Unetute nurgake
luulet..
Anita 03. oktoober 2009, kl 21.00 |
helen 03. oktoober 2009, kl 21.07 |
Anita 03. oktoober 2009, kl 21.09 |
Anita 03. oktoober 2009, kl 21.45 |
Anita 03. oktoober 2009, kl 21.46 |
Anita 04. oktoober 2009, kl 15.59 |
sügisilmad rajud tuuled
segi pead ja lõhki huuled
viirused ja pahad mõtted
siirusest võiks teha lõket
igatsedes suve taga vaatad õue
kõik on mäda
puud on lookas tormist julmast
pole lehtedele enam mahti
vaadata su silma
kõik on katki
nukrus hinge poeb
kui on jahtunud viimsedki söed
mis suvesooja andsid
talv on tulemas
süda hoia soojas
muidu kevadel sa leiad ennast loojakarjas loojas..
* oeh, kui nukker on olla..tõbi kimbutab, nohu hiilib..ei meeldi mulle rajud ilmad..
segi pead ja lõhki huuled
viirused ja pahad mõtted
siirusest võiks teha lõket
igatsedes suve taga vaatad õue
kõik on mäda
puud on lookas tormist julmast
pole lehtedele enam mahti
vaadata su silma
kõik on katki
nukrus hinge poeb
kui on jahtunud viimsedki söed
mis suvesooja andsid
talv on tulemas
süda hoia soojas
muidu kevadel sa leiad ennast loojakarjas loojas..
* oeh, kui nukker on olla..tõbi kimbutab, nohu hiilib..ei meeldi mulle rajud ilmad..
Anita 14. oktoober 2009, kl 17.24 |
Anja 06. detsember 2009, kl 20.38 |
luna 06. detsember 2009, kl 21.16 |
älis 21. aprill 2010, kl 11.35 |
rein 12. mai 2010, kl 14.16 |
mj 28. mai 2010, kl 23.27 |
Ka mehed
Ma tunnen naljakaid mehi:
Nad põldu künnawad
Ja künnetud mullasse ise
Siis ohakaid külwawad.
Ma tunnen kentsakaid mehi:
Nad kulda koguwad
Ja rikkuse wirnade otsas
Siis nälga surewad.
On mõistmataid nende hulgas:
Nad kodumaad orjawad,
Kuid töösid, mis kätega teewad,
Nad keelega lõhuwad.
/Rikkand/
Ma tunnen naljakaid mehi:
Nad põldu künnawad
Ja künnetud mullasse ise
Siis ohakaid külwawad.
Ma tunnen kentsakaid mehi:
Nad kulda koguwad
Ja rikkuse wirnade otsas
Siis nälga surewad.
On mõistmataid nende hulgas:
Nad kodumaad orjawad,
Kuid töösid, mis kätega teewad,
Nad keelega lõhuwad.
/Rikkand/
Anja 29. mai 2010, kl 00.08 |
mj 29. mai 2010, kl 00.33 |
Anja 29. mai 2010, kl 00.41 |
Anja 15. juuni 2010, kl 19.03 |
nüüd ongi käes see kevadvõimsus
õite hõlmsus ja lahke lehispõimsus
nii kaunis loodus on võtnud võimust
et oleksin ma veelkord vaba
keerutaksin oma sõrme ümber kevadnaba;b
ma armastan, ja armastus on võtnud minult võimu
ma jumaldan ja jumalad mu näpu ümber põimund
see kevad heietab nii kaunist suvevokiratast
at tahakisn ma hekseldada talve külma kargust
;))))
õite hõlmsus ja lahke lehispõimsus
nii kaunis loodus on võtnud võimust
et oleksin ma veelkord vaba
keerutaksin oma sõrme ümber kevadnaba;b
ma armastan, ja armastus on võtnud minult võimu
ma jumaldan ja jumalad mu näpu ümber põimund
see kevad heietab nii kaunist suvevokiratast
at tahakisn ma hekseldada talve külma kargust
;))))
Anja 15. juuni 2010, kl 19.16 |
seks aastaks on nüüd talv
see kaqrge külm ja vääramatu mägi
läbi
on võimust võtnud kevad ja ka areldi see suvi
on loodus tärkamas su vaimuvaesest võsast
seal keegi märkamas su lagund mõtet pusas
kevad äratab su talveunest
