Unetute nurgake
Sõnamaraton
la-femme 27. jaanuar 2011, kl 21.45 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Maraton algab Mulgimaalt. Alguses kulgeb rada otse, siis teeb käänakuid, tõuseb mäkke ja laskub taas alla orgu ning keerutab korraks ümber järvegi. Seejärel läheb üle lagendike, läbi metsatukkade, siirdub korraks suurele maanteele ja siis jälle tagasi.
See on üks pikimaid maratone üldse, sest kohe esimesel korral käiakse ära Tallinna all. Kindlasti ületab ta ka riigipiire, ent kuhu ta lõpuks välja jõuab, see ei ole praegu veel teada!
Niisiis - start!
Mulgid Tallinnamaal
Kui mulgid enam kui saja aasta eest Tallinnamaale tulivad, tahtsivad nad igapidi sedasama moodi olla nagu Tallinnamaa inimesed, et keegi neist aru ei saaks. Mulgi nime kartsivad nad nagu kolli.
Esiteks kiitsivad vanad mulgid, et mulgi nimi tähendab sedasama, mis mõisnikkude "von". Tallinnamaa inimesed ei pannud seda mulgi "vonni" aga sugugi tähele; nad ütlesivad ikka mulk ja mulk ja vana must mulk.
Mulgid aru pidama, kudas see võimalik on, et neid igal pool ära tuntakse. "Mine kas teise kihelkonda, ikka üteldakse: näe va mulk! Aga vaat, kust meid ära tuntakse: meie mustast ise moodi kuuest!"
Mulgid kaotanud mulgi kuued ära ja teinud enestele niisamasugused kuued nagu Tallinnamaa meestel. Ütelnud ise: "Noh, tundku Tallinnamaa mehed meid nüüd veel ära!"
Mulk künnud väljal suure maantee ääres. Viinavoor läinud mööda. Üks hüüdnud: "Vaadake seda mulki, kudas ta künnab."
Mulk jäänud mõtlema: Kudas ta ometi ära tundis, et ma mulk olen?
Viimaks saanud mulk aru kätte: Tallinnamaa mehed künnavad, sahkvarte otsas kolgid, aga mulkidel kolkisid ei ole. Vaat, sealt tunti ära!
Mulgid teinud kohe sahkvartele kolgid otsa. Noh tuntagu nüüd!
Mulk vedanud kruusa. Kruusi augul küsinud teine mees teiselt: "Kust see mulk piaks olema?"
Mulk kuulnud. Kuule neid mehi, jälle tundsivad ära! Mis märk mul küll on, et jälle aru saivad?"
Hakanud hoolega järel vaatama. Vaat: hobusel pole sedelkat.
Mulk pannud ennast viksisti riidesse, läinud laupäeva õhtu koolimajasse jutlusele.
Mulgi selja taga ütelnud üks tasase häälega: "Kust see mulk piaks olema? Pastla paelad põlvini siotud!"
Mulk ehmatanud ära, et: juba olen jälle ära tuntud.
Mulk silmanud teiste pastleid; kõigil paelad madalas.
Mulk mõtlema: Aa, nüüd ma enam pastla paelu nii kõrgesse ei sio, et mind paelust ära tuntakse. Igal pool, kuhu lähed, ikka hüütakse: mulk ja mulk!
Mulk läinud veskile. Pannud ennast Tallinnamaa mehe moodi riidesse, hobusele sedelka selga. Vaadanud veel korra pastlapaelad üle, et: nüüd ei pia mind keegi ära tundma.
Tee ääres niitnud mõisa teomehed heina.
Mulk ütelnud: "Tere hommikut! Jätku tööle!"
Teomees kohe vasta: "Kuule mulk, kust sa oled?"
Mulk pidanud hobuse kinni ja küsinud teomehe käest: "Ütle ometegi, kust sa tunned, et ma mulk olen?"
Teomees vasta: "Sinu jutt teeb sind mulgiks. Meie ütleme: Jõudu tööle! Sina ütled: Jätku tööle!"
