Kirjandus ja teater
palun selgitage mulle Meister ja Margarita pointi
ei ole peemot 25. märts 2005, kl 16.41 |
Psühhiaater 25. märts 2005, kl 17.08 |
üöõä 25. märts 2005, kl 17.10 |
äüõö 25. märts 2005, kl 17.14 |
Jants 25. märts 2005, kl 18.29 |
meister ja margariita raamatu mõtteterad on nii mõttetusse teksti punutud, et tõesti raske on eristada olulist vähem olulisest. kui nüüd kõik need lendavad naised ning rääkivad kassid ära unustada, siis jääb ju järele mitu pointi, ntx et inimesed on ikka lollid, inimesed on mass, kes lähevad kõiksugu lollustega kaasa. teine point on seoses deemon Wolandiga, kes karistas, tappis balli külalisi, kõik külalised olid mingi jama korda oli saatnud, see kõik ju näitab et kõik halb tuleb tagasi, kümne kordselt, kui mitte maa peal, siis põrgus. jne jne.
Mulle meeldis M&M, seda oli põnev lugeda, sorav jutt. Samas see Pilatiuse jutt seal vahel mind tõesti ei huvitand, kuigi ka sellel on oma koht sial raamatus, ehk siis 2 paralleelset tegevust. Aga jah. Ma soovitan M&M-i ka teistele..
Mulle meeldis M&M, seda oli põnev lugeda, sorav jutt. Samas see Pilatiuse jutt seal vahel mind tõesti ei huvitand, kuigi ka sellel on oma koht sial raamatus, ehk siis 2 paralleelset tegevust. Aga jah. Ma soovitan M&M-i ka teistele..
S. 25. märts 2005, kl 18.47 |
a bunch of flowers 25. märts 2005, kl 18.56 |
päris lilli 25. märts 2005, kl 19.07 |
Teemaalgataja, soovitan sul lugeda Mihhail Bulgakovi ja Jelena Bulgakova "Meistri ja Margarita päevaraamatut", siis saab ehk nii mõndagi selgemaks. Seda, et tema naine Jelena oli Margarita prototüübiks, on Bulgakov ise öelnud. Meister oli ilmselgelt tema. Mõnede arvates oli Woland Stalin ise, aga mina ei tahaks seda eriti uskuda - algab ju raamat tsitaadiga "Faustist" ja minu arust tegi Woland koos kaaskonnaga tõepoolest väga palju tühikargajate, edevate ja ahnete inimeste naeruvääristamiseks ja isegi karistamiseks. Samas ei igatsenud Bulgakov midagi rohkem kui seda, et tema teoseid lubataks avaldada. Kui arvestada raamatu lõppu, kus Woland Meistrile igavese rahu kingib, siis võiks ju arvata, et ta tõepoolest oli Stalin, sest tolle võimuses oli Bulgakovi piinade lõpetamine.
Huh, kole segaseks läks jutt. :)
Huh, kole segaseks läks jutt. :)
deedee 25. märts 2005, kl 20.02 |
barbariss 25. märts 2005, kl 20.03 |
eneL 25. märts 2005, kl 21.05 |
Jants 25. märts 2005, kl 21.14 |
ei ole peemot 25. märts 2005, kl 21.32 |
Ats 26. märts 2005, kl 01.09 |
Mis just selle raamatu nii kuulsaks on teinud?
Täiuslikus. Lihtsus. Midagi pole ülearu ja midagi pole puudu.
Kui ma loen ühte raamatut juba viiendat korda ja ikka veel ei leia ühtegi vasturääkivust ega ülearust kordust, siis on see minu arust hea raamat. Selliseid raamatuid on peale M&M'i veel: "Kolm musketäri", "Vahva sõdur Šveik", "Robin Hood", "Linn ja tähed", "Rehepapp". Neid on veel aga rohkem ei tule praegu meelde.
