemistest, kellel midagi on õigust öelda j
> a et keegi on kuskil puhtam.
> See oleks nagu pol
> iitpartei, kes süüdistustekoorma selgitamise aseme
> l karjub, et "aga te vaadake mis NEMAD teevad!" :)
>
>
> Igaühe süükoorem on siiski personaalne. Ku
> i keegi on milleski süüdi, siis ei peaks vaatama t
> eiste poole et "kes sa selline oled, et seda öelda
> , vaata milline ise oled".
>
> Ma pean silmas,
> et kui sa oled põhjustanud korvamatu kahju, siis
> ei aita mitte mingisugune andekspalumine ega kahet
> sus.
> See on põhjustatud ja jääb sinu hingele.
> Sa võid ju mõelda, et andeks paludes midagi muutub
> kergemaks, ehk suudad oma süümeka ENDA jaoks kerg
> emaks muuta, aga tegelikult ei muutu sellest mitte
> kui midagi just selle jaoks, kellele sa kahju põh
> justasid.
>
> Kui soovid, võime leida ka näite.
>
> Täiesti reaalsest elust.

Mitte mingeid süüdistusi pole, millekski? Lugesin uuesti su postituse ja leidsin oma komistuskivi üles.
Sinu arusaamad ja tõekspidamised on teistsugused kui mul, see ei tee kummaski meist veel halba inimest. Ainult erinevat. Mina annan andeks. Oma hingerahu pärast, nii on endal kergem elada. Kui just keegi mu abikaasa või laste elu kallale kipub, aga muud asjad pole nii traagilised, et neid eluaeg endaga kaasa vedada. Muidugi torgivad valusad kogemused vahel, kui meelde tulevad, aga selle pärast endasse viha koguda ja oma elu sellega rikkuda on narrus. SEDA heameelt ma oma võlglasele ei tee.:)
Näited on huvitavad, eriti kui reaalsest elust.

perdile Kirjutas:
-----------------------------------------------------
> Sinu arusaamad ja tõekspidamised on teistsugus
> ed kui mul, see ei tee kummaski meist veel halba i
> nimest. Ainult erinevat. Mina annan andeks. Oma hi
> ngerahu pärast, nii on endal kergem elada. Kui jus
> t keegi mu abikaasa või laste elu kallale kipub, a
> ga muud asjad pole nii traagilised, et neid eluaeg
> endaga kaasa vedada. Muidugi torgivad valusad kog
> emused vahel, kui meelde tulevad, aga selle pärast
> endasse viha koguda ja oma elu sellega rikkuda on
> narrus. SEDA heameelt ma oma võlglasele ei tee.:)
>
> Näited on huvitavad, eriti kui reaalsest elust
> .

:-)

Vaat.. ühes eelnevas ka ütlesin - keegi ei vea neid kaasa. Keegi ei kogu. Kellegi hingerahu ei ole mõjutatud mingist vihkamisest ega kogumisest.
See sügaval istuv emotsioon ei mõjuta olemasolevat elukvaliteeti absoluutselt mitte kuidagi.

Mis elu rikkumisest siin saab juttu olla :-)?
Kuidas see peaks elu rikkuma, et sul mingi halb tunne kellegi vastu, kellega sa (kui hästi läheb, siis isegi) enam kokku ei puutu, on? Millega see elu peaks rikkuma?

Mõjutab ju (mõnel juhul) hoopis põhjus, MIKS see emotsioon tekkinud üldse on. Ja siis pole ka ju ime, miks see sügaval olev emotsioon ka eluaegne on :-) - tuleb meelde põhjus, elustub ka vihkamine, põlgus.

Kõik ei suuda käituda põhimõttel: andesta ja keera teine põsk ette.

Aga kallid andestajad, ärge arvake et keegi käib iga päev käed rusikas ringi ja rikub oma elu. See ei ole nii.
Oleme erinevad? Jah, muidugi :)

See teise põse ette keeramine on nüüd küll selline asi, et sõnades on ta kena, aga tegudes...võimatu.
Ilmselt peale ühte laksu annan paar tükki ise vastu, mitte ei jää suu ammuli uut hoopi ootama.
Andestamine ja andeks palumine..kõik on võimalik mingi piirini ja sealt edasi ei ole mittemingisuguse valemiga enam võimalik olnut tagasi saada ja õnneks harva on ette tulnud isendeid, keda jätaksin südamerahus kraavi mädanema ja küllap on nad selliseks suhtumiseks andnud endast minu silmis maximumi.

küsiks õige Agnese ja Perdi käest, mis kuriteod need oleks, mille tagajärjel te kellegi põrgusse põlema saadate või kraavi mädanema jätate?

