vahelehüüe
kujutluse all mõtlen ma seda, et inimene ise on otsustanud ja omale ette kujutanud, mis on õige ja mis vale, mis on ilus ja mis kole. INIMENE ON ISE LOONUD LOOJA.
seda, mida mõtles looja meid luues, me tegelikult ju ei tea. me ainult näeme loodut ja laseme oma fantaasial lennata. erinevad kultuurid, erinevad usulahud kujutlevad loojat erinevalt, igaüks nii nagu talle rohkem mokkamööda on. ja iga usklik on kindel, et just tema usk on see õige.
inimene
mina arvan küll, et inimene on juba sündides mõrtsukas või pedofiil. mõrtsuka geengi on juba avastatud. inimene lihtsalt sündis rikkega, kas ajus midagi katki või geeniviga või midagi veel peenemat, mida pole veel avastatud. aga kui hakata veel sügavamalt mõtlema, siis polegi see äkki mingi viga vaid nii peabki olema. loomariigis käib tapmine ja inimene on ka loom, mis temagi teistmoodi siis on. meid eristab loomadest vaid see, et me teeme kultuuri.
siin kunagi aff kirjutas ilusasti, et inimene on ise otsustanud, et kassipoja uputamine on õige, kuid teise inimese tapmine on vale. kuid oleks võinud otsustada ka nii, et tapmine on tapmine ning igatpidi taunitav. samamoodi on inimene otsustanud, et kannibalism on jube, kuid sõjas massiliselt tappa on normaalne.
inimene ise on pannud paika need reeglid, mitte looja.
sellepärast ma ütlengi, et maailm on me kujutlus.