"Ja kõik ilmaasjata," ütles prints Lir."Ma ei ulatu temani, ükskõik mida ma ka teen. Tema pärast on minust saanud kangelane - minust, uimasest Lirist, isa pilkealusest ja häbist -, aga ma oleksin niisama hästi võinud jääda selleks tuimaks lollpeaks, kes ma olin. Minu suured teod ei tähenda talle midagi."
Molly võttis noa ja hakkas piprakaunu hakkima."Võibolla siis ei saa leedi Amalthead suurte tegudega võita." Prints vahtis talle otsa ja kortsutas nõutult kulmu.
"Kas neidiste võitmisesks on siis muu vahend?" küsis ta tõsiselt. "Molly, kas sa tead mingit muud vahendit? Kas sa ütled seda mulle?" Ta kummardus üle laua ja haaras Mollyl käest. "Mulle päris meeldib olla vapper mees, aga kui sa arvad, et sellest on rohkem kasu, hakkan ma jälle laisaks argpüksiks. Kui ma teda näen, tahan ma astuda võitlusse kogu maailma kurjuse ja koledusega, aga ma tahan ka paigal istuda ja õnnetu olla. Mida ma pean tegema, Molly?"
"Ma ei tea," vastas Molly äkitselt kohmetudes. "Ole lahke, viisakas, tee heategusid - midagi niisugust. Hea huumorimeel peaks ka olema."
-----------------------------------------
Prints peaks käima koos minuga lohesid tapmas ja adopteerima mu arvuti.