50+ nurgake
värskeltremonditud vaaaala buffet
kah tiivuline 02. september 2016, kl 23.31 |
eemalt 02. september 2016, kl 23.40 |
eemalt 02. september 2016, kl 23.54 |
maaler 02. september 2016, kl 23.55 |
medusa 03. september 2016, kl 00.07 |
maaler 03. september 2016, kl 00.13 |
mehi ikka ka vaja laemaalile, mõistagi viigilehekestega. ja lisaks aphrodited, saaremammi puhpüksid siivsalt kaenla alla tõmmatud. praegu ongi siin tasakaal paigast ära, lae all ainult obesed ja vaesed külastajad ei julge enam ilma isikliku telgita kohale tulla. vihmavarjust ammu ei piisa, teadupoolest pole hobune tuvi.
uduhobune 03. september 2016, kl 00.17 |
tänu teie ilule 03. september 2016, kl 00.26 |
ilulejad 03. september 2016, kl 00.29 |
oehh 03. september 2016, kl 00.48 |
teeme nüüd ühe asja selgeks, et see tiivuline kassitopisega peas ka asjast aru saaks. ilu mõiste üle võib muidugi kaua vaielda aga selge on see, et baaris, pubis ja kõrtsus saadav esteetiline elamus on veidi erinev kui kultuuriasutuses või sakraalses ehitises. vanus peaks küll juba selline olema, et vahet teha. nii et, kulla suksu, ära rammi järjest kõrtsudesse sisse, äsja ettepandud uks piitasidpidi järele lohisemas. ehita endale kirik või varjuteater ja tunne end nagu kodus. minuarust siin kusagil ongi tiivulistele juba eraldi teema tehtud. pealegi on siin kõrgkultuuri nautijaid veelgi, kohalik näiteks. ta juba ammu otsib endale kambajõmmi.
hobuseunenägu unenäomaalt 03. september 2016, kl 01.00 |
tõesti 03. september 2016, kl 01.12 |
mäekoll 03. september 2016, kl 02.54 |
kuni te siin põõnate, hiivasin kõrtsust pajatäie auravat hobuselihahautist ja vedasin mäe otsa. nimelt kutsusin hommikuks seitse päkapikku külla, söövad oma kasvu kohta nagu loomad ja mul endal polnud aega jahil käia. hommikul isegi kavatsesin aga siis kulus päev märkamatult kastepiisakese, päikesekiirekese ja vahtralehekese vaatlemise peale ära ja moona eriti koju ei tarinudki. sain küll ühe ämbliku ja kaks sääske aga kui pärast potti panin, siis tundus isegi veega lahjendades kuidagi vähevõitu. seega vabandused ja kui teil homme tõest midagi süüa ei ole, võin mõne hobuselihast priskeks söönud päkapiku kotti toppida ja teile ukse taha jätta.
kah tiivuline 03. september 2016, kl 08.12 |
Hommikust, mu tiivuline hobene :) Küll on hea ärgata teades, et kohe ei peagi tõusma ja tormama hakkama, saab veidi lesida ja tukkuda :)
Tundub, et tuleb ilus ilm, kuigi kraad näitas ärgates 9,2. Seega on parasjagu aega kohvilõhnas pannkooke küpsetada kuniks päike ilma soojemaks kütab ;)
Väidetavalt räägitakse-kirjutatakse sellest, millest puudust tuntakse. Protesteeritakse, kui eitatakse oma reaalset tegelikkust, kardetakse või ei saada aru...:D
Ilusat laupäeva, Sulle kallistus ja kassidele pai ;)
Tundub, et tuleb ilus ilm, kuigi kraad näitas ärgates 9,2. Seega on parasjagu aega kohvilõhnas pannkooke küpsetada kuniks päike ilma soojemaks kütab ;)
Väidetavalt räägitakse-kirjutatakse sellest, millest puudust tuntakse. Protesteeritakse, kui eitatakse oma reaalset tegelikkust, kardetakse või ei saada aru...:D
Ilusat laupäeva, Sulle kallistus ja kassidele pai ;)
kurk 03. september 2016, kl 08.37 |
Väidetavalt räägitakse-kirjutatakse sellest, millest puudust tuntakse.
sina kirjutad sellest, millest puudust tunned ja meie sellest millest puudust tunneme. ega me tavaelus tõesti sellist möllu tee ja igasugu sitta söö, möllust vast vahetevahel tunnen puudust, sitikatesöömises veidi kahtlen. jumal hoidku, et reaalsus selline ninnunännu oleks.
sina kirjutad sellest, millest puudust tunned ja meie sellest millest puudust tunneme. ega me tavaelus tõesti sellist möllu tee ja igasugu sitta söö, möllust vast vahetevahel tunnen puudust, sitikatesöömises veidi kahtlen. jumal hoidku, et reaalsus selline ninnunännu oleks.
