Nojah - mul pole kombeks hiiri nunnutada ega neile süüa panna ja tagajärg oligi käes. Ühel hommikul vannituppa minnes ei uskunud ma oma silmi, kui märkasin põrandakattel pisikesi valgeid laigukesi - keegi oli mustri pealt ära näksanud, seda ei ole varem veel juhtunud.
Aga neile, keda diskrimineeritakse, tuletan meelde, et lõimuda on vaja, integreeruda, saate aru, ja kohalikke kombeid austada, siis ei vaata teile keegi kõõrdi.Tühja sest mustast nahast või liiga pikast sabast, ei ninast ikka!
Ma juba mõtlesingi, et kui valitsus närilise võtmise kohustuslikuks teeb, siis mingit halli hiirekest ma oma elamisse küll ei taha - võtan endale juttselg-hiire, see on selline punakaspruun musta jutiga selja peal ja suhteliselt lühikese sabaga - mina võtan endale selle. Suvel viin ta kartulivagude vahele, las sööb ära kõik kartulimardikad ja nende vastsed. Lillevarte alt leiab tigusid ka, ongi hea, siis pole seal vaja tõrjet teha. Muul ajal toidan seemnetega. Näete, mul juba kõik valmis mõeldud, kuidas olla ja mida teha.