Arvutiabi
probleem Linuxiga
victor 20. mai 2015, kl 22.06 |
Mõhk Metsavana 21. mai 2015, kl 06.45 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 475 |
Nemad siin pole mingid erilised profid. Finants võimekusega ka ei hiilga. Kui oleks neil mõlemat, siis nad ei võrdleks vastastiku tilli pikkust ja tuti sügavust.
_ profid linuxlased siin sel moel keskustelu peavad - pane see proge peale, kas hakkab tööle ? Ei tea, aga proovi, pärast ütle meile ka....wini tüüpidel nagu sellist värki kuulnud pole._
windows saadab probleemide ilmnemisel kohe arendaja jutule.
Võrrelda linuxit ja windowsit on sama kui võrrelda meest ja naist. Kui üldmulje on sarnane siis peensusteni minnes pole sarnasust kuskil ja mõtlevad nad ka erinevalt.
http://toolbar.netcraft.com/site_report?url=nais...
miks me küll ikkagi linux arvutist seda teksti loeme?
_ profid linuxlased siin sel moel keskustelu peavad - pane see proge peale, kas hakkab tööle ? Ei tea, aga proovi, pärast ütle meile ka....wini tüüpidel nagu sellist värki kuulnud pole._
windows saadab probleemide ilmnemisel kohe arendaja jutule.
Võrrelda linuxit ja windowsit on sama kui võrrelda meest ja naist. Kui üldmulje on sarnane siis peensusteni minnes pole sarnasust kuskil ja mõtlevad nad ka erinevalt.
http://toolbar.netcraft.com/site_report?url=nais...
miks me küll ikkagi linux arvutist seda teksti loeme?
to mõhk 21. mai 2015, kl 09.37 |
Ma ei ole kordagi Linuxi arvutis sellist teksti veel lugenud. Äkki on probleem sinu arvutis, täpsemalt öeldes brauseris mida kasutad?
Pane kirja, milline brauser ja millised veebilehed brauseri päringule sellise vastuse annavad. Proovin järele ja siis saab sel teemal edasi diskuteerida, sest hetkel ei oska midagi oletada kuna kuulen sellisest asjast 5a. jooksul mil olen Linuxit kasutanud esimest korda.
Pane kirja, milline brauser ja millised veebilehed brauseri päringule sellise vastuse annavad. Proovin järele ja siis saab sel teemal edasi diskuteerida, sest hetkel ei oska midagi oletada kuna kuulen sellisest asjast 5a. jooksul mil olen Linuxit kasutanud esimest korda.
Mõhk Metsavana 21. mai 2015, kl 13.12 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 475 |
Tölpa 21. mai 2015, kl 19.07 |
korisajatädi 21. mai 2015, kl 20.54 |
victor Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No siin lugedes on linux küll eriline saast kui nn
> .profid linuxlased siin sel moel keskustelu peavad
> - pane see proge peale, kas hakkab tööle ? Ei tea
> , aga proovi, pärast ütle meile ka....wini tüüpide
> l nagu sellist värki kuulnud pole..irw.
Millistest "progedest" sa siin räägid, et mis hakkab või ei hakka tööle?
-------------------------------------------------------
> No siin lugedes on linux küll eriline saast kui nn
> .profid linuxlased siin sel moel keskustelu peavad
> - pane see proge peale, kas hakkab tööle ? Ei tea
> , aga proovi, pärast ütle meile ka....wini tüüpide
> l nagu sellist värki kuulnud pole..irw.
Millistest "progedest" sa siin räägid, et mis hakkab või ei hakka tööle?
totural 21. mai 2015, kl 21.00 |
Tölpa 21. mai 2015, kl 21.04 |
totural 21. mai 2015, kl 21.12 |
Tölpa 21. mai 2015, kl 21.27 |
totural 21. mai 2015, kl 21.35 |
Mõhk Metsavana 21. mai 2015, kl 22.40 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 475 |
linux 21. mai 2015, kl 23.18 |
Ahto T 22. mai 2015, kl 08.18 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 3 |
"to Olev, Linuxeid on üle 700 ja ning Gentoo, FreeBSD...paigaldamist ei saa võrrelda Estobuntu paigaldamisega."