Ükski neist raamatutest ei sõltu sellest, kas point on juba teada või mitte. Lõpplahenduse ootus pole oluline. Alati võib kuskilt keskelt lahti lüüa ja 10 lehekülge söögi kõrvale lugeda.
Täiuslikus. Lihtsus. Midagi pole ülearu ja midagi pole puudu.
Kui ma loen ühte raamatut juba viiendat korda ja ikka veel ei leia ühtegi vasturääkivust ega ülearust kordust, siis on see minu arust hea raamat. Selliseid raamatuid on peale M&M'i veel: "Kolm musketäri", "Vahva sõdur Šveik", "Robin Hood", "Linn ja tähed", "Rehepapp". Neid on veel aga rohkem ei tule praegu meelde.
Ükski neist raamatutest ei sõltu sellest, kas point on juba teada või mitte. Lõpplahenduse ootus pole oluline. Alati võib kuskilt keskelt lahti lüüa ja 10 lehekülge söögi kõrvale lugeda.
püha taevas 26. märts 2005, kl 12.03 |
Psühhiaater 26. märts 2005, kl 12.10 |
k. 27. märts 2005, kl 14.57 |
heaks teeb (mistahes )teose see ,et polegi ühtset pointi a`la "Vagga Jenoveva " , kus loo moraal kõigil ilusasti selgesõnalise esile tuuakse .Loomulikult on autoril oma tagamõtted (et mitte kasutada suurejoonelisemat sõna "sõnum(id)"), aga teadupoolest ainuõiget maailmanägemust pole olemas ja vabad vaimud jätavad hingamisruumi ka lugejale/vaatajale/kuulajale.Kui teos autorist sõltumata on suuteline iseseisvalt elama , siis on ikka vägev küll .Taustsüsteemi tundmine lisab seoseid ja mitmeplaanilisust.
m&m 28. märts 2005, kl 09.18 |
tegelt on tegemist nõuka aegse sürrri täiusliku kujutamisega- ise servapidi toda aega mäletades, tuli vägagi tuttttav ettte ...+ sinnajuurde teose kui sellise võimalik ilmumine - raamatuna ilmus meister ja margarita vist 1968 eestis- seeegi story iseenesest....
meistri ja margarita looos autor ise äratuntav (sinnajuurde teatriromaan), iga meister on meister ainlt kooos oma margaritaga....
ja kas inetu ja madal ongi alati inetu ja madal, kas ilus ja üllas ongi alati ilus ja ülllas....piiiride paljusus ja paigalpüsimatus, meis enestes, maaailmas, mistahes dimensiooonis....
wolandi prototüüübiks arvati tooonast usa suursaadikut moskvas ....
meistri ja margarita looos autor ise äratuntav (sinnajuurde teatriromaan), iga meister on meister ainlt kooos oma margaritaga....
ja kas inetu ja madal ongi alati inetu ja madal, kas ilus ja üllas ongi alati ilus ja ülllas....piiiride paljusus ja paigalpüsimatus, meis enestes, maaailmas, mistahes dimensiooonis....
wolandi prototüüübiks arvati tooonast usa suursaadikut moskvas ....
to päris lilli 28. märts 2005, kl 14.20 |
seose meister ja margarita päevaraamatuga
mulle endale bulgakov väga meeldib, aga päevaraamat oli ikka masendav kyll ja yhtlasi väga hariv .kui teada yldist ajaloolist tausta. venemaal suri tuhandeid inimesi nälga ja bulgakov vingus, et kirjanike liidu restoranis oli karbonaad vintske ja majapidajanna lasi jälle jalga ja elu on yldse nii raske ja raske....
mulle endale bulgakov väga meeldib, aga päevaraamat oli ikka masendav kyll ja yhtlasi väga hariv .kui teada yldist ajaloolist tausta. venemaal suri tuhandeid inimesi nälga ja bulgakov vingus, et kirjanike liidu restoranis oli karbonaad vintske ja majapidajanna lasi jälle jalga ja elu on yldse nii raske ja raske....
