Unetute nurgake
sügisene luulenurgake
vihmauss1 06. november 2010, kl 09.23 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 354 |
noh 06. november 2010, kl 09.31 |
hommikkut..ärge tundeke end eemale tõrjututena...ise peab aktiivne olema, küll kirjutajaid jagub....mina olen juba laisaks läinud ja ei viitsi enam kirjutada...aga kui ikka hoog sees, siis ikka kirjutan....eks see suhtlemine oleneb ikka inimeste tujust...ma pean ausalt tunnistama, peale tööpäeva eriti ei jõua enam omi näppe kiiresti liigutada...lugeda viitsin veel küll ja küll:DDD
vihmauss1 06. november 2010, kl 09.35 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 354 |
nohhike 06. november 2010, kl 09.42 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 686 |
autor x 06. november 2010, kl 09.57 |
nohhike 06. november 2010, kl 09.59 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 686 |
autor x 06. november 2010, kl 10.06 |
nohhike 06. november 2010, kl 10.08 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 686 |
autor x 06. november 2010, kl 10.18 |
nohhike 06. november 2010, kl 10.20 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 686 |
nohhike 06. november 2010, kl 10.21 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 686 |
autor x 06. november 2010, kl 10.25 |
autor x 06. november 2010, kl 10.27 |
panther 06. november 2010, kl 10.40 |
autor x 06. november 2010, kl 10.47 |
panther 06. november 2010, kl 10.50 |
autor x 06. november 2010, kl 10.52 |
pliks 06. november 2010, kl 22.54 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 52 |
pliks 07. november 2010, kl 18.03 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 52 |
Magasin ja nägin und
Magasin ja nägin und - akna taga sajab lund!
Ärkasin ja märkasin - akna taga sajab lund!
Raadio rääkis - sajab, tuiskab. Raadio hea on, harva luiskab.
Siis läks tund ja veel üks tund - õues ikka sadas lund.
Jõudis kätte kesköötund - igav küll, kuid sadas lund.
Uinusin ja nägin und - lumememmed-lumemehed - koristasid õues lund!
autor tundmatu
Magasin ja nägin und - akna taga sajab lund!
Ärkasin ja märkasin - akna taga sajab lund!
Raadio rääkis - sajab, tuiskab. Raadio hea on, harva luiskab.
Siis läks tund ja veel üks tund - õues ikka sadas lund.
Jõudis kätte kesköötund - igav küll, kuid sadas lund.
Uinusin ja nägin und - lumememmed-lumemehed - koristasid õues lund!
autor tundmatu
Pliksile 07. november 2010, kl 18.16 |
pliks 07. november 2010, kl 18.29 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 52 |
skiso 08. november 2010, kl 21.10 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,429 |
sügise saabudes närvides pinge,
pimedus ahistab, matab su hinge.
kuhu küll kadus kõik valgus ja soojus?
päiksega käsikäes kaugusse loojus?
õue on vallutand tormid ja tuuled,
lähed, hing katkine, lõhki on huuled.
pimedas kättpidi otsid veel sära,
külmetad käed ja ennstki ära.
tõstad siis nõutult sa taevasse pilgu,
päikest seal pole, vaid täheke vilgub.
palud talt: täheke, täheke väike,
ole nii kena, too tagasi päike.
/skiso von freenik/
_______________________________________
võttis aasta, nüüd on asi selge:
ei saa sapakale panna bemmi velge!
pimedus ahistab, matab su hinge.
kuhu küll kadus kõik valgus ja soojus?
päiksega käsikäes kaugusse loojus?
õue on vallutand tormid ja tuuled,
lähed, hing katkine, lõhki on huuled.
pimedas kättpidi otsid veel sära,
külmetad käed ja ennstki ära.
tõstad siis nõutult sa taevasse pilgu,
päikest seal pole, vaid täheke vilgub.
palud talt: täheke, täheke väike,
ole nii kena, too tagasi päike.
/skiso von freenik/
_______________________________________
võttis aasta, nüüd on asi selge:
ei saa sapakale panna bemmi velge!