kokkuvõtvalt 03. september 2016, kl 09.36 |
:) 03. september 2016, kl 09.58 |
Irw 03. september 2016, kl 10.23 |
tiivuline hobene 03. september 2016, kl 10.56 |
Hommikust, mu kah tiivuline. Praegu on 18,8 kraadi õues sooja, uksed aknad on pärani, värske õhk on toas. Kassid on õue kadunud, väike kass trampis hommikul minu otsas oma tikkjalgadega, sõtkus mõnuga. Vana loom oli kappi pugenud, aevastas seal kolm korda, siis sain aru, et loom üldse toas on. Jah, see igahommikune sahmimine tüütab ära, täna magasin kohe pikalt ja mõnuga. Kui ma veel noor olin, siis sattusid lausa kolm aastat jutti sellised septembrid, et sai veel ujumas käia ja loengutel oli palav istuda. Ilusat päeva, kallistused, tiivasopsutused. Pika jutustamise peale on üks kassidest koju jõudnud, ragistab krõbinaid aplalt :)
korrat küll 03. september 2016, kl 11.06 |
Korrat, võiks oma intiimsemaid hetki kuskil privaatsemalt läbi elada. See kaua peidus olnud emotsionaalne ekshibitsionism avalikus foorumis näib mulle imelikuna, aga arvatavasti olen hoopis mina imelik. Kui kunagi nii vanaks saan kui teised siinsed, lähen ka arvatavasti peast pehmeks ja hakkan tiibade laperdades liblika või kiilina ringi lendlema, kuulutades kogu maailmale ainsamat tõde, mis minu jaoks olemas on. Ilmselgelt pole mu mälu ka siis enam suurem asi ja ma räägin iga päev ühte ja sama juttu nagu rikkiläinud plaadilt.
Saame muidugi aru, et inimloomus on erinev, tiivulised on kogu oma senise elu varjanud oma tõelist loomust ja nüüd avastanud ühtäkki selle ja paiga, kus see kõik avalikkuse ette tuua.
Kui te olete oma sõnutsi nii julged ja teete seda avalikus foorumis, kas teil pole kordagi pähe tulnud mõte, et võiks privaatsemalt seda teha, mitte jäädagi siia aegade lõpuni õhkama ja oma kauneid hetki jagama sadade tuhandete pealtvaatajate silme all. Omaette kirjutades on sel ju hoopis teine maik juures, kas pole?
Tegelikult on see ehk hoopis aja märk, millest mina olen puutumata jäänud. On ju ennegi reaalselt tehtud eksperimente, kus inimesed klaasi taga oma elu elavad ja kogu maailm vahib pealt. See annab nii mõnelegi hoopis teise eluimpulsi. Pean selle üle järele mõtlema. Äkki peaksin tiivulistega hoopis ühinema ja oma senised ehk iganenud arusaamad elust prügikasti viskama. Mõtteainet kõgile?
Saame muidugi aru, et inimloomus on erinev, tiivulised on kogu oma senise elu varjanud oma tõelist loomust ja nüüd avastanud ühtäkki selle ja paiga, kus see kõik avalikkuse ette tuua.
Kui te olete oma sõnutsi nii julged ja teete seda avalikus foorumis, kas teil pole kordagi pähe tulnud mõte, et võiks privaatsemalt seda teha, mitte jäädagi siia aegade lõpuni õhkama ja oma kauneid hetki jagama sadade tuhandete pealtvaatajate silme all. Omaette kirjutades on sel ju hoopis teine maik juures, kas pole?
Tegelikult on see ehk hoopis aja märk, millest mina olen puutumata jäänud. On ju ennegi reaalselt tehtud eksperimente, kus inimesed klaasi taga oma elu elavad ja kogu maailm vahib pealt. See annab nii mõnelegi hoopis teise eluimpulsi. Pean selle üle järele mõtlema. Äkki peaksin tiivulistega hoopis ühinema ja oma senised ehk iganenud arusaamad elust prügikasti viskama. Mõtteainet kõgile?
tiivuline hobene 03. september 2016, kl 11.41 |
Meil tiivulistena on kõik suurepärane, kui tahame, suhtleme virtuaalselt või reaalselt, oleneb tujust. Tähtis on kontakt ja lähedus.
Virtuaalne
kõrts-söögituba on väga hea koht kokkusaamiseks, sest päris kõrtsid ja öökad mulle isiklikult ei meeldi - tunnen ennast seal teiste seas nagu tiivuline hobune.
Virtuaalne
kõrts-söögituba on väga hea koht kokkusaamiseks, sest päris kõrtsid ja öökad mulle isiklikult ei meeldi - tunnen ennast seal teiste seas nagu tiivuline hobune.
vaaaal 03. september 2016, kl 12.36 |
korrat 03. september 2016, kl 12.47 |
Lisa postitus