Jää 28. märts 2005, kl 17.22 |
päris lilli 28. märts 2005, kl 17.26 |
Jah, olen nõus, aga kui võtta seda nüüd kunstiinimese seisukohalt... Eks kõik loojad ole mõneti kiiksuga, lisaks polnud Bulgakovi elu mitte alati kerge olnud. Ja ilmselt vaevas teda ennekõike see, et ta teoseid ei lubatud avaldada - selline eksistentsialistlik probleem ilmselt. Et mis kirjanik sa oled ja kas sa üldse oled, kui sinu teoseid pole olemas... Selles mõttes, kui nüüd laiali valguda, jättis mulle rabava mulje stseen kord (vist veel Noorsooteatris) nähtud Tom Stoppardi tükist, mille pealkirja ma, häbilugu küll, ei suuda praegu meenutada. Tegelasteks olid seal Stalin, Prokofjev, Zhdanov ja Sostakovitš. Selles stseenis võttis Stalin plaadi Prokofjevi teostega ja lõi selle vastu tooli seljatuge tükkideks. Tookord rabas mind see, kui kerge on hävitada ühe inimese loodut ja öelda, et see oli, aga näe, nüüd enam ei ole. Bulgakov elas seda ikka väga üle.
päris lilli veel 28. märts 2005, kl 17.28 |
sadja 30. märts 2005, kl 16.54 |
~25 aastat tagasi tuli seltskonnas ühe Peterburi poisiga jutuks "Meister ja Margarita". Ta rääkis sellest ülivõrdeis ja ütles, et neil liigub tudengite seas käsikirja koopia. Olin natuke hämmeldunud, sest meil oli see raamat jumala avalikult ilmunud. Natuke pererahva riiulit uurinud otsisin talle selle välja. Eesti keelt ta muidugi ei osanud, aga eks pealkiri oli arusaadav ja nii ta siis istus ning uuris õnneliku näoga raamatut eest ja tagant ning ei suutnud kuidagi uskuda...
Margus 23. mai 2006, kl 12.05 |
Wabariigi Valvur 15. mai 2007, kl 14.33 |
hulluks läinud 02. november 2007, kl 14.15 |
Selle raamatuga oli selline lugu mul, et alguses lugemist alustades tundus see jube igav. Asi läks hvitavaks pärast Berliozi surma, siis hakkas väike ettekujutus raamatust tekkima. Hrmutav oli veel ka raamatu paksus. Siiamaani olen lugenud ära 400 lehte (umbes 100 on veel jäänud) ja sugugi ei taha, et lugu otsa saaks. Stoori sisaldab nii uskumatuid seikasid, et kui tegevust peas filmina jooksma panna, hakkab hirmus. Selle pärast ma ei saagi liiga kaua järjest lugeda, pean tegema vahepeal rutiinseid asju, et mitte hulluks minna. Selline skiso tunne hakkab tekkima, nagu t6siselt selliseid asju v6iks minu endaga ka juhtuda. Yhtäkki m6istsin, et olen kogu juttu nii kaasaelavalt lugenud, et m6tte- ja t6eterasid pole välja noppinud. TÄNUD FOORUMLASED, ET poindi minu jaoks ka lahti seletasite!
anna 17. aprill 2014, kl 12.06 |
Lugesin seda mõni 17. aprill 2014, kl 14.10 |
aasta tagasi ja viisin ära Uuskasutuskeskusse - võib-olla veel mõni tahab lugeda, kuna see on nii paljumainitud raamat. (näiteks on seda minu mäletamist mööda maininud A.Pugatšova.) Pehmelt öeldes tundus jamana, aga eks igaüks peab selles ise veenduma. Ennast ma päris alaarenenuks ei pea.
Samas on ju piisavalt raamatuid, mis tunduvad sisukad ja panevad mõtlema. Ja mida tahad hoida oma koduses raamatukogus.
Samas on ju piisavalt raamatuid, mis tunduvad sisukad ja panevad mõtlema. Ja mida tahad hoida oma koduses raamatukogus.
Lisa postitus