Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Unetute nurgake
luulet..
 
Anita 03. oktoober 2009, kl 21.00
helen, super! see on nii armas, et inimesed julgevad..;)))
 
helen 03. oktoober 2009, kl 21.07
Siis ma mõtlen, masin küll vaid,
aga ehk on talgi hing.
Inimesed, kes siin koos ,
ongi valguskiire hing.
Südamesse toovad laulu,
mida ikka otsin ammu.
 
Anita 03. oktoober 2009, kl 21.09
otsisin seda laulu mina, aga see tjuub oli pikka aega umbes..nüüd kohe kuulaks..;)
http://www.youtube.com/watch?v=jY9BlzmlW70
 
Anita 03. oktoober 2009, kl 21.45
nüüd vaatasin need "anja" vdiod ära..täitsa minu p.. moodi..icc
aga see peab olema ikka väga kuival meel, kes netist p..sid vahib..;b
 
Anita 03. oktoober 2009, kl 21.46
see oli vist see vanatoi..temal on nõrkus noorte naiste vastu..;b;)))
 
Anita 04. oktoober 2009, kl 15.59
sügisilmad rajud tuuled
segi pead ja lõhki huuled
viirused ja pahad mõtted
siirusest võiks teha lõket

igatsedes suve taga vaatad õue
kõik on mäda
puud on lookas tormist julmast
pole lehtedele enam mahti
vaadata su silma
kõik on katki
nukrus hinge poeb
kui on jahtunud viimsedki söed
mis suvesooja andsid

talv on tulemas
süda hoia soojas
muidu kevadel sa leiad ennast loojakarjas loojas..


* oeh, kui nukker on olla..tõbi kimbutab, nohu hiilib..ei meeldi mulle rajud ilmad..
 
Anita 14. oktoober 2009, kl 17.24
torm, tuul
lehesadu
raju
kõdulehk ja ajakadu
see on nii kummaliselt kunis
see sügis

nagu oleks uhutud su mured
kuhugi ajaprakku
kus selle leiavad vaid need
kes uhutud ajalukku

ja aeg paneb aja lukku
sinna sa pääsed eriloaga
tundes teed
ja võides end kui leeprahaige
surres koos suvega
 
Anja 06. detsember 2009, kl 20.38
teen sulle pai
sinu südamele ai-ai
sinu meelele kelmikalt sai
minu südame ai-ai-ai
 
luna 06. detsember 2009, kl 20.53
No mistarvis nüüd selline luuletus?
 
Anja 06. detsember 2009, kl 21.00
Võid ju isegi luuletada..keegi ei keela..:)
 
luna 06. detsember 2009, kl 21.08
Ma ei tahaks küll su teemat solkima hakata.
 
aga 06. detsember 2009, kl 21.09
sa teed seda siiski! vastik-vastik!!!
 
luna 06. detsember 2009, kl 21.16
Mis parata, mul pole kuskil mujal olla. Virtuaalelu on mulle kõik! Ja rohkemgi veel, mis siis, et luuletada ei oska. Küll ma õpin.
 
älis 21. aprill 2010, kl 11.35
kaunis kevad
kus end peidad
tahan sind su täies ilus
peesitada põõsavilus
hingata su uimastavaid lõhnu
igatseda armuda
olla täieõiguslikult sinu vihus
tajuda su ärgitust
sind tunda võbelemas ihus
ja teada - olen kindlalt nüüs sul pihus..;)))

* tuli jälle lullamise tuju..;b
 
rein 12. mai 2010, kl 14.16
Kirjutasin oma luuletuse ..
Luuletuse on veidi pikk,seega ma annan lingi: http://@!#$.com/2u4cqkz
 
mj 28. mai 2010, kl 23.27
Ka mehed

Ma tunnen naljakaid mehi:
Nad põldu künnawad
Ja künnetud mullasse ise
Siis ohakaid külwawad.

Ma tunnen kentsakaid mehi:
Nad kulda koguwad
Ja rikkuse wirnade otsas
Siis nälga surewad.

On mõistmataid nende hulgas:
Nad kodumaad orjawad,
Kuid töösid, mis kätega teewad,
Nad keelega lõhuwad.

