täitsa nõus oleks kui see vara olekski nö kaela määritud ja nüüd eeldatakse et ah las plekib keegi teine et sai ju niigi maja ja korteri, aga asjad päris nii ei ole.
kingisaaja keerles ja keerutas ümber selle vara ikka tõesti aastaid(kui mitte aastakümneid,eks mine võta tagantjärgi kinni), et lähme ikka teeme minu nimele ära jne.
notari tasud tasus küll jah kinkija aga kingisaaja põhjendus oli et lihtsalt raha ei ole...
(mainin siinkohal ära et kingisaaja samas teenib üle Eesti keskmise tegelikult, ei ole vaene inimene, samuti teenib kingisaaja mees, lapsed on ammu oma elupeal niisiis pole ka ülalpeetavaid. eks keelduti seda 5 tuhhi maksmast rohkem sellepärast et teada ju on et issil on arvel suurem summa ja asi see siis ära ei ole nö)
nüüd siis sai enda soovitu kätte...
ja seejuures kinkija on siiani küsinud ainult elektri raha, mis kulub siis kevadel-suvel majapeal(lepingu järgi peaks kingisaaja tasuma KÕIK kulud tegelikult) ja ka selle küsimise peale saadeti ta konkreetselt pikalt et ei saa sa vanamees sentigi. (vaata et tõesti enam-vähem sellise sõnastusega samuti!) selgituseks niipalju et see nö kingisaaja käib samas majas ise koos mehega suvitamas ja no mõelge loogiliselt, kui palju üks pea 80a mees ÜLTSE siis näiteks voolu kulutab?... istub rohkem aias kui midagi muud. ja seejuures tõesti ei tulegi tasuda aastaringeselt kulud maja ja kortri eest, sest maja läheb talveks nö lukku, kes siis ikka kahel pinnal korraga elab. no ok, suvel jah tuleb maxta peale maja ka koretr aga asja point on siiski see et kogu selle ahnuse juures ei raatsita ka korra kuus elektrit maksta, mida isa küsis otsesõnu, ülejäänud kulud kataks ise, seisab lepingus, mis seisab. praegusel hetkel jah seis siis see et väga vana inimene südamest välja vihastatud enda suht jultunud käitumisega ja no ega tagajärjed kah tulemata jää.
sest jah, tasuda aastaringselt maja ja koreri kõik kulud, kes meist siis ikka seda suudaks exole, kuid kui otsesõnu küsitud vaid ühe arve maksmist ja ka sellest keelduti siis see on juba jabur ju sest neid kinnisvarasid jahtis kingisaaja tõesti ikka aastaid!.
ja samas teistpidi asja võttes. kui sa ikka aastaid käid ja räägid isale kuidas sina just peaks kogu vara pärima ja siis ühel hetkel selle kinkelepingu ka ninaalla surud ja allkirjad saad kas siis selle peale, et sa pole suuteline arveid maksma, ei peaks mitte mõtlema ENNE vara endale krahmamist?...
suur tükk ajab suu lõhki!
kinnisvaraga kaasneb ju ka vastutus ja kohustus.
kui ei jõua maksta siis kannata ära ka et vara läheb nö esimese ringi pärijate vahel jagamisele ja ei minegid kinkelepinguid.
aga jah, asja point siiski selles et paluti abi vaid ühe arve tasumisel, mitte kahte majapidamist üleval pidama(kuigi ka selleks oleks õigus) ning ka sellest keelduti... mind ausalt öeldes näiteks võttis tummaks!
kes meist selles olukorras siis ei hakkaks otsima võimalust see kinkeleping tühistada?