Ma olen selline lühemat sorti ja suhteliselt väikse jõuga 15 aastane õpilane (okei, naissoost), ma elan koos vanemtage ning isa on väga vägivaldne.
Näiteks ta ähvardab mulle peksa anda, PIDEVALT, ning aegajalt ta on mulle tõesti kallale tulnud. Kui mul ema poleks, kes vahele tuleks, oleks ma 100% kindel, et ta oleks mu juba ära tapnud.
Näiteks võtame praeguse näite, mis oli mingi 15 minutit tagasi. Ma tegin õele ja endale makarone, nõusid ära pesta ei jõudnud. Tavaliselt ma pesen siiski ainult enda nõud, aga see talle ei meeldigi. Ta mõnikord isegi räägib NII LOLLI JUTTU, et miks mina umbes talle süüa ei tee? Tal on selline ettekujutus, et lapsed teevad oma vanematele süüa. Okei, nõude juurde tagasi. Ta hakkab karjuma, et miks ma värdjas nõusid ei pese, ta sõimab mind lehmaks (ema ka muide), ning ta räägib, et elab koos kolme kolli naisega.
IGA PÄEV.
Ja see norimine. Ta norib ja mõnitab absoluutselt IGA PÄEV.
Kui teda mõnikord pole olnud mitu päeva töö pärast, siis on olnud kodus USKUMATULT rahulik. Ei ole karjumist ega mitte midagi.
Tegelikult need vaated, mis tal elule on.. Tal on olnud ka armukesi, nt. talle on kõik naised ainult lit*id keda on hea panna, ning ausalt õeldes ta ei meeldi inimesena MITTE KELLEGILE. Tal pole sõpru ka, ning tihti on seda lihtsalt vastik vaadata, kuidas ta hakkab mõnele naisele mõnes seltskonnas ennast külge kleepima. Ta isegi ei märka seda, et ta ei meeldi naistele. Ta võib seni mõne naise kõrval lobiseda ja ligi tikkuda, kuni naine lihtsalt ütleb: ''MINE ÄRA.'' Seni ta lihtsalt ei saa aru.
Teiste naistega ta üritab veel olla kuidagi meeldiv, kui väga labane jutt välja arvata, aga oma kodus, oma naisega, nt. minuga, kui oma tütrega, ta tuleb kallale ja karjub. See kõik algabki karjumisest. Ta vaatab, et kõik on hästi rahulik, ning ta lihtsalt leiab mingi asja, mille üle karjuda ja ütleb: ''Vastik ropp laisk loom, miks sa ei korista?'' Nt. emale ütleb nii.
See on uskumatu. Ma olen selline inimene, kes on väga lühikese vihaga, tihti ma olen asjad unustanud juba tunni ajaga. Mul pole ühtegi inimest, keda ma vihkaks, oma elus. Ma andestan alati kõik, sest et ma lihtsalt suudan inimesi mõista ja nendega rääkida.
Aga temaga, ma ütlen täiesti ausalt. MA JÄLESTAN TEDA. INIMESENA, ISANA, MA JÄLESTAN KÕIKE TEMAS. Ta on kõige vastikum inimene, keda ma oma elus näinud olen. Ja ma ütlen seda täiesti tõsiselt.
Tegelikult praegu ma tahtsingi küsida, et mis karistus on, kui nt. isa lööb tütart? Ning on üldse vägivaldne, ohtlik jne.?