Väike Maarja 08. november 2010, kl 21.22 |
lyn 09. november 2010, kl 02.18 |
Mis tunne on mõelda end Linnuteele
kõndida tähtede vahel ja peal veel
Astuda vaikselt ning tunda endas
kuis midagi ilusat hinges sul lendab
Sirutad käe ja tähti sa puutud
isegi kuidagi teiseks nii muutud
Oled kui osake Linnutee purust
üks täheke väike, säramas rõõmust
Seal üleval pimedas öös sa lendad
hinges neid kannad ja kätega embad
Katmas su juukseid tähetolm valge
tähed su riideil, kehal ja palgel
Sa liugled ja keerled ning edasi kulged
kaugened maisest, kuidas küll julged
kaduda Linnutee tähtede sekka
rahulikult kõik senise jätad
Miks mitte minna kui mõte sind viib
ja kaasa veel aitab fantaasiatiib
Sa naudid ju tähtede salapära
seepärast vahel siit käidki sa ära...
kõndida tähtede vahel ja peal veel
Astuda vaikselt ning tunda endas
kuis midagi ilusat hinges sul lendab
Sirutad käe ja tähti sa puutud
isegi kuidagi teiseks nii muutud
Oled kui osake Linnutee purust
üks täheke väike, säramas rõõmust
Seal üleval pimedas öös sa lendad
hinges neid kannad ja kätega embad
Katmas su juukseid tähetolm valge
tähed su riideil, kehal ja palgel
Sa liugled ja keerled ning edasi kulged
kaugened maisest, kuidas küll julged
kaduda Linnutee tähtede sekka
rahulikult kõik senise jätad
Miks mitte minna kui mõte sind viib
ja kaasa veel aitab fantaasiatiib
Sa naudid ju tähtede salapära
seepärast vahel siit käidki sa ära...
skiso 09. november 2010, kl 08.30 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,429 |
Väike Maarja kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kuidas siis nii, skiso?
> roosa pardel läinud. kollane mutrivõti nr.24
> läinud.
> pardli ja mutrivõtme müüki eitan
>
> kas siis varastati ära või?
>
> pikka juttu ma ei aja
> siia on ju riime vaja!
murekortsud tõi vahepeal mu laubale,
et ei saand maksuametiga kaubale.
_______________________________________
võttis aasta, nüüd on asi selge:
ei saa sapakale panna bemmi velge!
-------------------------------------------------------
> kuidas siis nii, skiso?
> roosa pardel läinud. kollane mutrivõti nr.24
> läinud.
> pardli ja mutrivõtme müüki eitan
>
> kas siis varastati ära või?
>
> pikka juttu ma ei aja
> siia on ju riime vaja!
murekortsud tõi vahepeal mu laubale,
et ei saand maksuametiga kaubale.
_______________________________________
võttis aasta, nüüd on asi selge:
ei saa sapakale panna bemmi velge!
skiso 13. november 2010, kl 14.43 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,429 |
väljas meil jätkuvalt kallab ja kallab.
kojamees luuaga pori sees tallab.
tuleks siis ükskordki juba need hallad.
puhtaks saaks vähemalt saabaste tallad.
pimedustülgastus tallamas käike,
tekitab südames iiveldusläike.
närvides välguvad nooled kui äike,
et kord see lõppeb on lohutus väike.
lõpuks kui taandub kõik pori ja laga,
aasta taas lennanud, aeg see ei maga.
ükskord siis nutad neid suvesid taga,
alguses seda me keegi ei jaga.
kuidas saaks mulle küll meeldida sügis,
suvele jõhkralt mis peale meil trügis,
soojuse, päikse mis minema nügis?
mõtiskled, kõndides lehtede prügis.
/skiso von freenik/
*sügisene laulunurgake
kojamees luuaga pori sees tallab.
tuleks siis ükskordki juba need hallad.
puhtaks saaks vähemalt saabaste tallad.
pimedustülgastus tallamas käike,
tekitab südames iiveldusläike.
närvides välguvad nooled kui äike,
et kord see lõppeb on lohutus väike.
lõpuks kui taandub kõik pori ja laga,
aasta taas lennanud, aeg see ei maga.
ükskord siis nutad neid suvesid taga,
alguses seda me keegi ei jaga.
kuidas saaks mulle küll meeldida sügis,
suvele jõhkralt mis peale meil trügis,
soojuse, päikse mis minema nügis?
mõtiskled, kõndides lehtede prügis.
/skiso von freenik/
*sügisene laulunurgake
lihtsaltyksnaine 13. november 2010, kl 20.19 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 261 |
Skisole polegi muud lisada kui...
Vihma sul näkku viskab tuul
alasti kõikjal põõsad ja puud
ligaseid lehti saapale kleepub
suvi on läinud, vahest vaid meenub
meenub kui kargel hommikul ärkad
aknast sa päikest piilumas märkad
korraks siis näib, et elu on helgem
läed päevale vastu, pilk palju selgem
õhtuks taas pimedus katab maa
uus päev tuleb udu ja vihmaga
ses sügiserõskuses lompidest loovid
ja üht ainult hing sees sul soovib:
tuleks juba lumi maha
sest seda pori enam näha ei taha!
