Unetute nurgake
Tulge ja rääkige midagi , vahet ei ole mida.
Minda 10. mai 2013, kl 12.09 |
aastapäev 10. mai 2013, kl 20.05 |
Võimalik, et siin on kunagi nii tihedalt suheldud, et enam ei taheta või ei viitsita. Uued unetud pole sellest kohast seni eriti palju välja teinud ja nii see keskkond kidub. Vahel on ka selliseid päevi, kus ühel ajal satuvad foorumisse mitu inimest ja vahetavad paar-kolm lauset, aga muidu näib, et aeg on oma töö teinud ja rahvas on kolinud facebooki või mujale.
Teemat tehes peab arvestama mitme tunni või suisa mitme päevaga enne kui kaja tagasi jõuab ja siia midagi tekib.:D
Teemat tehes peab arvestama mitme tunni või suisa mitme päevaga enne kui kaja tagasi jõuab ja siia midagi tekib.:D
50+ 10. mai 2013, kl 20.46 |
rahvas 10. mai 2013, kl 20.50 |
-diip- 10. mai 2013, kl 22.14 |
imestan 11. mai 2013, kl 21.33 |
Rexx 11. mai 2013, kl 22.11 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
VagrantCat 11. mai 2013, kl 22.55 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 797 |
ööliine 12. mai 2013, kl 00.10 |
tühipea 15. mai 2013, kl 01.55 |
tühipea 15. mai 2013, kl 02.19 |
cbv 18. mai 2013, kl 12.59 |
"Ma tapsin täna hommikul veel ühe lohe,"ütles prints Lir.
"Vaat kui kena," vastas Molly. "See on tore. Kui palju neid nüüd kokku on?"
"Viis. See oli väiksem kui teised, aga ma nägin temaga rohkem vaeva. Ma ei saanud talle jalgsi ligi ja seepärast pidin piigiga ründama ja mu hobune sai üsna rängalt kõrvetada. Selle hobusega oli imelik lugu...."
Molly katkestas teda. "Istu, Teie Kõrgus, ja ära nihele. Ma hakkan üksipäini sinu vaatamisest tõmblema." Prints Lir istus tema vastu. Ta võttis vöö vahelt pistoda ja hakkas tusaselt kartuleid koorima. Molly silmitses teda kerge naeratusega.
"Ma tõin talle lohe pea. Ta oli nagu ikka oma toas. Ma vedasin lohe pea trepist üles, et see tema jalge ette panna." Prints ohkas ja kriimustas pistodaga sõrme. "Kurat! Mul polnud selle vastu midagi. Ma vedasin trepist üles lohe pea, kõige uhkema kingituse, mida saab kellelegi teha. Aga kui tema seda vaatas, muutus see äkki haledaks muljutud soomuste ja sarvede puntraks, jube keel ja verised silmad. Mul oli tunne, nagu ma oleksin mõni külalihunik, kes on toonud oma kallimale armupandiks kena käntsaka värsket liha. Ja siis vaatas ta mulle otsa ja ma kahetsesin, et ma olin selle lohe tapnud. Kahetsesin, et olin lohe tapnud!" Ta surus noa vetruvasse kartulisse ja kriimustas end jälle.
"Vaat kui kena," vastas Molly. "See on tore. Kui palju neid nüüd kokku on?"
"Viis. See oli väiksem kui teised, aga ma nägin temaga rohkem vaeva. Ma ei saanud talle jalgsi ligi ja seepärast pidin piigiga ründama ja mu hobune sai üsna rängalt kõrvetada. Selle hobusega oli imelik lugu...."
Molly katkestas teda. "Istu, Teie Kõrgus, ja ära nihele. Ma hakkan üksipäini sinu vaatamisest tõmblema." Prints Lir istus tema vastu. Ta võttis vöö vahelt pistoda ja hakkas tusaselt kartuleid koorima. Molly silmitses teda kerge naeratusega.
"Ma tõin talle lohe pea. Ta oli nagu ikka oma toas. Ma vedasin lohe pea trepist üles, et see tema jalge ette panna." Prints ohkas ja kriimustas pistodaga sõrme. "Kurat! Mul polnud selle vastu midagi. Ma vedasin trepist üles lohe pea, kõige uhkema kingituse, mida saab kellelegi teha. Aga kui tema seda vaatas, muutus see äkki haledaks muljutud soomuste ja sarvede puntraks, jube keel ja verised silmad. Mul oli tunne, nagu ma oleksin mõni külalihunik, kes on toonud oma kallimale armupandiks kena käntsaka värsket liha. Ja siis vaatas ta mulle otsa ja ma kahetsesin, et ma olin selle lohe tapnud. Kahetsesin, et olin lohe tapnud!" Ta surus noa vetruvasse kartulisse ja kriimustas end jälle.
cbv 18. mai 2013, kl 13.00 |
"Koori endast eemale, mitte enda poole," soovitas Molly. "Tead mis, minu meelest peaksid sa tõesti leedi Amalthea auks lohede tapmise järele jätma. Kui viis lohet ei ole teda liigutanud, siis tõenäoliselt ei liiguta ka kuues. Proovi midagi muud."