Mulk ütelnud: "Pagana pihta! Siin Tallinnamaal mulgi nimest lahti ei saagi! Kui su moodid sind mulgi nimest päästavad, siis su jutt sind ikka mulgiks teeb?"
Minu sügav kummardus Mulgimaale!
See on üks pikimaid maratone üldse, sest kohe esimesel korral käiakse ära Tallinna all. Kindlasti ületab ta ka riigipiire, ent kuhu ta lõpuks välja jõuab, see ei ole praegu veel teada!
Niisiis - start!
Mulgid Tallinnamaal
Kui mulgid enam kui saja aasta eest Tallinnamaale tulivad, tahtsivad nad igapidi sedasama moodi olla nagu Tallinnamaa inimesed, et keegi neist aru ei saaks. Mulgi nime kartsivad nad nagu kolli.
Esiteks kiitsivad vanad mulgid, et mulgi nimi tähendab sedasama, mis mõisnikkude "von". Tallinnamaa inimesed ei pannud seda mulgi "vonni" aga sugugi tähele; nad ütlesivad ikka mulk ja mulk ja vana must mulk.
Mulgid aru pidama, kudas see võimalik on, et neid igal pool ära tuntakse. "Mine kas teise kihelkonda, ikka üteldakse: näe va mulk! Aga vaat, kust meid ära tuntakse: meie mustast ise moodi kuuest!"
Mulgid kaotanud mulgi kuued ära ja teinud enestele niisamasugused kuued nagu Tallinnamaa meestel. Ütelnud ise: "Noh, tundku Tallinnamaa mehed meid nüüd veel ära!"
Mulk künnud väljal suure maantee ääres. Viinavoor läinud mööda. Üks hüüdnud: "Vaadake seda mulki, kudas ta künnab."
Mulk jäänud mõtlema: Kudas ta ometi ära tundis, et ma mulk olen?
Viimaks saanud mulk aru kätte: Tallinnamaa mehed künnavad, sahkvarte otsas kolgid, aga mulkidel kolkisid ei ole. Vaat, sealt tunti ära!
Mulgid teinud kohe sahkvartele kolgid otsa. Noh tuntagu nüüd!
Mulk vedanud kruusa. Kruusi augul küsinud teine mees teiselt: "Kust see mulk piaks olema?"
Mulk kuulnud. Kuule neid mehi, jälle tundsivad ära! Mis märk mul küll on, et jälle aru saivad?"
Hakanud hoolega järel vaatama. Vaat: hobusel pole sedelkat.
Mulk pannud ennast viksisti riidesse, läinud laupäeva õhtu koolimajasse jutlusele.
Mulgi selja taga ütelnud üks tasase häälega: "Kust see mulk piaks olema? Pastla paelad põlvini siotud!"
Mulk ehmatanud ära, et: juba olen jälle ära tuntud.
Mulk silmanud teiste pastleid; kõigil paelad madalas.
Mulk mõtlema: Aa, nüüd ma enam pastla paelu nii kõrgesse ei sio, et mind paelust ära tuntakse. Igal pool, kuhu lähed, ikka hüütakse: mulk ja mulk!
Mulk läinud veskile. Pannud ennast Tallinnamaa mehe moodi riidesse, hobusele sedelka selga. Vaadanud veel korra pastlapaelad üle, et: nüüd ei pia mind keegi ära tundma.
Tee ääres niitnud mõisa teomehed heina.
Mulk ütelnud: "Tere hommikut! Jätku tööle!"
Teomees kohe vasta: "Kuule mulk, kust sa oled?"
Mulk pidanud hobuse kinni ja küsinud teomehe käest: "Ütle ometegi, kust sa tunned, et ma mulk olen?"
Teomees vasta: "Sinu jutt teeb sind mulgiks. Meie ütleme: Jõudu tööle! Sina ütled: Jätku tööle!"
Mulk ütelnud: "Pagana pihta! Siin Tallinnamaal mulgi nimest lahti ei saagi! Kui su moodid sind mulgi nimest päästavad, siis su jutt sind ikka mulgiks teeb?"
