Õigusabi
kinkelepingu tühistamine
Anni 14. september 2011, kl 20.52 |
n 15. september 2011, kl 08.41 |
n 16. september 2011, kl 09.01 |
"Riigikohus on samuti väljendanud seisukohta, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Võlaõigusseaduse järgi on kinkijale jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on “kingi vääriline”. "
Kinkelepingust on juttu Võlaõigusseaduses (tühistamisest paragrahvides 267 ja 268).
Kinkelepingust on juttu Võlaõigusseaduses (tühistamisest paragrahvides 267 ja 268).
ehh 16. september 2011, kl 13.28 |
n 16. september 2011, kl 17.03 |
ehh, mida sa ajad siin jura?
Kui lepingus on kirjas, et peab tasuma, siis peab. Mingit "sõltub" siin enam pole, sest kui kingisaaja ei täida oma lepingujärgset kohustust (millega ta oli kingituse saamisel nõus ja kinnitas oma allkirjaga), siis on kinkijal õigus selline leping tühistada.
Kui lepingus on kirjas, et peab tasuma, siis peab. Mingit "sõltub" siin enam pole, sest kui kingisaaja ei täida oma lepingujärgset kohustust (millega ta oli kingituse saamisel nõus ja kinnitas oma allkirjaga), siis on kinkijal õigus selline leping tühistada.
hmm 16. september 2011, kl 21.12 |
ehh to n 17. september 2011, kl 21.53 |
hmm 18. september 2011, kl 11.30 |
Anni 21. september 2011, kl 21.40 |
suur aitähh vastajatele, ple ise lihtsalt asjaga nii kursis ja sellepärast siia kirjutatud saigi.
jutt käib nii notari kulust kui ka maja ja korteriga seotud kuludest mille lepingijärgi siis pidi tasuma kingisaaja aga mida ta teinud ei ole kummalgi juhul.
no ok, notari tasud nõustus maxma vabatahtlikult kinkija ise, seisis lepingus, mis seisis, kuid kommunaalid jms pidi siiski tasuma ju kingi saaja aga sellest on see "suuremeelne" kingisaaja tõesti KATEGOORILISELT keeldunud... et tema ei maksa ja ongi kõik. (seejuures maja ja korteri puhul ei ole tegu tõesti kuskil a´la kapa kohilas ausvate kinnisvaradega ja varaline väärtus ON neil mõlemal suur nii et maksta kommunaale mõned aastad vana isa eest ei tohiks just raske ju olla..?)
jutt käib nii notari kulust kui ka maja ja korteriga seotud kuludest mille lepingijärgi siis pidi tasuma kingisaaja aga mida ta teinud ei ole kummalgi juhul.
no ok, notari tasud nõustus maxma vabatahtlikult kinkija ise, seisis lepingus, mis seisis, kuid kommunaalid jms pidi siiski tasuma ju kingi saaja aga sellest on see "suuremeelne" kingisaaja tõesti KATEGOORILISELT keeldunud... et tema ei maksa ja ongi kõik. (seejuures maja ja korteri puhul ei ole tegu tõesti kuskil a´la kapa kohilas ausvate kinnisvaradega ja varaline väärtus ON neil mõlemal suur nii et maksta kommunaale mõned aastad vana isa eest ei tohiks just raske ju olla..?)
nojah 21. september 2011, kl 23.25 |
aga võibolla kingisaaja ei olnudki kingi saamisest niiväga huvitatud, kui ta isegi notari tasusid ei soovinud maksta. Mistähendab "suuremeelne" kingisaaja? Kas ta ähvardas või sundis kinkijat muul moel vara endale kinkima? Ja kust sina tead, võibolla tal ongi raske lisaks oma elamisele veel ka kingitud maju-kortereid üleval pidada? Kas nende kommunaalide maksmine oli lepingus kirjas? Kui nii, siis jah, laske see leping tühistada. Kui ei, siis pole midagi kobiseda, omanik teeb oma varaga mida soovib, tahab maksab, ei taha ei maksa ja laseb võlgade katteks maha müüa.
B. 22. september 2011, kl 09.18 |
hmm 22. september 2011, kl 14.24 |
"maksta kommunaale mõned aastad vana isa eest ei tohiks just raske ju olla"
Kui nüüd mõelda natuke - kommunaalid kingitud maja eest, kingitud korteri eest, enda elukoht ilmselt ka veel. No see tuleb ikka vägagi kopsakas summa kokku, mille tasumiseks peaks vähemalt riigikogulase palk olema, et veel elamiseks ka midagi üle jääks.