Saage aru, FreeBSD EI OLE Linux. BSD'd, s.t FreeBSD, OpenBSD, NetBSD, DragonFlyBSD on omaette operatsioonisüsteemide perekond, kes põlvnevad otse BSD Unix'st või ka "Berkeley Unix'ist" Neil ei ole linuxiga vähimatki muud pistmist, kui et arendajad on pidevas hädas linuxi emulatsioonikihiga - linux ajab järjest rohkem mingit oma rida ja eemaldub POSIX standardist.
Linux on lihtsalt Linux. Operatsioonisüsteem, mille soomlasest Linux Torvalds nullist põlvepealt meisterdas. Ei põlvne see eriti millestki.
Lollile, s.t inimesele, kes ise arvutitest midagi ei tea aga on ülikiire kõigis hädades operatsioonisüsteemi süüdistama pole muud vaja kui Windowsi. Las istub ja naudib.
OpenSUSE, Kubuntu, Mint.. mingi Estobuntuga pole mõtet jebida, toetavad ka need kolm eesti keelt piisavalt hästi. Kahel neist pole ka idkaardi toe lisamine probleemiks ja ühel võin selle lisamisel aidata.
Saage aru, FreeBSD EI OLE Linux. BSD'd, s.t FreeBSD, OpenBSD, NetBSD, DragonFlyBSD on omaette operatsioonisüsteemide perekond, kes põlvnevad otse BSD Unix'st või ka "Berkeley Unix'ist" Neil ei ole linuxiga vähimatki muud pistmist, kui et arendajad on pidevas hädas linuxi emulatsioonikihiga - linux ajab järjest rohkem mingit oma rida ja eemaldub POSIX standardist.
Linux on lihtsalt Linux. Operatsioonisüsteem, mille soomlasest Linux Torvalds nullist põlvepealt meisterdas. Ei põlvne see eriti millestki.
Lollile, s.t inimesele, kes ise arvutitest midagi ei tea aga on ülikiire kõigis hädades operatsioonisüsteemi süüdistama pole muud vaja kui Windowsi. Las istub ja naudib.
OpenSUSE, Kubuntu, Mint.. mingi Estobuntuga pole mõtet jebida, toetavad ka need kolm eesti keelt piisavalt hästi. Kahel neist pole ka idkaardi toe lisamine probleemiks ja ühel võin selle lisamisel aidata.
suss 22. mai 2015, kl 12.54 |
Te võite seda ubuntut sõimata, aga sellel on üks väga hea asi.Nimelt välismaal olles võib ju update kinni panna,et megabaidid raha ei küsiks,aga Windowsil on alati mingi programm mis hakkab ennast suvalisel ajal updatet tegema,ja jälle raha läheb. Ubuntu ei laadi mitte midagi ilma loata alla, alati küsib üle.
ving 23. mai 2015, kl 12.09 |
suss Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Te võite seda ubuntut sõimata, aga sellel on üks v
> äga hea asi.Nimelt välismaal olles võib ju update
> kinni panna,et megabaidid raha ei küsiks,aga Windo
> wsil on alati mingi programm mis hakkab ennast suv
> alisel ajal updatet tegema,ja jälle raha läheb. Ub
> untu ei laadi mitte midagi ilma loata alla, alati
> küsib üle.
Sõimavad need kes ise Linuxiga hakkama ei saa ja sõimamise põhjuseks on inimlik kadedus, et kui mina maksin Windowsi eest, siis miks teised saavad tasuta operatsioonisüsteemi kasutada. Küll tehakse libateemasid ja mida iganes, et näidata Linuxit võimalikult kehvana lootuses nii siinseid foorumlasi Ubuntust eemale hoida. Tegelikult on Ubuntu netis surfamiseks Windowsist palju turvalisem, prakitiliselt võimatu on Linuxi kasutaja järele nuhkida kuna puuduv Windowsi laadsed "tagauksed" ja lisaks on süsteem stabiilsem kuna mitte midagi ei toimu enne kui selleks on luba antud.
Tavaliselt on Windows esimeseks opsüsteemiks kuna enamus müüdavatest arvutitest on koos Windowsiga, kusjuures ostja ise ei teagi kui palju ta raha arvutis oleva windowsi eest välja käib, sest raua ja tarkvara hind ei ole eraldi välja toodud. Enamus arvutikasutajaid suudaksid siiski ka Ubuntu kasutamise selgeks õppida kuna süsteem on väga lihtne, ainult vaja hirmust üle saada.