Kui keegi on mu põhjalikult välja vihastanud, petnud, alt vedanud. Seda pole iial võimalik enam endiseks muuta. Nii on ja nii jääb!

Mulle ka naisena meeldib võtta meestelt lubadusi, mida nad iialgi pole andnud. Juba 25 aastat meeldib. Muidugi nad raisad ei täida neid ning on minu silmis seega petised ja kõige jäledamad alt vedajad, kellele tuleb needusi peale panna ja neid igal moel terroriseerida, et neil naine kuidagi meelest ei läheks ja et nad teaks kellega on tegemist.

Agnes vastas minu eest ka. See on, mis minusse puutub.

In reality näidet? Aga palun.
Ma olen oma ühe kunagise töö (ja hobiga) seonduvalt väga palju kokku puutunud koolikiusatutega.
Nägin neid probleemi ajal ja näen neid praegu, aastaid hiljem.

See on valus teema.

Kiusajad mõjutavad ja annavad tooni ise seda teadmata kiusatavale kogu eluks. Tulemuseks on tihti kinnisus, õppeedukuse langus, enesehinnangu probleemid, enesessetõmbumine/introvertsus, suhtlusprobleemid.

Kuidas selle süüdlasega siis nüüd on? Nad ei tule iial 10 aastat hiljem vabandama ja ütlema, et anna andeks, et ma su õrna ea - (ca12-16a) ära rikkusin. Mitte iialgi.

Samas on kiusatav talunud 4-5 aastat järjest füüsilist ja moraalset tagakiusamist, saamata kaitset ei õpetajate (kes enamasti ignoreerivad või otsivad põhjust kiusatava juurest) ega vanemate käest. Ma olen neid lugusid kuulnud, kuulanud ja hakanud mõistma neid ja nendes peituvat vihkamist kiusajate vastu, isegi kui nad kiusajaid peale kooli lõpetamist enam kordagi pole kohanud.

Tundlikumatel persoonidel on võtab taastumine aega kaks-kolm korda rohkem aastaid kui kiusati, sest taastuma peab täiskasvanuna kui iseloom ei ole enam nii kergelt mõjutatav, ning seda enam keegi ei mõjutagi. Ta ise peab sellest kuidagi välja tulema. Miks ise?

No enam-vähem kindel, et mingi aja pärast ka inimene tuleb sellest välja, aga jäljed sellest kunagisest kibestumuse ajast jäävad alles. Hinge kindlasti.

Lapsed (hilisemad täiskasvanud) on mitmeid kordi mulle hiljem öelnud, et tegelikult on nad valmis kätte maksma kiusajaile kasvõi läbi nende järeltulevate põlvede. Kujutage ette, mis nendega siis kooliajal võidi ette võtta, kui see tuleb kiusamist meenutades esile nii palju aastaid hiljem.
Muide, palju ei peagi ette võtma, et noort hinge vigastada. Hullem on just see, kui see kestab aastaid.

Ning palun ärge arvake, et neid mõjutab või nende elukvaliteeti mõjutab mingi vihkamine. Ei. Mõjutab ju tegelikult hoopis see, mismoodi nende noorukiiga kujundati.
Kui see neile meenub, tuleb neile meelde ka see abitu olevuse vihkamine kõigi kiusajate vastu. Ja nad vist tõepoolest teeks tagasi.


Seetõttu olen ma leppimatu koolivägivalla vastane.
Vägivalda saab välja juurida, kui mitte täiesti, siis suuremalt jaolt.
Mina ise olen täna veendunud, et seda saaks teha pigem just noori kaasates ja isegi kohustades käima erinevates huviala- või spordiringides.
Rohkem tegevust - rohkem aega hõivatud - rohkem ka kaaslaste lugupidamist.