Kui nüüd mõelda natuke - kommunaalid kingitud maja eest, kingitud korteri eest, enda elukoht ilmselt ka veel. No see tuleb ikka vägagi kopsakas summa kokku, mille tasumiseks peaks vähemalt riigikogulase palk olema, et veel elamiseks ka midagi üle jääks.
oh jah 22. september 2011, kl 15.01 |
Anni 22. september 2011, kl 15.30 |
täitsa nõus oleks kui see vara olekski nö kaela määritud ja nüüd eeldatakse et ah las plekib keegi teine et sai ju niigi maja ja korteri, aga asjad päris nii ei ole.
kingisaaja keerles ja keerutas ümber selle vara ikka tõesti aastaid(kui mitte aastakümneid,eks mine võta tagantjärgi kinni), et lähme ikka teeme minu nimele ära jne.
notari tasud tasus küll jah kinkija aga kingisaaja põhjendus oli et lihtsalt raha ei ole...
(mainin siinkohal ära et kingisaaja samas teenib üle Eesti keskmise tegelikult, ei ole vaene inimene, samuti teenib kingisaaja mees, lapsed on ammu oma elupeal niisiis pole ka ülalpeetavaid. eks keelduti seda 5 tuhhi maksmast rohkem sellepärast et teada ju on et issil on arvel suurem summa ja asi see siis ära ei ole nö)
nüüd siis sai enda soovitu kätte...
ja seejuures kinkija on siiani küsinud ainult elektri raha, mis kulub siis kevadel-suvel majapeal(lepingu järgi peaks kingisaaja tasuma KÕIK kulud tegelikult) ja ka selle küsimise peale saadeti ta konkreetselt pikalt et ei saa sa vanamees sentigi. (vaata et tõesti enam-vähem sellise sõnastusega samuti!) selgituseks niipalju et see nö kingisaaja käib samas majas ise koos mehega suvitamas ja no mõelge loogiliselt, kui palju üks pea 80a mees ÜLTSE siis näiteks voolu kulutab?... istub rohkem aias kui midagi muud. ja seejuures tõesti ei tulegi tasuda aastaringeselt kulud maja ja kortri eest, sest maja läheb talveks nö lukku, kes siis ikka kahel pinnal korraga elab. no ok, suvel jah tuleb maxta peale maja ka koretr aga asja point on siiski see et kogu selle ahnuse juures ei raatsita ka korra kuus elektrit maksta, mida isa küsis otsesõnu, ülejäänud kulud kataks ise, seisab lepingus, mis seisab. praegusel hetkel jah seis siis see et väga vana inimene südamest välja vihastatud enda suht jultunud käitumisega ja no ega tagajärjed kah tulemata jää.
sest jah, tasuda aastaringselt maja ja koreri kõik kulud, kes meist siis ikka seda suudaks exole, kuid kui otsesõnu küsitud vaid ühe arve maksmist ja ka sellest keelduti siis see on juba jabur ju sest neid kinnisvarasid jahtis kingisaaja tõesti ikka aastaid!.
ja samas teistpidi asja võttes. kui sa ikka aastaid käid ja räägid isale kuidas sina just peaks kogu vara pärima ja siis ühel hetkel selle kinkelepingu ka ninaalla surud ja allkirjad saad kas siis selle peale, et sa pole suuteline arveid maksma, ei peaks mitte mõtlema ENNE vara endale krahmamist?...
suur tükk ajab suu lõhki!
kinnisvaraga kaasneb ju ka vastutus ja kohustus.
kui ei jõua maksta siis kannata ära ka et vara läheb nö esimese ringi pärijate vahel jagamisele ja ei minegid kinkelepinguid.
aga jah, asja point siiski selles et paluti abi vaid ühe arve tasumisel, mitte kahte majapidamist üleval pidama(kuigi ka selleks oleks õigus) ning ka sellest keelduti... mind ausalt öeldes näiteks võttis tummaks!
kes meist selles olukorras siis ei hakkaks otsima võimalust see kinkeleping tühistada?
kingisaaja keerles ja keerutas ümber selle vara ikka tõesti aastaid(kui mitte aastakümneid,eks mine võta tagantjärgi kinni), et lähme ikka teeme minu nimele ära jne.
notari tasud tasus küll jah kinkija aga kingisaaja põhjendus oli et lihtsalt raha ei ole...