Minu sügav kummardus Mulgimaale!
äge 28. jaanuar 2011, kl 00.06 |
la-femme 28. jaanuar 2011, kl 01.01 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
noh 28. jaanuar 2011, kl 07.05 |
alissandra 28. jaanuar 2011, kl 07.34 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 4,219 |
-frukt- 28. jaanuar 2011, kl 11.23 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 814 |
alissandra 28. jaanuar 2011, kl 14.08 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 4,219 |
lihtsaltyksnaine 28. jaanuar 2011, kl 19.41 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 261 |
la-femme 28. jaanuar 2011, kl 19.54 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
No mis sel teema püstitamise kellaajal siis viga oli? Alissa korra hõikas, rohkem polnud siin kedagi. Kuhu mul see kiire pidi olema?
Ei tahtnud hommikuks ka jätta, et pikk jutt on, noh hakkab lugema ja jääb veel tööle hiljaks.))))
Miks need mulgid sellise foobia käes kannatasid?
Nad tahtsid ju vonnid olla, ikkagi kõrgem klass!
Tänapäeval on väga õige jätku tööle soovida. Kuid kuulnud küll pole, et keegi nii ütleks, ikka jõudu tööle! Aga mida vastatakse?
Kes teeb see jõuab, möödamineja peab lõuad!
Või: pane siia maha, ma pärast võtan. Või: jõudu on endalgi, abi on vaja!
Olen aru saanud, et kõige õigem on lihtsalt tere ütelda.:)))
Jätku leiba on jah levinud väljend. Tänapäeval soovitakse siiski enamasti head isu. Kui sellest nagunii puudust ei näi olevat, milleks siis veel juurde soovida? Tekitab asjata ülekaalulisust.:)))
Ja inimesed ei tea, et kui jätku leivale soovitakse, siis tuleb jätku vaja! vastu öelda, aga mitte aitäh! nagu vähemalt mulle on vastatud.
Ei tahtnud hommikuks ka jätta, et pikk jutt on, noh hakkab lugema ja jääb veel tööle hiljaks.))))
Miks need mulgid sellise foobia käes kannatasid?
Nad tahtsid ju vonnid olla, ikkagi kõrgem klass!
Tänapäeval on väga õige jätku tööle soovida. Kuid kuulnud küll pole, et keegi nii ütleks, ikka jõudu tööle! Aga mida vastatakse?
Kes teeb see jõuab, möödamineja peab lõuad!
Või: pane siia maha, ma pärast võtan. Või: jõudu on endalgi, abi on vaja!
Olen aru saanud, et kõige õigem on lihtsalt tere ütelda.:)))
Jätku leiba on jah levinud väljend. Tänapäeval soovitakse siiski enamasti head isu. Kui sellest nagunii puudust ei näi olevat, milleks siis veel juurde soovida? Tekitab asjata ülekaalulisust.:)))
Ja inimesed ei tea, et kui jätku leivale soovitakse, siis tuleb jätku vaja! vastu öelda, aga mitte aitäh! nagu vähemalt mulle on vastatud.
noh 28. jaanuar 2011, kl 21.19 |
Rexx 28. jaanuar 2011, kl 22.00 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
la-femme 28. jaanuar 2011, kl 22.07 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Rexx 28. jaanuar 2011, kl 22.55 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
la-femme 28. jaanuar 2011, kl 23.11 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Rexx 28. jaanuar 2011, kl 23.29 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
la-femme 29. jaanuar 2011, kl 11.44 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
la-femme 29. jaanuar 2011, kl 11.56 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
la-femme 29. jaanuar 2011, kl 12.47 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Päeva parim nali:
Kommija kirjutab :ma ei saa aru, kas Tammjärv jooksis peaale kvalifikatsiooni, kahevõistluse hüppeid tegema, siis tuleb rajale sprindi veerandfinaali, ja /või poolfinaali ja /või finaaligi ja siis paneb veel otsa kahevõistluse sprindi??!!
No mis sa kostad, kui üks on Karel ja teine Kaarel ja mõlemal sellised ilusad eestikeelsed liitsõnalised perenimed!