-------------------------------------------------------
> Te võite seda ubuntut sõimata, aga sellel on üks v
> äga hea asi.Nimelt välismaal olles võib ju update
> kinni panna,et megabaidid raha ei küsiks,aga Windo
> wsil on alati mingi programm mis hakkab ennast suv
> alisel ajal updatet tegema,ja jälle raha läheb. Ub
> untu ei laadi mitte midagi ilma loata alla, alati
> küsib üle.
Sõimavad need kes ise Linuxiga hakkama ei saa ja sõimamise põhjuseks on inimlik kadedus, et kui mina maksin Windowsi eest, siis miks teised saavad tasuta operatsioonisüsteemi kasutada. Küll tehakse libateemasid ja mida iganes, et näidata Linuxit võimalikult kehvana lootuses nii siinseid foorumlasi Ubuntust eemale hoida. Tegelikult on Ubuntu netis surfamiseks Windowsist palju turvalisem, prakitiliselt võimatu on Linuxi kasutaja järele nuhkida kuna puuduv Windowsi laadsed "tagauksed" ja lisaks on süsteem stabiilsem kuna mitte midagi ei toimu enne kui selleks on luba antud.
Tavaliselt on Windows esimeseks opsüsteemiks kuna enamus müüdavatest arvutitest on koos Windowsiga, kusjuures ostja ise ei teagi kui palju ta raha arvutis oleva windowsi eest välja käib, sest raua ja tarkvara hind ei ole eraldi välja toodud. Enamus arvutikasutajaid suudaksid siiski ka Ubuntu kasutamise selgeks õppida kuna süsteem on väga lihtne, ainult vaja hirmust üle saada.
ving-funk 23. mai 2015, kl 19.41 |
Kellel peaks olema see lootus, et foorumlasi ubuntust eemale hirmutada ? Isa ka ikka loed, mida kirjutad või sõrmed ja aju eri lainel funkavad? Ehk aju eriti põlegi ? Kui linux nii shitalt hea oleks kui need fännid siin kiidavad, poleks teemasid -probleem linuxiga- ja oleks ka windoosa väljasurnud juba...
vinguvale napakale 23. mai 2015, kl 19.45 |
Ehk nii oopis ? 23. mai 2015, kl 20.02 |
Kõige naljakam kadetsemise vaatenurgast on see, et needsamad kokkuhoidlikud linuxlased on oma läpparid valdavas enamuses ka ostnud koos pealoleva winiga, maksnud selle eest n.ö. ja siis selle kinnimakstud värgi ära visanud, et tasuta saadavat linuxit (või mida kõike muud sarnast kui üldnimetaja - linux - sõrmed krampi tõmbab nime poolest) peale lasta - niipalju kadetsemisest, pigem just seevärk ongi, et närib südant ja kriibib hinge - mida värki ma selle kinnimakstud asja minema viskasin ja sellise saasta asemele trukkasin, eeh...
Mõhk Metsavana 23. mai 2015, kl 20.50 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 475 |
yo 23. mai 2015, kl 21.42 |
huvilinne 23. mai 2015, kl 22.00 |
galita 24. mai 2015, kl 09.49 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,876 |
Ehk nii oopis ? Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kõige naljakam kadetsemise vaatenurgast on see, et
> needsamad kokkuhoidlikud linuxlased on oma läppar
> id valdavas enamuses ka ostnud koos pealoleva wini
> ga, maksnud selle eest n.ö. ja siis selle kinnimak
> stud värgi ära visanud, et tasuta saadavat linuxit
> (või mida kõike muud sarnast kui üldnimetaja - li
> nux - sõrmed krampi tõmbab nime poolest) peale las
> ta - niipalju kadetsemisest, pigem just seevärk on
> gi, et närib südant ja kriibib hinge - mida värki
> ma selle kinnimakstud asja minema viskasin ja sell
> ise saasta asemele trukkasin, eeh...
