Mnjah, et ausalt kõik ära rääkida ütlen kohe alguses,et olen abielus(kujutan ette mis kommentaare hakkab nüüd tulema,teie kõigi tublide ja korralike ja kana-pereemade poolt).
Tead oli minulgi mega,ülikõva abielu kuni sinnamaani kus jõudsin järeldusele,et nüüd aitab.Kui naine ei oska ikkagist meest hoida ja kui elu tundub nagu elaks oma vanema õega kus kontrollib naine palju ja mida teha, siis lõpuks väsib ära lihtsalt.
Olen alati arvanud,et naisega koos olla tähendab KOOS olla, mitte kui palju mida võib teha. Ikka koos teha sama asju nii palju kui on aega, tahtmist ,võimalusi, aga mitte mingi pidev pidur keda pead justkui kaasa lohistama,sest pärast ei jõua seda kisa ja iba ära kuulata või õigemini ei viitsi tülitseda selle üle ,et miks mina pean kodus olema? Sest kui oleme sõprade või tuttavate juures ja ikka grillime ja ikka kes joob õlut või dzinni või veini siis sa alati vaatad mind oma killerpilguga,sest sulle on iga alkoholi purk eneseületus(ei räägi siin alkoholismist vaid sellest,et mehed joovadki rohkem kui naised,sest meile meeldib see rohkem,kannatame rohkem ja meil on selles suurem kogemus selles igatepidi).
Ehk neid näited võiks tuua küll ja küll, alates ülekiirusest(ikka sõidan 10 km tunnis kiiremini) või mõne muu lihtsaasja tegemine.
Sillalt alla sülitamine, viimasel hetkel liftinuppu vajutada,et järgmine ei jõuaks sisse,sest tahan sinuga liftis ameleda vms, mida iganes ühesõnaga.
Ühesõnaga kokkuvõttes tahan öelda,et miks küll ei ole normaalsed naist kellega saaks koos OLLA ja teha pisiasju koos,kui olla kui paha inimene koguaega keda vaja kasvatada.
Kuna oma naisega ei saa palju asju koos teha,sest lõvipuuri ronida ei tohi ;) :D siis tegelikult otsin naist kellega koos olla.