Pealegi oli eile mõlemail nimepäev, seega suurepärane kingitus pronksmedali näol Kaarlile!:)))
Kommija kirjutab :ma ei saa aru, kas Tammjärv jooksis peaale kvalifikatsiooni, kahevõistluse hüppeid tegema, siis tuleb rajale sprindi veerandfinaali, ja /või poolfinaali ja /või finaaligi ja siis paneb veel otsa kahevõistluse sprindi??!!
No mis sa kostad, kui üks on Karel ja teine Kaarel ja mõlemal sellised ilusad eestikeelsed liitsõnalised perenimed!
Pealegi oli eile mõlemail nimepäev, seega suurepärane kingitus pronksmedali näol Kaarlile!:)))
la-femme 29. jaanuar 2011, kl 15.38 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Hulkurkass 29. jaanuar 2011, kl 16.26 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 404 |
la-femme 29. jaanuar 2011, kl 16.50 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
la-femme 29. jaanuar 2011, kl 16.54 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
la-femme 29. jaanuar 2011, kl 16.59 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Hulkurkass 29. jaanuar 2011, kl 17.35 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 404 |
-frukt- 29. jaanuar 2011, kl 18.14 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 814 |
la-femme Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mulgid on omal ajal hakkama saanud ühe ainulaadse
> teoga. Kuigi nad olevat oma jõukusele tuginedes vä
> ga sõjakad olnud, ei saa ma ikkagi aru, kuidas see
> neil õnnestus!:O
> On ikka vägevad mehed küll!:
> O:O
> Mõtlemisainet jätkub!
millega nad siis hakkama said?
küsin sellepärast, et olen ise ka kunagi ammu aega tagasi mulgimaal elanud, aga ei meenu mingit tegu:(
-------------------------------------------------------
> Mulgid on omal ajal hakkama saanud ühe ainulaadse
> teoga. Kuigi nad olevat oma jõukusele tuginedes vä
> ga sõjakad olnud, ei saa ma ikkagi aru, kuidas see
> neil õnnestus!:O
> On ikka vägevad mehed küll!:
> O:O
> Mõtlemisainet jätkub!
millega nad siis hakkama said?
küsin sellepärast, et olen ise ka kunagi ammu aega tagasi mulgimaal elanud, aga ei meenu mingit tegu:(
la-femme 29. jaanuar 2011, kl 19.25 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Rexx 29. jaanuar 2011, kl 20.37 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
Rexx 29. jaanuar 2011, kl 20.38 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
-frukt- 29. jaanuar 2011, kl 20.54 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 814 |
mulle tundub, et see maraton kogub tasa ja targu tuure:)
ei saa ju kohe kihutama hakata, muidu on jaks otsas. minuteada nimetatakse maratoni kestvusspordialaks. peab oma jõudu hoidma, et lõpuni vastu pidada.
sellepärast on täiesti normi piires kui meie küsimusele vastatakse ühe nädala jooksul:D
ei saa ju kohe kihutama hakata, muidu on jaks otsas. minuteada nimetatakse maratoni kestvusspordialaks. peab oma jõudu hoidma, et lõpuni vastu pidada.
sellepärast on täiesti normi piires kui meie küsimusele vastatakse ühe nädala jooksul:D
äge 29. jaanuar 2011, kl 21.49 |
allapoole viljandit jääv ..mulgimaa. mulgi keel: lõuna-eesti keelte hulka kuuluv keel.
teiste arvates: mulgi murre. (vaba tõlgendus vikipeediast). tegelt võiks lugeda küll
üht mulgi luuletust, kui keegi viitsiks esitada.
vanaemast on ainult meeles köömnetega kohupiimakook, see siis põhja-mulgimaalt.
teiste arvates: mulgi murre. (vaba tõlgendus vikipeediast). tegelt võiks lugeda küll
üht mulgi luuletust, kui keegi viitsiks esitada.
vanaemast on ainult meeles köömnetega kohupiimakook, see siis põhja-mulgimaalt.
Lisa postitus