Mina ostsin oma teise läpaka ilma Windowsita ja täiesti teadlikult. 1a.ee veebipoes saab osade arvutite puhul valida, kas osta koos Windowsiga või ilma. Koos Windowsiga ostes oleks mu läpaka hinnale lisandunud 92€. Esimene arvuti oli loomulikult koos Windowsiga ja Windowsi kasutasin umbes 5a. Kolmanda läpaka sain kingituseks ja ka see oli ilma Windowsita kuna tuttavad juba teadsid mu eelistusi.
Mulle meeldib Linux seadistamisvõimaluste poolest ja samuti turvalisus, mis tegelikult on ka tavalise arvutikasutaja jaoks oluline, sest ega ainult jõustruktuurid ei nuhi arvutites terroristide järele, seda teevad ka teismelised häkkerid kellede jaoks on just Windows see süsteem millega oma häkkeri karjääri alustatakse.
-------------------------------------------------------
> Kõige naljakam kadetsemise vaatenurgast on see, et
> needsamad kokkuhoidlikud linuxlased on oma läppar
> id valdavas enamuses ka ostnud koos pealoleva wini
> ga, maksnud selle eest n.ö. ja siis selle kinnimak
> stud värgi ära visanud, et tasuta saadavat linuxit
> (või mida kõike muud sarnast kui üldnimetaja - li
> nux - sõrmed krampi tõmbab nime poolest) peale las
> ta - niipalju kadetsemisest, pigem just seevärk on
> gi, et närib südant ja kriibib hinge - mida värki
> ma selle kinnimakstud asja minema viskasin ja sell
> ise saasta asemele trukkasin, eeh...
Mina ostsin oma teise läpaka ilma Windowsita ja täiesti teadlikult. 1a.ee veebipoes saab osade arvutite puhul valida, kas osta koos Windowsiga või ilma. Koos Windowsiga ostes oleks mu läpaka hinnale lisandunud 92€. Esimene arvuti oli loomulikult koos Windowsiga ja Windowsi kasutasin umbes 5a. Kolmanda läpaka sain kingituseks ja ka see oli ilma Windowsita kuna tuttavad juba teadsid mu eelistusi.
Mulle meeldib Linux seadistamisvõimaluste poolest ja samuti turvalisus, mis tegelikult on ka tavalise arvutikasutaja jaoks oluline, sest ega ainult jõustruktuurid ei nuhi arvutites terroristide järele, seda teevad ka teismelised häkkerid kellede jaoks on just Windows see süsteem millega oma häkkeri karjääri alustatakse.
huvitav jah 24. mai 2015, kl 11.41 |
Mõhk Metsavana 24. mai 2015, kl 11.56 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 475 |
Ahto T 24. mai 2015, kl 13.04 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 3 |
mida konkreetselt nuhitakse, küsite?
Teie kõigi järele siin Delfis nuhitakse.
Unustage ära NSA, KAPO jms konspiratsiooniteooriad.
Reklaamimüüjad näiteks, neist kõige süütumad. Üritasid enda brauseris Delfi't "puhtamaks" muuta. Selleks peab keelama ligipääsu pea 20'le saidi elemendile, peamiselt reklaamid. Samuti keelama ligipääsu aadressile delfiee.adocean.pl (mis on Poola firma kes serveerib osa saastast ja kogub ka kasutajastatistikat)
Edasi. Viirused ja troojad. Personaalarvutite puhul tehakse neid eranditult Windowsi jaoks. Teiste operatsioonisüsteemide kasutajaskond on liiga marginaalne. Vahet pole, kas nende eesmärk on sinu andmete vargus (paroolid, krediitkaardiandmed jne) või sinu arvuti zombistamine (küberrünnakute botneti lüliks muutmine), või hoopis üritamine sinu arvuti ressurssi kasutades "kaevandada" krüptorahasid. Kergemal juhul maksad rohkem elektriarveid, raskemal juhul petetakse sinu identiteeti kasutades kellegilt raha välja või varastatakse raha otse sinu kontolt (paypal).
Nuhkimine ei piirdu ainult ülalloetud võimalustega. Üritatakse kasutada kõiki nippe, millega keegi kuskil saaks järgmise sendi või järgmise miljoni kokku ajada. Nakatatud arvutite nimeserverite muutmine nii et brauser kuvaks võltssaite, emailid kus tuttava varastatud emaililt saadetakse sulle kiri lingiga mida klikates avaneb "äge asi", mille peale nakatub sinu arvuti ja sinu tuttavatele emaili kontaktidele liigub analoogne kiri.. võimalusi on lõputult..