(mainin siinkohal ära et kingisaaja samas teenib üle Eesti keskmise tegelikult, ei ole vaene inimene, samuti teenib kingisaaja mees, lapsed on ammu oma elupeal niisiis pole ka ülalpeetavaid. eks keelduti seda 5 tuhhi maksmast rohkem sellepärast et teada ju on et issil on arvel suurem summa ja asi see siis ära ei ole nö)
nüüd siis sai enda soovitu kätte...
ja seejuures kinkija on siiani küsinud ainult elektri raha, mis kulub siis kevadel-suvel majapeal(lepingu järgi peaks kingisaaja tasuma KÕIK kulud tegelikult) ja ka selle küsimise peale saadeti ta konkreetselt pikalt et ei saa sa vanamees sentigi. (vaata et tõesti enam-vähem sellise sõnastusega samuti!) selgituseks niipalju et see nö kingisaaja käib samas majas ise koos mehega suvitamas ja no mõelge loogiliselt, kui palju üks pea 80a mees ÜLTSE siis näiteks voolu kulutab?... istub rohkem aias kui midagi muud. ja seejuures tõesti ei tulegi tasuda aastaringeselt kulud maja ja kortri eest, sest maja läheb talveks nö lukku, kes siis ikka kahel pinnal korraga elab. no ok, suvel jah tuleb maxta peale maja ka koretr aga asja point on siiski see et kogu selle ahnuse juures ei raatsita ka korra kuus elektrit maksta, mida isa küsis otsesõnu, ülejäänud kulud kataks ise, seisab lepingus, mis seisab. praegusel hetkel jah seis siis see et väga vana inimene südamest välja vihastatud enda suht jultunud käitumisega ja no ega tagajärjed kah tulemata jää.
sest jah, tasuda aastaringselt maja ja koreri kõik kulud, kes meist siis ikka seda suudaks exole, kuid kui otsesõnu küsitud vaid ühe arve maksmist ja ka sellest keelduti siis see on juba jabur ju sest neid kinnisvarasid jahtis kingisaaja tõesti ikka aastaid!.
ja samas teistpidi asja võttes. kui sa ikka aastaid käid ja räägid isale kuidas sina just peaks kogu vara pärima ja siis ühel hetkel selle kinkelepingu ka ninaalla surud ja allkirjad saad kas siis selle peale, et sa pole suuteline arveid maksma, ei peaks mitte mõtlema ENNE vara endale krahmamist?...
suur tükk ajab suu lõhki!
kinnisvaraga kaasneb ju ka vastutus ja kohustus.
kui ei jõua maksta siis kannata ära ka et vara läheb nö esimese ringi pärijate vahel jagamisele ja ei minegid kinkelepinguid.
aga jah, asja point siiski selles et paluti abi vaid ühe arve tasumisel, mitte kahte majapidamist üleval pidama(kuigi ka selleks oleks õigus) ning ka sellest keelduti... mind ausalt öeldes näiteks võttis tummaks!
kes meist selles olukorras siis ei hakkaks otsima võimalust see kinkeleping tühistada?
hmm 22. september 2011, kl 15.54 |
huvitav, kes sina, Anni üldse antud juhul oled? Isa teine pärija? Või lihtsalt nö. head sooviv naaber? Mõlemal juhul räägid sa ilmselt edasi jutte, mida sulle on kusagil keegi rääkinud ja konkreetselt sa ise nende vestluste osaline pole olnud. Solvunud pool, eriti vanad inimesed, kipuvad pahatihti nende arvates neid solvanud isikuid täiesti teenimatult mustama ja toimunut täiesti pea peale pöörama. Seega kipun arvama, et olukord siiki nii must-valge pole, kui sa siin kirjutad.
Aga kui tõesti nii on, siis on ju alus lepingust taganemiseks olemas ja andke minna.
Aga kui tõesti nii on, siis on ju alus lepingust taganemiseks olemas ja andke minna.
