Olen üritanud nüüd sinuga kontakti otsida,et rääkiksime kõik ära aga sul pole aega.Sa lubasid,et saame täna kokku ja räägime.Aga sa ei helistanud ja minu jõud on otsas.
Olin tookord 35a.,kui kohtusime.See oli minu jaoks ilus esimesst päevast,kuigi ma algul kartsin sind.Nüüd olen veel 47a.Kõik see lõppes 2012a augustis sinu jaoks.Kas tõesti kallis oli see ilus vaid minu jaoks.Kas kõik algas sellst,kui ma opile läksin ja olin voodis peeaaegu aasta pärast seda ei olnud võimeline tööle minema.Sa hoidsid mind.Tead kui kurb oli vaadata tunda seda kõike,mis moodi käisid tõõl,et oleks meil hea ja su lastel.Ja samas näha sind energilst inimest,kuidas me ennem koos käisime spaades,jalutamas ja paljumuud ilusat mis mahtus me ellu,et mina ei suutnud enam liikuda nii palju.Tuli sinul tõõ stress.Ütlesin,et tule ära saame hakkama koos.Tulid 2012kevadel töölt.Ja mina käisin jälle opil.Siis otsustasid minna tütre juurde inglismaale.Läksid juuli löpus lubasid,et suhtleme arvuti teel aga sind polnud üritasin helistada sa ei vastanud kõnedele ega kirjadele.Millegi pärast andsid mulle teada kuna eesti tuled.Miks.Eelmise aasta agustis,kui helistasid arvasin,et ei võta ka su kõnet vastu ,nii nagu sina terve aasta.Peale seda leidsid,et mina lõpetasin ühepoolselt suhte tänu sellele,et ei vastand ükskord su kõnele.Nüüd nädal tagasin sain teada,et tuled Isegi vastasid mu kõnele aga täna välja ei ilmunud.Miks on see süda nii rumal,et ikka valutab meeletult.Miks igatsen sind nii jubedalt.Miks ei saa eluga edasi minna.,kui kuhugi üldse on minna sellises vanuses veel.Ikka näen sind unes.Ma ei suuda nii enam edasi ja ei taha ka.Sa olid oled ja jääd minu musiks seda ei muuda miski.Võiks see sõda seiskuda ümber kukkuda ja kõik sest ei jaksa enam

Me saime sinuga tuttavaks, kui mu mõtetes oli keegi teine. Kui istusin samamoodi üksi akna peal, tõmbasin järjekordset sigaretti & vaatasin, kuidas tänaval hanged sulavad, talvest saab kevad, kevadest suvi. Sinu saabumine minu ellu aitas temast üle saada, aga märkamatult tekkisid needsamad tunded, mis tema vastu, hoopis sinu vastu. & kergemaks ei läinud ühti. & jälle olen ma samas kohas tagasi, kust alustasin. Different person, but the same

Kirjutan ka siia vaid selleks, et juhul KUI Sinu silmad seda kunagi loevad, näeksid Sa ka siis, et ma mõtlesin Sinule ja sain kõigest aru.
Kui ta sõnumi sain tundus nagu oleks mu maailm kildudeks varisenud. Tekkis tunne justkui oleks mind ärakasutatud, tundsin et kahetsus on käegakatsutavalt lähedale jõudmas. Istusin ja nutsin. Pool tundi mõtlesin mida edasi teha, kas kustutada see sõnum ja teha nägu et kõik on korras või oma südamerahu tagasisaamiseks Sinult küsida või ehk temalt endalt, sest tema ju selle sõnumi saatiski.

Palun ürita minust aru saada. Ma armastan Sind ja me saame lapse. Tean, et usaldan Sind, selles ma ei kahtle, aga… Valus oli lugeda et oled mind petnud ja ma ei teadnud on see tõsi või mitte. Ma ei teadnud ju, sest kodus Sind sellel ajal ei olnud… Ta teadis et me koos ei olnud, järelikult olid koos kas mõne ta tuttavaga või temaga.
Too hetk uskusingi seda viimast, kes ei usuks. Rahunesin maha ja mõtlesin Sinult küsida, millal koju jõuad et Sinult siis kodus küsida… Sa said mu häälest aru et midagi on valesti ja sundisid ära rääkima. Mida mul varjata olnukski ?

