Siin on arutlusteemaks, et milline partner valida, kuid miljard inimest ei vali üldse.
Neile miljardile valivad vanemad. Ja nad on rahul valikuga.
Sinul on privileeg valida ise ja sa pole ka siis rahul.
Seega on siin mõtlemis-ainet, et miljard on ühest/sinust veel khevemas olukorras, kuid õnnelikumad.
Vanasti valisid vanemad lastele kaasasid peamiselt vara järgi. Tänapäeval on noortega praktiline pilt teine, vanemad valivad juba teadlikult mitte peamiselt rahalise jõukuse järgi, vaid ka vaatavad, et oleks sarnane/sobiv haridus, välimus, kuid ka juba sarnane iseloom. Ja kui iseloomud ikka üldse ei klapi, siis ka valivad uued potensiaalse kaasa kandidaadi. Vaatavad ka võsukese Facebooki, et kellega ta sealt paremini klapib, ja valivad siis sealt kaasasid. Seega, tänapäeval on kaasa valik miljardile juba läänelikum/demokraatlikum, kuid kaugel sellest paradiisist, mis on sinul, et saad valida ja pirtsutada.
Sinu puhul on fakt, et sinu riik on niivõrd ebastabiilne ja haiglane, ebapüsiv ja muutuv, seetõttu ka rahvas ebastabiilne. Indias on rahvas tugeva kultuuriga, religioon ei ole hobi vaid elu õpetus, on kindlad reeglid kuidas elada ja mida pidda tähtsaks. Kaasa valiku võimalus/optsioon ei ole tähtis, vaid tähtis on usaldada ja austada vanemaid. Sellise kultuuriga inimesed on õnnelikud oma elus neile valitud kaasadega. Sinu ühiskonnas aga ei olegi varianti, kuidas saaks rahulolu nii kaasades kui muus, kuna kordame, et tegu on haige rahvaga. Kas sina või su käesolev partner on ebastabiilsed ja homme uute neurootiliste tujudega. Seetõttu on ka statistiline fakt, et partneri valiku teema on ebaedukas kogu rahva tasemel.
Mis sulle siis soovitada? Soovitaks nn üldiseid rusikareegleid. Esiteks siis, et mida teadlikum oled, seda usutavasti parem on su elu. Teadvustamine tähendab, et võta elus aega mõtisklusteks, arutle enda ja teistega, elust ja muust. Hetkel sa ei arutle, kuna dialoogi siin pole, ja pole 7 aastat olnud, ega ka ei tule, seda oskust/kultuuri poel lihtsalt. Mõned nimetavad enese vaimseks arendamiseks sellist mõtisklemist jne. Igatahes see on see rusikareegel, et selle abil õpid enda soove paremini tundma, emotsioone haldama jne. Ja lõpuks siis juba oled osavam partnerite valikul ja muul. Paraku on elu lühike ja kui pole teismelise eaks omandanud elementaarset mõtlemise ja rääkimise oskust, siis on muidugi raske elus, sest hiljem pole peale tööd enam aega ennnast arendada. Noh, aga natuke siiski leiab elus ka hiljem aega, et end arendada. Sageli leiad ju ka internetist artikleid, kus naised ütlevad, et 20ndatel olid päris lolid, 30ndatel pool-lollid ja 40ndatel hakkasid natuke aru saama- see ongi tõestus eelnevale jutule, et rahvas on haige ja harimatu. Euroopas arenenud riikides on juba teismelised kõrgemalt arenenud kui eestis 45 aastased naised või 54 aastased kõrgharitud riigiametnikud.
Seetõttu on raske uskuda, et su partneri valikud edukad tuleks. Arvan, et põhiretsept oleks siiski rääkimine. Räägi / mõtle selgemaks elu asjad. Oled sa näiteks mõelnud, et kas on õige nimetada neegriks kedagi ja miks su rahvas nii nimetab? Pole ühtegi normaalset põhjust, miks peaks nii nimetama, miks siis arenemata rahvad nii nimetavad, aga arenenud rahvad mitte? Ja kuidas on lood sinuga, kas see sõna tundub sulle õige või vale? Eestis oli isegi sajandi alguses Kreisiraadio rassistlik naljavideo neegritamisest, kas see tekitas sulle ja su rahvale tolla ja täna nalja? Arenenud inimesed nimetasid kohe rahvust rassistlikuks ja haigeks, kuidas sina neegritamisse suhtud? See on üks näite teema, mida peaks enne teismeiga läbi arutlema/rääkima. See on näiteteema, et mis moodi arutleda elu üle, et mõista elu ja ennast ja teisi. Kas riigi poolt kurjategija tapmine on õige? Mismoodi erineb armukadedus venna-õe ja mehe-naise vahel? Jne. Religioonid on abiks, et arutleda elust.
Ühesõnaga, soovitan arutlust, mõtisklust. Ja on suur tõenäosus, et seejärel ka elu paraneb.
Head arutlust.