Anni 22. september 2011, kl 16.59 |
to hmm
tõesti käsi südamel, ei saa mina sellest varast nii ehk naa tõesti mitte midagi! nii et omakasu langeb täiesti ära;)
minu ja mu mehe kohta võid öelda siis lihtsalt peretuttav. ja siinkohal märgin kohe ka ära selle et see kinkijast isa ei ole ka nö märti märk rinnas ringikäija et "vaadake kus mulle tehakse liiga" või miskit taolist.
tuli kogu see asi jutuks suht poolkogemata ja ok, las mina siis olla see kagutaja ja eit jne aga tõesti enda mehe kohta mainides siis kui see teema jutuks lõpuks tuli jne siis isegi mu mehe kulmud kerkisid ikka väga kõrgele(loos mitu külge mis ple päris minu asi siin rääkida) ja tõesti, tema ei ole kunagi kommenteerinud kellegi teise elu jne aga antud juhul ei suutnud ka tema olla erapooletu mida ta suudab praktiliselt tõesti alati.! tütre käitumine isa suhtes on olnud leebelt öeldes alatu.
eks muidugi jah, kõrval ei ole olnud jne aga iseenesest on tegu väga mõistliku papiga kes hoolimata vanusest pole nö raugastunud ning on lõbus ja kõbus ja aktiivne igati ja ausalt öeldes ma ei usu et ta midagi liialdas.(usun et see nö liialdamine on kinni rohkme inimese iseloomus kui et vanuses.?) tundes samuti seda tütart ja teades käitumist jne siis ma ausalt öeldes ei kahtle tegelikult et asjad on ka selles seisus kus nad väidetavalt siis on.
tõesti käsi südamel, ei saa mina sellest varast nii ehk naa tõesti mitte midagi! nii et omakasu langeb täiesti ära;)
minu ja mu mehe kohta võid öelda siis lihtsalt peretuttav. ja siinkohal märgin kohe ka ära selle et see kinkijast isa ei ole ka nö märti märk rinnas ringikäija et "vaadake kus mulle tehakse liiga" või miskit taolist.
tuli kogu see asi jutuks suht poolkogemata ja ok, las mina siis olla see kagutaja ja eit jne aga tõesti enda mehe kohta mainides siis kui see teema jutuks lõpuks tuli jne siis isegi mu mehe kulmud kerkisid ikka väga kõrgele(loos mitu külge mis ple päris minu asi siin rääkida) ja tõesti, tema ei ole kunagi kommenteerinud kellegi teise elu jne aga antud juhul ei suutnud ka tema olla erapooletu mida ta suudab praktiliselt tõesti alati.! tütre käitumine isa suhtes on olnud leebelt öeldes alatu.
eks muidugi jah, kõrval ei ole olnud jne aga iseenesest on tegu väga mõistliku papiga kes hoolimata vanusest pole nö raugastunud ning on lõbus ja kõbus ja aktiivne igati ja ausalt öeldes ma ei usu et ta midagi liialdas.(usun et see nö liialdamine on kinni rohkme inimese iseloomus kui et vanuses.?) tundes samuti seda tütart ja teades käitumist jne siis ma ausalt öeldes ei kahtle tegelikult et asjad on ka selles seisus kus nad väidetavalt siis on.
Anni 22. september 2011, kl 17.32 |
janku 24. september 2011, kl 16.22 |
oot, aga kas kinkelepinguga mitte ei lähe vara teise inimese nimele ju. st kõik kommunaalkulude lepingud ja elekter ja vesi jne lähevad uue omaniku kraesse, st nende mitte maksmine viib neid võlgadesse? või nad ei ole lepinguid muutnud ja äkki mittemaksmisega, isa nimel olevad lapingu, üritavad viia isa nii kaugele, et kolib kõigest välja ära (kuna maksmisel oleks abi vaja ja väiksemal pinnal oleks odavam) ja nad saaks kinnisvara maha müüa ja raha tasku pista. ilmselt oli lepingus sees ka se, et kinkijal on õigus sees elada kuni surmani, aga kui isa ise välja astub asjast siis on võimalus maha müüa.
võimalus on kinkeleping tühistada tänamatuse alusel ja et isa silmis oleks olnud tänulikkus just paari arve maksmine kuus.
ei tea kui seaduslik mu jutt on, aga loogiline peaks olema. ise olen korteri saanud kinkelepinguga ja vend samamoodi vanaemalt. vastutasuks tegime suvila ümber aastaringseks elamiseks. samas teame, et ilma vanaema loata me kortereid maha müüa ei saa, kuna panime kinkelepingusse sisse õiguse elada sees kuni surmani ja kui tema ise sellest ei loobu siis nii kaua müüa ei saa.
võimalus on kinkeleping tühistada tänamatuse alusel ja et isa silmis oleks olnud tänulikkus just paari arve maksmine kuus.
ei tea kui seaduslik mu jutt on, aga loogiline peaks olema. ise olen korteri saanud kinkelepinguga ja vend samamoodi vanaemalt. vastutasuks tegime suvila ümber aastaringseks elamiseks. samas teame, et ilma vanaema loata me kortereid maha müüa ei saa, kuna panime kinkelepingusse sisse õiguse elada sees kuni surmani ja kui tema ise sellest ei loobu siis nii kaua müüa ei saa.
seadused 24. september 2011, kl 23.14 |
n 25. september 2011, kl 12.03 |
seadused on meil sellised, et lepingutingimusi tuleb täita. Kinkelepingust saate lugeda Võlaõigusseadusest.
