Tere!
Olen 50-ndate keskpaigas mees, kolanud ringi Delfi foorumis, paaris tutvusportaalis, mulje on pehmelt väljendudes hämmastav. Endal hakkab juba tekkima mingi ebanormaalse inimese tunne, et kas olen mina loll või otsitaksegi interneti vahendusel armukesi ja sponsoreid. On veel kolmas variant - tutvuste otsijal on sedavõrd kõrge enesehinnang, et sobitumiseks peaks lausa supermees olema.
Esimestes kirjades küsivad naised peamiselt pilti. Nõus, visuaalne pool on vaieldamatult oluline, aga kas naine tahab siis enda kõrvale meest väljanäituseks või sellist inimest, kel oleks temaga ühiseid huvisid või veidigi sarnane mõttelaad? Kui nüüd pildiküsija enda profiilist vaatab vastu heas toitumuses "tõeline tädi", siis vabandust, mis sportlikku kehaehitusega härrasmeest sa siis tahad. Selline suhtumine on mulle üpriski vastukarva, seda enam, et omas vanuseklassis olen ikka suurepärases kaalukategoorias :)
Samuti on palju kuulutusi, kus eraldi rõhutatakse vajadust, et mees peaks olema edukas, otsekohesemad kirjutavad, et heal järjel, mõni toob eraldi välja ka auto olemasolu.
Mõneti võib ka sellest aru saada, ei taha ju naine hakata meest üleval pidama, ainult et selline ääretult enesekindel majandusliku seisundi rõhutamine kõlab sageli paksu rahakotiga lüpsilehma (härja) otsimisena.
Armukeste otsimisest ei tasu rääkidagi. Siin on tõesti pilt tähtis, kuna pole plaaniski peale seksi mehele rohkemat pakkuda.
Nii tekibki küsimus - kas 50 ja natuke peale naised ongi suures osas ülimalt, et mitte öelda põhjendamatult enesekindlad, et kaaslast ei leia, või otsivad vaid midagi ajutist?
PS: aitäh kommentaaride eest, mis ei ole nilbed ega mind ja teisi kirjutajaid halvustavad!