Ma ei olnud haige,minuga juhtus õnnetus.Ma ehk tahaksingi seda kõikke unustada kuid miski nagu takistab ning mõtted keerlevad suhteliselt sageli selle ümber.Ma ei ole müstik kuid millegipärast on tunne,et midagi see siiski oli.Olen igati ebakindel,ei oska seisukohta võtta.Ehk olen rumal kuid soovin väga selle kohta kõikvõimalikku kirjandust või siis mõnda linki.
Pendeldangi kahevahel,ei tea mida mõelda.Kuidagi tuleb õppida sellega toime tulema.
To suleke.Ma ei tea,kas mul oligi keha ja kui oli siis milline.Ma tundsin enese olemasolu kuid füüsisest ei mäleta ma midagi.
Ehk on eespool kirjutajal õigus,et tegu aju hapniku puudusega.AGA.....kui see ikka oligi nii?
Ma ei tea,arvan,et minusuguseid peetakse ikkagi hulluks.Lähedastega ma ei räägigi sellest,kui keegi küsib (ja ikka küsitakse ) siis ütlen,et ei mäleta midagi,kuidagi piinlik on.
Tahaks selgust.Annan endale aru,et vastuseid pole.Aga....Ma mäletan nii palju,ma nägin palju,kuulsin palju.Ja see segab mu elu.Kardan,et juba teema püstitamisega muutun pilkealuseks.Nii,et on hea olla hetkel anonüümne:)