Vihma sul näkku viskab tuul
alasti kõikjal põõsad ja puud
ligaseid lehti saapale kleepub
suvi on läinud, vahest vaid meenub
meenub kui kargel hommikul ärkad
aknast sa päikest piilumas märkad
korraks siis näib, et elu on helgem
läed päevale vastu, pilk palju selgem
õhtuks taas pimedus katab maa
uus päev tuleb udu ja vihmaga
ses sügiserõskuses lompidest loovid
ja üht ainult hing sees sul soovib:
tuleks juba lumi maha
sest seda pori enam näha ei taha!
diip 13. november 2010, kl 21.41 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,402 |
lem 13. november 2010, kl 21.43 |
Miks pori on halb ja lumi on hea?
Miks tuul on paha ja päiksega veab?
On looduses peidus ju ülim tõde
ja vajalik kõik seal: nii muld kui ka hõbe.
Me päevad on loodud me endi poolt
ja koosnevad meist, mitte tuulehoost.
Kui ligimesest sa hoolid ja pead,
ei ohusta iial sind pori ja "vead".
Kui päike ei paista, saad jõudu tuulest,
teeb jõuetuks sind vaid see, kes ei kuule
su soovi elada rõõmus ja rahus,
see ongi ainus,
mis mu hinge ei mahu.
Miks tuul on paha ja päiksega veab?
On looduses peidus ju ülim tõde
ja vajalik kõik seal: nii muld kui ka hõbe.
Me päevad on loodud me endi poolt
ja koosnevad meist, mitte tuulehoost.
Kui ligimesest sa hoolid ja pead,
ei ohusta iial sind pori ja "vead".
Kui päike ei paista, saad jõudu tuulest,
teeb jõuetuks sind vaid see, kes ei kuule
su soovi elada rõõmus ja rahus,
see ongi ainus,
mis mu hinge ei mahu.
lem 13. november 2010, kl 22.51 |
Üks vestlus, üks hetk
ja tunne:
algul uinutav, hiljem joovastav
ja järelmaik on räpane.
See on alati nii
peale temaga suhtlust.
Kummaline. Ja omapärane.
Mida aeg edasi, seda vängemaks
järelmaik muutub.
Kui tundetud peavad küll olema inimesed,
kes sinuga suhtlevad
ja seda vänget järelmaiku ei taju.
Kui mustad on inimeste hinged...
Ilus õun, kuid uss on sees.
Suurim kunst siin ilmas on elada
ja ellu jääda nii, et
eluõhtul
"poleks piinlik sopase hingega elamise pärast".
Kunagi ja kusagil kohtume ju kõik
taas.
Ja siis ei loe enam vabandused, et
"ma tahtsin ju ellu jääda".
Kui palju kurja on saadetud korda siin ilmas,
sest et keegi on "tahtnud elada".
Kui puudub armastus,
iseenda ja kaasinimeste vastu,
siis pole see elu ju elamist väärt.
Kui kena on igal hommikul minna vastu päevale
teadmisega, et sinu kujundatud maailm ei tee haiget,
ei reosta kaasinimeste maailma.
Kirgas ja õnnistav hetk.
Igas päevas.
ja tunne:
algul uinutav, hiljem joovastav
ja järelmaik on räpane.
See on alati nii
peale temaga suhtlust.
Kummaline. Ja omapärane.
Mida aeg edasi, seda vängemaks
järelmaik muutub.
Kui tundetud peavad küll olema inimesed,
kes sinuga suhtlevad
ja seda vänget järelmaiku ei taju.
Kui mustad on inimeste hinged...
Ilus õun, kuid uss on sees.
Suurim kunst siin ilmas on elada
ja ellu jääda nii, et
eluõhtul
"poleks piinlik sopase hingega elamise pärast".
Kunagi ja kusagil kohtume ju kõik
taas.
Ja siis ei loe enam vabandused, et
"ma tahtsin ju ellu jääda".
Kui palju kurja on saadetud korda siin ilmas,
sest et keegi on "tahtnud elada".
Kui puudub armastus,
iseenda ja kaasinimeste vastu,
siis pole see elu ju elamist väärt.
Kui kena on igal hommikul minna vastu päevale
teadmisega, et sinu kujundatud maailm ei tee haiget,
ei reosta kaasinimeste maailma.
Kirgas ja õnnistav hetk.
Igas päevas.
Lisa postitus