/Rikkand/
 
Anja 28. mai 2010, kl 23.41
sa püüa elu hetketõde
sõber,
hetk on elu kaksikõde..;b
 
mj 29. mai 2010, kl 00.03
püüdes endast sügavat jälge jätta
on oht maasse vajuda ;)
 
Anja 29. mai 2010, kl 00.08
püüda pole vaja
püünised on ehitanud niigi su ümber umbraja
sa püüa sinilindu
siis ei vaju sa maasse
mudasesse ratta
mis su ümber tiirleb
ja tahab sind matta..;b
 
mj 29. mai 2010, kl 00.33
sinilind kitkudes sulgi
taevalaotuse sinas
teisendas videvikku
omaenese minas

lendles hinge kõrgeis kambreis
pöörles valguskiiris
mööda kitsast valgusvihku
endasse nii hiilis ;)
 
Anja 29. mai 2010, kl 00.41
nii leidsidki sa sinilinnu
püüdes tema sabast pinnu
nii verisulise
kuis oleks suvi veel
su kevadõites segi hinges
nii igatsedes jälgima jäid sinetavat vingu..;)))
 
Anja 15. juuni 2010, kl 19.03
nüüd ongi käes see kevadvõimsus
õite hõlmsus ja lahke lehispõimsus
nii kaunis loodus on võtnud võimust
et oleksin ma veelkord vaba
keerutaksin oma sõrme ümber kevadnaba;b

ma armastan, ja armastus on võtnud minult võimu
ma jumaldan ja jumalad mu näpu ümber põimund

see kevad heietab nii kaunist suvevokiratast
at tahakisn ma hekseldada talve külma kargust

;))))
 
Anja 15. juuni 2010, kl 19.16
seks aastaks on nüüd talv
see kaqrge külm ja vääramatu mägi
läbi
on võimust võtnud kevad ja ka areldi see suvi
on loodus tärkamas su vaimuvaesest võsast
seal keegi märkamas su lagund mõtet pusas

kevad äratab su talveunest
et leiaksid sa end kord suves
nii vääramatult loodus meid siin juhib
sin mõttejäänusena kevad nuhib..;b
 
Anja 19. juuni 2010, kl 14.25
vettiv ja kevadine luule lõpeb seks korraks
nüüd anname luulele suvisema tuule
sooja ja paitava..

* eks näis, kas viidsin siin veel lullata..;b
 
Anja 20. juuni 2010, kl 18.45
päike sillerdab taevas
ööd on kui vahutav meri
kus end tunda kui taevas
meeltes pulbitseb veri

suvi murrab mind mõttest
sind ta murrab ka jalust
tahaks olla neis vetes
kus me südameis suvi

..;b
 
Anja 21. juuni 2010, kl 19.53
suvi
see pillerdav tunnetekaar
välkuv ja lööpib armastusesaar
suvi
see kaunis mõtete lend
kus end ei vaata ja ei mõtle talvesse end
suvi
see armastuse aeg
mis loodud kevade vihmades
sügise mustas vaölguses
suvi
sind igatseb iga üksik hing
kuid sa oled kui truudusetu ja vaimukas vaba lind
suvi
su rüppe nüüd peidan end
et saaks jälle kord alguse mu pöörane mõttelend
suvi
sarahutu laps ja süüdimatu armastaja
sügis sul mustaks teeb silmad ja paatat su südame armastuse
suvi
ma armastan sind
ja suvel ka armastan ma Sind..;b
 
kevadõhk 26. juuni 2010, kl 00.08
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.


Karl Ristikivi
 
suveöö 26. juuni 2010, kl 00.25
kevadõhk leidis siia esitlemiseks huvitava teksti.
lugesin mittmeid kordi. arvamus...heitlik...ristikivi oli vist noor
ei ole luuuleteadlik...minu arvamus
 
kevadõhk 26. juuni 2010, kl 01.03
Ei ole minagi kuigi palju luulet lugenud. Ristikivi ainus luulekogu ilmus 1972, aga see võib ju olla ka varem kirjutatud, ei tea. Lihtsalt meeldib. (Lisaks on mind alati (vähemalt) kodumaised sisalikud alati väga veedelnud.)

see ka meeldib:


Meie juured ei ole lapsepõlves,
kodumullas ja maakamaras,
murukoplis,
kus aabitsalapsed mängivad.
Meie juured on igas paigas,
kust me kunagi mööda käinud

Nii me kasvame virnrohu kombel
kinni hakates siit ja sealt.
Ja need lõputa keerlevad teed
ja need kauguses sinavad metsad,
unistuste mägedest rääkimata,
võõrad paigas ja võõrad nimed
saavad omaks ja uuesti võõraks.

Ei nad päriselt kao.
Äkki haljendab ränduri kepp
ning kasvatab juuri ja õisi.

Karl Ristikivi
 
suveöö 26. juuni 2010, kl 01.09
kindlasti uurin homme asja, endale peab asja selgeks tegema
Lisa postitus
Autor:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!