et leiaksid sa end kord suves
nii vääramatult loodus meid siin juhib
sin mõttejäänusena kevad nuhib..;b
see kaqrge külm ja vääramatu mägi
läbi
on võimust võtnud kevad ja ka areldi see suvi
on loodus tärkamas su vaimuvaesest võsast
seal keegi märkamas su lagund mõtet pusas
kevad äratab su talveunest
et leiaksid sa end kord suves
nii vääramatult loodus meid siin juhib
sin mõttejäänusena kevad nuhib..;b
Anja 19. juuni 2010, kl 14.25 |
Anja 20. juuni 2010, kl 18.45 |
Anja 21. juuni 2010, kl 19.53 |
suvi
see pillerdav tunnetekaar
välkuv ja lööpib armastusesaar
suvi
see kaunis mõtete lend
kus end ei vaata ja ei mõtle talvesse end
suvi
see armastuse aeg
mis loodud kevade vihmades
sügise mustas vaölguses
suvi
sind igatseb iga üksik hing
kuid sa oled kui truudusetu ja vaimukas vaba lind
suvi
su rüppe nüüd peidan end
et saaks jälle kord alguse mu pöörane mõttelend
suvi
sarahutu laps ja süüdimatu armastaja
sügis sul mustaks teeb silmad ja paatat su südame armastuse
suvi
ma armastan sind
ja suvel ka armastan ma Sind..;b
see pillerdav tunnetekaar
välkuv ja lööpib armastusesaar
suvi
see kaunis mõtete lend
kus end ei vaata ja ei mõtle talvesse end
suvi
see armastuse aeg
mis loodud kevade vihmades
sügise mustas vaölguses
suvi
sind igatseb iga üksik hing
kuid sa oled kui truudusetu ja vaimukas vaba lind
suvi
su rüppe nüüd peidan end
et saaks jälle kord alguse mu pöörane mõttelend
suvi
sarahutu laps ja süüdimatu armastaja
sügis sul mustaks teeb silmad ja paatat su südame armastuse
suvi
ma armastan sind
ja suvel ka armastan ma Sind..;b
kevadõhk 26. juuni 2010, kl 00.08 |
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.
Karl Ristikivi
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.
Karl Ristikivi
suveöö 26. juuni 2010, kl 00.25 |
kevadõhk 26. juuni 2010, kl 01.03 |
Ei ole minagi kuigi palju luulet lugenud. Ristikivi ainus luulekogu ilmus 1972, aga see võib ju olla ka varem kirjutatud, ei tea. Lihtsalt meeldib. (Lisaks on mind alati (vähemalt) kodumaised sisalikud alati väga veedelnud.)
see ka meeldib:
Meie juured ei ole lapsepõlves,
kodumullas ja maakamaras,
murukoplis,
kus aabitsalapsed mängivad.
Meie juured on igas paigas,
kust me kunagi mööda käinud
Nii me kasvame virnrohu kombel
kinni hakates siit ja sealt.
Ja need lõputa keerlevad teed
ja need kauguses sinavad metsad,
unistuste mägedest rääkimata,
võõrad paigas ja võõrad nimed
saavad omaks ja uuesti võõraks.
Ei nad päriselt kao.
Äkki haljendab ränduri kepp
ning kasvatab juuri ja õisi.
Karl Ristikivi
see ka meeldib:
Meie juured ei ole lapsepõlves,
kodumullas ja maakamaras,
murukoplis,
kus aabitsalapsed mängivad.
Meie juured on igas paigas,
kust me kunagi mööda käinud
Nii me kasvame virnrohu kombel
kinni hakates siit ja sealt.
Ja need lõputa keerlevad teed
ja need kauguses sinavad metsad,
unistuste mägedest rääkimata,
võõrad paigas ja võõrad nimed
saavad omaks ja uuesti võõraks.
Ei nad päriselt kao.
Äkki haljendab ränduri kepp
ning kasvatab juuri ja õisi.
Karl Ristikivi
suveöö 26. juuni 2010, kl 01.09 |
Lisa postitus