Linux ei ole mingi maagiline abivahend, see muudab arvuti puhta hoidmise kergemaks ja suur osa Windowsi saastast lihtsalt ei nakku. Nagu kassikirbud ei tule inimese kallale. Kui hakataks sihilikult kirjutama pahavara Linuxi vastu, siis oleks lõbu läbi.
Linuxi koodi kvaliteeti võiks võrrelda Šveitsi juustuga - auke täis. Kõik "ubuntu" fännid, enne kui ulguma hakkate, uurige veidi Linuxi kerneli viimaste aastate AVASTATUD turvaauke. Iga avastatud "roti" kohta jääb alati kümme avastamata.
Kui soovite enamvähem kvaliteetse koodiga operatsioonisüsteeme, siis peate kasutama kas OpenBSD'd või FreeBSD'd. Aga sorry,keskmisele Delfi kasutajale ei soovita. Käib üle jõu. Ja FreeBSD's on ka omad augud, lihtsalt kood kui selline on keskmisest Linuxist mäekõrguselt üle.
Toimetatud 1 kord(a). Viimati Ahto T 24.05.2015 13.11.
Teie kõigi järele siin Delfis nuhitakse.
Unustage ära NSA, KAPO jms konspiratsiooniteooriad.
Reklaamimüüjad näiteks, neist kõige süütumad. Üritasid enda brauseris Delfi't "puhtamaks" muuta. Selleks peab keelama ligipääsu pea 20'le saidi elemendile, peamiselt reklaamid. Samuti keelama ligipääsu aadressile delfiee.adocean.pl (mis on Poola firma kes serveerib osa saastast ja kogub ka kasutajastatistikat)
Edasi. Viirused ja troojad. Personaalarvutite puhul tehakse neid eranditult Windowsi jaoks. Teiste operatsioonisüsteemide kasutajaskond on liiga marginaalne. Vahet pole, kas nende eesmärk on sinu andmete vargus (paroolid, krediitkaardiandmed jne) või sinu arvuti zombistamine (küberrünnakute botneti lüliks muutmine), või hoopis üritamine sinu arvuti ressurssi kasutades "kaevandada" krüptorahasid. Kergemal juhul maksad rohkem elektriarveid, raskemal juhul petetakse sinu identiteeti kasutades kellegilt raha välja või varastatakse raha otse sinu kontolt (paypal).
Nuhkimine ei piirdu ainult ülalloetud võimalustega. Üritatakse kasutada kõiki nippe, millega keegi kuskil saaks järgmise sendi või järgmise miljoni kokku ajada. Nakatatud arvutite nimeserverite muutmine nii et brauser kuvaks võltssaite, emailid kus tuttava varastatud emaililt saadetakse sulle kiri lingiga mida klikates avaneb "äge asi", mille peale nakatub sinu arvuti ja sinu tuttavatele emaili kontaktidele liigub analoogne kiri.. võimalusi on lõputult..
Linux ei ole mingi maagiline abivahend, see muudab arvuti puhta hoidmise kergemaks ja suur osa Windowsi saastast lihtsalt ei nakku. Nagu kassikirbud ei tule inimese kallale. Kui hakataks sihilikult kirjutama pahavara Linuxi vastu, siis oleks lõbu läbi.
Linuxi koodi kvaliteeti võiks võrrelda Šveitsi juustuga - auke täis. Kõik "ubuntu" fännid, enne kui ulguma hakkate, uurige veidi Linuxi kerneli viimaste aastate AVASTATUD turvaauke. Iga avastatud "roti" kohta jääb alati kümme avastamata.
Kui soovite enamvähem kvaliteetse koodiga operatsioonisüsteeme, siis peate kasutama kas OpenBSD'd või FreeBSD'd. Aga sorry,keskmisele Delfi kasutajale ei soovita. Käib üle jõu. Ja FreeBSD's on ka omad augud, lihtsalt kood kui selline on keskmisest Linuxist mäekõrguselt üle.
Toimetatud 1 kord(a). Viimati Ahto T 24.05.2015 13.11.
Selle teema postitustele ei saa vastata, sest teema on moderaatori poolt lukustatud.