§ 265. Koormised ja kohustused kingisaajale
(1) Kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi.
(2) Kui koormise või kohustuse täitmine on avalikes huvides, võib pärast kinkija surma nõuda selle täitmist ka pädev riigi- või omavalitsusasutus.
(3) Kui koormis on määratud mitme isiku kasuks nende osade suurust kindlaks määramata ning üks neist isikutest sureb, suureneb tema osa arvel teiste isikute osa.
(4) Kui kinke väärtus kinke lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei kata koormise täitmiseks vajalikke kulutusi, võib kingisaaja keelduda kinke väärtust ületavas osas koormise täitmisest, kuni kinke väärtust ületavad kulutused talle hüvitatakse. Kui kingisaaja koormise siiski täidab, võib ta nõuda, et kinkija hüvitaks talle koormise täitmisel tehtud kulutused, mis ületavad kinke väärtust.
Vat nii on lood - kui kinkija määras lepingus, et kingisaajal tuleb tasuda kõiki makse, k.a kommunaalkulusid, siis seda peabki kingisaaja tegema. Kui ta seda ei tee, siis ta ei täida lepingutingimusi ja sellisel juhul võibki kinkija kinkelepingu tühistada.
Kas mõnel on tõesti seaduste lugemisega nii suuri raskusi?
§ 265. Koormised ja kohustused kingisaajale
(1) Kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi.
(2) Kui koormise või kohustuse täitmine on avalikes huvides, võib pärast kinkija surma nõuda selle täitmist ka pädev riigi- või omavalitsusasutus.
(3) Kui koormis on määratud mitme isiku kasuks nende osade suurust kindlaks määramata ning üks neist isikutest sureb, suureneb tema osa arvel teiste isikute osa.
(4) Kui kinke väärtus kinke lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei kata koormise täitmiseks vajalikke kulutusi, võib kingisaaja keelduda kinke väärtust ületavas osas koormise täitmisest, kuni kinke väärtust ületavad kulutused talle hüvitatakse. Kui kingisaaja koormise siiski täidab, võib ta nõuda, et kinkija hüvitaks talle koormise täitmisel tehtud kulutused, mis ületavad kinke väärtust.
Vat nii on lood - kui kinkija määras lepingus, et kingisaajal tuleb tasuda kõiki makse, k.a kommunaalkulusid, siis seda peabki kingisaaja tegema. Kui ta seda ei tee, siis ta ei täida lepingutingimusi ja sellisel juhul võibki kinkija kinkelepingu tühistada.
Kas mõnel on tõesti seaduste lugemisega nii suuri raskusi?
ehh 25. september 2011, kl 14.44 |
no kõik oleneb, mis ikkagi lepingus täpselt kirjas. Ilmselt Anni seda väga täpselt ei tea ka. Kui on tõesti kirjas, et korteriga seonduvad kulud, siis olen nõus eelkirjutajaga, "seadused 24. september 2011, kl 23.14", kes loetleb täpselt, mis on korteriga seonduvad kulud. Kommunaalkulud (elekter, vesi jm.)on pigem kasutajaga seonduvad kulud. Aga ilmselt tõesti tuleb vaidluse korral väga täpselt lepingust vaadata, mida ikkagi on kohustus kellelgi tasuda.
oh jah 25. september 2011, kl 15.56 |
korteriomandi omanik, kellel on teenuse osutajatega lepingud, kohustub kommunaalide eest tasuma (ühistule, eesti energiale jne). Kõigi eelduste kohaselt peaks kingisaaja olema omanik. Milles üldse küsimus? Kinkija andis omandi ära ja nüüd peaks veel kommunaale ka tasuma? Äkki kinkelepingule lisaks lepiti kokku ka selles, et kinkijal on õigus kuni oma surmani korteris edasi elada-siin on oluline vaadata, kes pidi lepingu järgi kandma kommunaalide kulud
tore ju 25. september 2011, kl 20.17 |
kas kegi tahab saada kingiks maja?
