Kuna mina ei tea, sellest lauljatarist midagi, siis tegin copi siia tema päritolust. Igaüks ise nüüd otsustab:)
Miliza Korjuse isa oli Artur Korjus, alampolkovnik Venemaa tsaariarmees, hiljem Eesti Vabariigi sõjaministri käskudetäitja ohvitser staabiülem, kolonel. Tema poolatarist ema, Anna Gintowt, oli pärit poola-leedu aadliperekonnast Gintowt-Dziewałtowski. Milizal oli üks vend ja neli õde. Pärast enamlaste võimuletulekut 1917. aastal sattusid Korjuse vanemad endise Vene impeeriumi eri piirkondadesse ning jäid lahku. Ema koos tütardega siirdus Kiievisse, kus Korjus alustas oma muusikaõpinguid.
[redigeeri] Korjuste perekond ja isa Arthur
Arhiiviandmed näitavad, et Korjuse esivanemad isaliini pidi on Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem.
Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, praeguse "Viru" hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Karl olevat rikkaks saades ostnud sakslasest mõisnikult vabaks teoorjast talupidaja tütre Liisa Tristali, Palvere mõisast Harjumaal. Pärast abiellumist Liisa Tristaliga otsustas Karl üle minna Pühavaimu kiriku kogudusse, mille liikmeteks olid eestlased.
Noorpaaril sündis kolm poega ja üks tütar: Hugo (1858), Leontine (1860), Justus (1866) ja Miliza Korjuse isa Artur (1870).
Artur Korjus lõpetas Tallinna saksa kreiskooli Vene tänavas.
Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!".
1936. aastal surnud Arturile korraldati Eesti Vabariigis sõjaväeline matus. Herbert Korjus meenutas tema põrmu ärasaatmist Aia 6 järgmiselt. Puudus Miliza, kes sõitis samal ajal laevaga USAsse "Suure valsi" võtetele. Ta viibis kohal ainult oma häälega. Teises toas olevat grammofonile pandud heliplaat tema tuntud hingestatud lauluga "Warum?" (Miks?). See olevat tunginud sõdadest tulnud ohvitseridele hinge, silmad märgunud.