Kohtume 100 aasta pärast mais, enne kahjuks kuidagi ei jõua.

Loodan kogu südamest musi,et sina ei pea kunagi sellist südamevalu pettumst pidalitõbisena end tundma nagu panid mind tundma.Kui kokku saime kogemata üritasid eemale minust nii kaugele kui vähegi nagu saaks mingi nakkuse see on nii valus kallis.Nüüd mõned päevad oled veel Eestis kui väga loodan,et võtad telafoni ja helistad,et öelda mulle,mis tegin valesti tookord et vaikuses lahkusid ja kõik oligi mõõdas.

Mida muud ma teha sain kui Sinu eest põgeneda!? Olin Sinu sõnadest nii alandatud ja häbistatud, et ei suutnud enam realistlikult mõelda. Ma ei saa ainult aru, miks Sa kunagi ei tulnud ja ei lahendanud seda olukorda ära. Pean eelkõige silmas hilisemat aega, kui emotsioonid hakkasid jahtuma ja pea suutis juba selgemalt mõelda. Praegu, seda kõike siin lugedes, on ühtaegu valus, õudne ja abitu tunne. Nägin vaid oma valu, ega osanud mõelda kuidas Sinu silmade läbi võis sama olukord tunduda. Nüüd mõistan ka seda, miks Sina hiljem enam tulla ei saanud. Häbi ja alandus lõhkusid ka Sind... Andesta palun!

Kui kurb.Järelikult oli see kõik ainult minu jaoks ilus väärtus.Miks ei võinud sa mul käest võta ja õelda mulle,et meie suhtes on probleemid vaid olid vait.Usu oleksin su jaoks kõik muutnud nii nagu oleks olnud sinu nägemus.Miks ei võiks inimesed rääkida vaid eelistacad vaikida ja lahkuvad.Kui vaid saaks aega tagasi keerata teeks paljud asjad teisti,aga ei saa enam,sest sa ei taha seda.Jään minagi sind vaikides armastama igatsema edasi,sest vaatamata kõigele näen sind öösiti unes hommikul ärgates oled mu mõtteis oled kõjkal mu sees.Head teed mu kallis

Sa näed liiga hilja,mis on õige ja mis on vale.Sulle jõudis alles nüüd kohale,et minul oli õigus?Miks alati hilja mõistus tööle hakkab?Miks ei võinud Sina ise eile
rääkida?Sa ise vaikid samuti?Sa ise pole seda tahtnud!

ma ei tea seda, küsin endalt seda aina tihedamini, pidi ju olema põhjust, sinus ja minus, ma ei saa sellest praegu aru, hullem, ma ei ole sellele enne mõelnud, miks me ometi ei rääkinud teineteisele olulisest, kas ma mõtlen selle kunagi välja, miks ma sellele üldse mõtlen, miks see mu sees uitab....hämmingus iseendast

mäletad musi kui vaatasime õhtuti õnne 13-st laupäeva õhtuti teineteise kaisus maseerisin su jalgu käsi ja hoidsime teineteist päeval käisime paljudes kohtades spaades nädalavahetustel.Ja nüüd ma lihtsalt kuivan kokku pole jaksu tahtmist miskit uuesti alustada.Lihtsalt vedelen.Loomulikult tean et olen paljudes asjdes süüdi,kasvõi selles,et kõik polnud nii täiuslik kui olks pidanud olema.Ja nüüd,ei taha midagi muud,kuigi jah alustada uuesti aga ma ei suuda ega taha kedagi teist peale sinu,kui seda teejsin,siis nagu petaksin sind iseennast.Tean,et olen idioot mis teha

Ma ei soovi,et Sa midagi välja mõtled vaid...Mis tuleb südamest,ainult see on õige ning siiras tunne.Ainult jumal taevas teab,mis Sinul tol hetkel viga oli?Oleksin pidanud seda Sinult kuulma,mitte teiste käest?See jääbki Sind painama elu lõpuni...Miks Sa lõpuni ei rääkinud?Olin Sinus nii pettunud,et ei kuuland Sind lõpuni?Ma vihkan ootamist ning ainult see kasvatas Sinust kaugust...Ainult veel jääbki viimane klaas võtta ja kõik unustada.Midagi pole enam jäänud,sest nad võtsid minult kõige olulisema...!