"Aga mis on veel maailmas üle jäänud, mida ma ei ole proovinud? nõudis prints Lir. "Ma olen ujunud üle neljast jõest, kõigis oli vesi kõrge ja jõed olid vähemalt miililaiused. Ma olen roninud seitsme mäe otsa, mis olid enne vallutamata, maganud kolm ööd Poodute Nõmmel ja tulnud elusalt välja metsast, kus lilled kõrvetavad silmi ja ööbikulaul on mürgine. Ma olen katkestanud kihluse printsessiga, kellega ma nõustusin abielluma - ja kui sa ei pea seda kangelasteoks, siis ei tunne sa tema ema. Ma olen võitu saanud täpselt viieteistkümnest mustast rüütlist, kes ootasid oma mustades telkides viieteistkümne koolmekoha juures, et esitada väljakutse kõigile, kes sealt üle tahtsid minna. Ja ma olen juba ammu lakanud lugemast nõidu okastihnikutes, hiiglasi, neidudeks maskeerunud deemoneid, klaasmägesid, hukatuslikke mõistatusi ja kohutavaid ülesandeid, võluõunu, sõrmuseid, lampe, jooke, mõõku, mantleid, saapaid, kaelasidemeid ja öömütse. Rääkimata tiivulistest hobustest, basiliskidest ja meremadudest ning kõigist muudest elajatest." Ta tõstis pea ja tema tumesinistes silmades oli nõutus ja nukrus.
"Aga mis on veel maailmas üle jäänud, mida ma ei ole proovinud? nõudis prints Lir. "Ma olen ujunud üle neljast jõest, kõigis oli vesi kõrge ja jõed olid vähemalt miililaiused. Ma olen roninud seitsme mäe otsa, mis olid enne vallutamata, maganud kolm ööd Poodute Nõmmel ja tulnud elusalt välja metsast, kus lilled kõrvetavad silmi ja ööbikulaul on mürgine. Ma olen katkestanud kihluse printsessiga, kellega ma nõustusin abielluma - ja kui sa ei pea seda kangelasteoks, siis ei tunne sa tema ema. Ma olen võitu saanud täpselt viieteistkümnest mustast rüütlist, kes ootasid oma mustades telkides viieteistkümne koolmekoha juures, et esitada väljakutse kõigile, kes sealt üle tahtsid minna. Ja ma olen juba ammu lakanud lugemast nõidu okastihnikutes, hiiglasi, neidudeks maskeerunud deemoneid, klaasmägesid, hukatuslikke mõistatusi ja kohutavaid ülesandeid, võluõunu, sõrmuseid, lampe, jooke, mõõku, mantleid, saapaid, kaelasidemeid ja öömütse. Rääkimata tiivulistest hobustest, basiliskidest ja meremadudest ning kõigist muudest elajatest." Ta tõstis pea ja tema tumesinistes silmades oli nõutus ja nukrus.
frukt 26. mai 2013, kl 09.38 |
leedi Amalthea 26. mai 2013, kl 10.33 |
Lõpuks tahab keegi teada, millest mul puudus on!
Kõriauguni selle printsi tegudest, mingeid jubedaid laipu tassitakse koju, oleks siis veel mõni söögikõlbulik nende seas!
Mina, õrn hing pean rassima ja majapidamist korras hoidma, sel ajal kui tema tegeleb mingite tobedustega. Turnib mööda mägesid- aga mina pean igapäevaselt mööda lossi treppe turnima, veeämber käes!
Mul on vaja meest, kellest kodus kasu on ja kes mulle hommikusöögi voodisse toob.
Kõriauguni selle printsi tegudest, mingeid jubedaid laipu tassitakse koju, oleks siis veel mõni söögikõlbulik nende seas!
Mina, õrn hing pean rassima ja majapidamist korras hoidma, sel ajal kui tema tegeleb mingite tobedustega. Turnib mööda mägesid- aga mina pean igapäevaselt mööda lossi treppe turnima, veeämber käes!
Mul on vaja meest, kellest kodus kasu on ja kes mulle hommikusöögi voodisse toob.
rändaja 26. mai 2013, kl 11.43 |
cbv 26. mai 2013, kl 13.31 |
"Ja kõik ilmaasjata," ütles prints Lir."Ma ei ulatu temani, ükskõik mida ma ka teen. Tema pärast on minust saanud kangelane - minust, uimasest Lirist, isa pilkealusest ja häbist -, aga ma oleksin niisama hästi võinud jääda selleks tuimaks lollpeaks, kes ma olin. Minu suured teod ei tähenda talle midagi."
Molly võttis noa ja hakkas piprakaunu hakkima."Võibolla siis ei saa leedi Amalthead suurte tegudega võita." Prints vahtis talle otsa ja kortsutas nõutult kulmu.