kingin oma maja ära, ise elean sees edasi, kasutan elektrit, vett, kanalisatsiooni , tekitan prügi vaatan telekat jms ja ise midagi ei maksa - kingisaaja makasab.
vaat on ikka kaks eraldi asja, korteriga seonduvad kulud ja korteri kasutamisega seonduvad kulud. kommunaalid jms on ned kasutamise kulud siiski.
mul naabrid, õde ja vend. vend kinkis ka oma pool maja õele ja nõuab samuti et õde kõik maksaks ja tasuks, isegi tema toidu ja riided
kingin oma maja ära, ise elean sees edasi, kasutan elektrit, vett, kanalisatsiooni , tekitan prügi vaatan telekat jms ja ise midagi ei maksa - kingisaaja makasab.
vaat on ikka kaks eraldi asja, korteriga seonduvad kulud ja korteri kasutamisega seonduvad kulud. kommunaalid jms on ned kasutamise kulud siiski.
mul naabrid, õde ja vend. vend kinkis ka oma pool maja õele ja nõuab samuti et õde kõik maksaks ja tasuks, isegi tema toidu ja riided
ehh 25. september 2011, kl 21.25 |
siit moraal, ärge tehke selliseid kingitusi. Tehke testament, ja rahu majas. Kõrvaltvaataja ei tea kunagi täpseid asjaolusid. Antud juhul on ta kuulanud ära süüdistava poole. Teisele poolele pole sõna antud. Lepingut pole teemaalgataja ka näinud. Aga vanade inimestega juhtub tihti peale, et neid hooldavaid ja head soovivaid isikud manatakse maa põhja ja süüdistatakse kõigis võimalikes pattudes. Milleks üldse see kinkeleping siis tehti, kui endine omanik tahtis seal ise elada ja kulude jaoks ka raha olemas oli? Ikkagi jääb vägisi mulje, et kingiti selleks, et saada prii elamine ja ülalpidamine. Milleks kogu see värk muidu?
n 26. september 2011, kl 10.25 |
tore ju, siin pole midagi imelikku - maja või korter maksab palju rohkem (reaalselt), kui mõned vee-elektriarved.
Ja teiseks, ei sunni ju kingisaajat keegi, et ta peab ilmtingimata kingituse vastu võtma. Tahad võtad ja kui ei taha, siis loobud.
Vahet pole, et korteriga seonduvad kulud ja korteri kasutamisega seonduvad kulud on kaks eraldi asja, sest kui lepingus (millega nõustus kingisaaja ja kinnitas ka oma allkirjaga) on kokku lepitud, et tuleb tasuda kõik, siis järelikult KÕIK.
Kingisaajad on tihtipeale KIIRED allkirjastama kinkelepinguid, sest saab ju vara TASUTA, aga ei viitsi süveneda kohustustesse (ja koormatistesse). Pärast ongi sellised probleemid, et ei taha täita lepingujärgseid kohustusi, aga vara tahaks ju küll omada (ja seda pisikese ühekordse notaritasu ja iga-aastase maamaksu eest).
Ja teiseks, ei sunni ju kingisaajat keegi, et ta peab ilmtingimata kingituse vastu võtma. Tahad võtad ja kui ei taha, siis loobud.
Vahet pole, et korteriga seonduvad kulud ja korteri kasutamisega seonduvad kulud on kaks eraldi asja, sest kui lepingus (millega nõustus kingisaaja ja kinnitas ka oma allkirjaga) on kokku lepitud, et tuleb tasuda kõik, siis järelikult KÕIK.
Kingisaajad on tihtipeale KIIRED allkirjastama kinkelepinguid, sest saab ju vara TASUTA, aga ei viitsi süveneda kohustustesse (ja koormatistesse). Pärast ongi sellised probleemid, et ei taha täita lepingujärgseid kohustusi, aga vara tahaks ju küll omada (ja seda pisikese ühekordse notaritasu ja iga-aastase maamaksu eest).
ehh 26. september 2011, kl 19.13 |
enne tati pritsimist mõelge siiski, et teemaalgataja pole näinud ei lepingut, ega suhelnud ka teise poolega, vaid lärmab siin ainult ühe poole jutu põhjal. Seega ei ole ta pädev hindama, kas lepingut on rikutud, ja kas üldse on keegi midagi valesti teinud, või on lihtsalt tegu mingil põhjusel kibestunud ja alusetult teisi mustava vanainimesega.
Lisa postitus