Tean,et homme sõidad ära.Tulen lennujaama tahan näha su silmi viimast korda,mida moodi vaatad mulle otsa.Ma jään sind igavesti armastama

see ei pidanud nii minema MIKS MIKS MIKS MIKS MIKS MIKS MIKS MIKS MIKS MIKS MIKS

Koos sinuga leidsin ma päikese,
leidsin lilled ja liblika aasalt.
Leidsin rõõmude killud nii suured kui väikesed kõik sina tõid endaga kaasa.
Ja nüüd ma palun sul jääda,
sest lilli ja liblikaid ainult sina tõid endaga kaasa.

Olin su kõrval,kui sul mind vaja oli,sinu haigus oli mõõduv .Kus olid need sõbrad sul siis kellega sa nüüd koos oled.tean see kõik haige minupoolselt,kuigi jah olengi täiesti haige.Kui väga vajan sind.Ma ei saa sellega üksi hakkama.Ootan ühe kuupäeva veel ära ja sa tead seda,mis kuupäeva ootan ja kui sellel kuupäeval juhtub ime......Kuigi ma ei tea kas minu tervis sellele vastu peab

http://www.youtube.com/watch?v=QeAIprQJ1T8
mäletad veel

mai kuu ei ole enam tõesti kaugel...
Kas ka ootamine ennast tasub- mine sa tea.....

https://www.youtube.com/watch?v=9bYWzNoN8ck

nagu lootes

http://www.youtube.com/watch?v=_DxAyR8SV5Y

Ma ei süüdista sind milleski,sa oledki selline.
Sina õpetasid mind armastama,sina õpetasid mind kannatama.Sa panid mind uskuma imedesse.
Sina näitasid mulle mis on armastus.
Sina näitasid mulle,mis saab siis,kui mul see kõik ära võetakse.
Sina õpetasid mulle,mis on pimedus,mis on vaikus üksindus.
Sina õpetasid mulle,kuidas tuleb kinni hoida kõigest mis on mulle tähtis.
Olen kohutavalt väsinud.
Aeg läheb edasi,inimesed muutuvad.Paljud inimesed kaovad,kuid pn miski mis jääb igavesti.
Mälestused püsivad igavesti.Olgu süda elus või surnud.mälestused elavad edasi.
Sest mälestused on midagi,mida ei saa mitte keegi,mitte kunagi milult võtta.
Inimesed hoidke üksteist,mitte nii nagu sina seda ei teinud.
Kui te kedagi väga armastate õelge seda talle,,,,Sest tihti purunevad südamed ütlemata sõnade tõttu.

Uhkelt mööda käid püstipäi
sõnagi ei räägi sa
Minul ammu kõik meelest läind
vastu sulle naeratan

Ja nii see kõik läeb,kuniks kõik hääbub

Kuu heidab kummalist valgust
tee lõpeb äkki ma seisma jään,
sest sa lasid lahti mu käest
vees eksleb ainult mu pilk
ammu mõõdunud silmapilk
kui sa lasid lahti mu käest

Kuis läks mööda see teeots meist,
kuis armastus muutus julmuseks.
Viimast solvangut kannab tuul
Nüüd aru saanud kumbki meist
liiga valus on teineteist
oska haavata see kes teab
Aru sain kuidas kaotasin sinu käed
ei ma märganud,et sinu käed püüdsid päästa meid
üle jääb soovida sulle teele head,et ei vaevaks sind meie vead,kui sul nüüd uus tee

Jah, purunevadki...

http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/raske-valik-kui-armastatu-jaab-haigeks-kuidas-otsustada-kas-jaada-voi-minna.d?id=68601993

Mida teeksite teie

http://www.youtube.com/watch?v=CaZfahBbbUI

http://www.youtube.com/watch?v=uoG7aEMUSTg

http://www.youtube.com/watch?v=OseYQKHUbKE

rääkis 1 juba ammu, aga sõnad põrkusid vastu külma seina...

http://www.youtube.com/watch?v=KqwW1GUYICU

http://www.youtube.com/watch?v=n5QaAFEGxAM

kui kuulasime kurb kohutavalt

Ei tunne süüdi aga kuulan ikka edasi!