"Kas neidiste võitmisesks on siis muu vahend?" küsis ta tõsiselt. "Molly, kas sa tead mingit muud vahendit? Kas sa ütled seda mulle?" Ta kummardus üle laua ja haaras Mollyl käest. "Mulle päris meeldib olla vapper mees, aga kui sa arvad, et sellest on rohkem kasu, hakkan ma jälle laisaks argpüksiks. Kui ma teda näen, tahan ma astuda võitlusse kogu maailma kurjuse ja koledusega, aga ma tahan ka paigal istuda ja õnnetu olla. Mida ma pean tegema, Molly?"
"Ma ei tea," vastas Molly äkitselt kohmetudes. "Ole lahke, viisakas, tee heategusid - midagi niisugust. Hea huumorimeel peaks ka olema."
-----------------------------------------
Prints peaks käima koos minuga lohesid tapmas ja adopteerima mu arvuti.
Molly võttis noa ja hakkas piprakaunu hakkima."Võibolla siis ei saa leedi Amalthead suurte tegudega võita." Prints vahtis talle otsa ja kortsutas nõutult kulmu.
"Kas neidiste võitmisesks on siis muu vahend?" küsis ta tõsiselt. "Molly, kas sa tead mingit muud vahendit? Kas sa ütled seda mulle?" Ta kummardus üle laua ja haaras Mollyl käest. "Mulle päris meeldib olla vapper mees, aga kui sa arvad, et sellest on rohkem kasu, hakkan ma jälle laisaks argpüksiks. Kui ma teda näen, tahan ma astuda võitlusse kogu maailma kurjuse ja koledusega, aga ma tahan ka paigal istuda ja õnnetu olla. Mida ma pean tegema, Molly?"
"Ma ei tea," vastas Molly äkitselt kohmetudes. "Ole lahke, viisakas, tee heategusid - midagi niisugust. Hea huumorimeel peaks ka olema."
-----------------------------------------
Prints peaks käima koos minuga lohesid tapmas ja adopteerima mu arvuti.
frukt 27. mai 2013, kl 21.06 |
minu arvuti ongi kuidagi märkamatult uue omaniku saanud.
vahel mõlgutan mõtteid uue soetamisest, aga õnneks on valik nii rikkalik, et ma ei suuda kuidagi seda kõige kõigemat üles leida.
hea huumorimeel kuluks endalegi ära. no lihtsalt vahel teed omaarust nalja, aga välja kukub hoopis vastupidi...
vahel mõlgutan mõtteid uue soetamisest, aga õnneks on valik nii rikkalik, et ma ei suuda kuidagi seda kõige kõigemat üles leida.
hea huumorimeel kuluks endalegi ära. no lihtsalt vahel teed omaarust nalja, aga välja kukub hoopis vastupidi...
VagrantCat 29. mai 2013, kl 20.13 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 797 |
cbv 02. juuni 2013, kl 15.03 |
kui ma juba siis olen, siis paneks ühe pisarakanalite puhastaja - äkki kellelgi masekat vaja välja elada???
Ma vaatan valget lage,
sel lael on valu värv.
Mu pulss ei ole sage,
ei võpata mu närv.
Ma vaatan valget lage,
ja ma ei mõtle muud.
Ei mäleta Su nägu,
Su silmi ega suud.
Ma vaatan valget lage,
ja vaikin kogu aeg.
Mu hing on hirmus lage -
üksainus sein ja nael.
(Doris Kareva)
Ma vaatan valget lage,
sel lael on valu värv.
Mu pulss ei ole sage,
ei võpata mu närv.
Ma vaatan valget lage,
ja ma ei mõtle muud.
Ei mäleta Su nägu,
Su silmi ega suud.
Ma vaatan valget lage,
ja vaikin kogu aeg.
Mu hing on hirmus lage -
üksainus sein ja nael.
(Doris Kareva)
madin 04. juuni 2013, kl 00.58 |
mmm 04. juuni 2013, kl 01.38 |
no kuidas 04. juuni 2013, kl 20.33 |
madin 04. juuni 2013, kl 20.50 |
madin 09. juuni 2013, kl 00.41 |
Minu küsimused on endiselt (minu jaoks) üleval, nii et ehk keegi oskab midagi edasiviivat vastata?
to mmm: Saatust ma vist ei usu. Arvan, et ON minu jaoks õige(ma)d ja vale(ma)d valikud. Iseasi, kas ma need ära tunnen. Kui laseksin asjadel minna nii, nagu nad lähevad, saaks minust tõenäoliselt üsna pea töötu ja kodutu asotsiaal. Kas see oleks siis minu elu eesmärk? Vaevalt on kellegi elu eesmärgiks täielik käegalöömine ja minnalaskmine.
to mmm: Saatust ma vist ei usu. Arvan, et ON minu jaoks õige(ma)d ja vale(ma)d valikud. Iseasi, kas ma need ära tunnen. Kui laseksin asjadel minna nii, nagu nad lähevad, saaks minust tõenäoliselt üsna pea töötu ja kodutu asotsiaal. Kas see oleks siis minu elu eesmärk? Vaevalt on kellegi elu eesmärgiks täielik käegalöömine ja minnalaskmine.
Rexx 10. juuni 2013, kl 09.55 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
Lisa postitus