Unetute nurgake
Rehkendagem
moosimadu 01. aprill 2015, kl 00.21 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Neli endist koolivenda Aas, Jõgi, Mets ja Oja elavad erinevates linnades ning neil on erinevad elukutsed. Leida nende meeste elukohad ja elukutsed, kui on teada, et
1) rätsep on küll Pärnus sündinud, aga praegu elab seal hoopis aednik;
2) samal ajal kui Jõgi sõitis oma Tartus ja Viljandis elavaid koolivendi külastama,
tulid talle endale külla aednik ja treial;
3) sepa nimi ei ole Mets ja ta ei ela Narvas;
4) Aas ei ole treial ega sepp;
5) Oja ei ela Viljandis.
Pärnu - aednik Aas
Narva- rätsep Jõgi
Tartu- sepp Oja
Viljandi - treial Mets
Tundub klappivat...
1) rätsep on küll Pärnus sündinud, aga praegu elab seal hoopis aednik;
2) samal ajal kui Jõgi sõitis oma Tartus ja Viljandis elavaid koolivendi külastama,
tulid talle endale külla aednik ja treial;
3) sepa nimi ei ole Mets ja ta ei ela Narvas;
4) Aas ei ole treial ega sepp;
5) Oja ei ela Viljandis.
Pärnu - aednik Aas
Narva- rätsep Jõgi
Tartu- sepp Oja
Viljandi - treial Mets
Tundub klappivat...
Ats 01. aprill 2015, kl 01.07 |
Ats 01. aprill 2015, kl 01.14 |
Küsin. Annan vihje 1/4 kohta?
Samatüübiline veel, aaaga keerulisem.
5 pensionäri Lill, Moon, Nelk, Roos ja Tulp on omavahel kahekordsed langud, st neil kõigil on 1 tütar ja 1 poeg, kes on abielus seltskonnakaaslase poja või tütrega. Näiteks:
Tulbi poeg on abielus Roosi tütrega,
Roosi poeg on abielus SELLE pensionäri tütrega,
kelle poeg on abielus Mooni tütrega.
Lille tütar on abielus selle pensionäri pojaga,
kelle tütar on abielus Nelgi pojaga.
Kelle tütar on abielus Lille pojaga?
Samatüübiline veel, aaaga keerulisem.
5 pensionäri Lill, Moon, Nelk, Roos ja Tulp on omavahel kahekordsed langud, st neil kõigil on 1 tütar ja 1 poeg, kes on abielus seltskonnakaaslase poja või tütrega. Näiteks:
Tulbi poeg on abielus Roosi tütrega,
Roosi poeg on abielus SELLE pensionäri tütrega,
kelle poeg on abielus Mooni tütrega.
Lille tütar on abielus selle pensionäri pojaga,
kelle tütar on abielus Nelgi pojaga.
Kelle tütar on abielus Lille pojaga?
moosimadu 01. aprill 2015, kl 23.39 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
5 pensionäri Lill, Moon, Nelk, Roos ja Tulp on omavahel kahekordsed langud, st neil kõigil on 1 tütar ja 1 poeg, kes on abielus seltskonnakaaslase poja või tütrega. Näiteks:
Tulbi poeg on abielus Roosi tütrega,
Roosi poeg on abielus SELLE pensionäri tütrega,
kelle poeg on abielus Mooni tütrega.
Lille tütar on abielus selle pensionäri pojaga,
kelle tütar on abielus Nelgi pojaga.
Kelle tütar on abielus Lille pojaga?
Omavahel abielus on
Roosi poeg ja Nelgi tütar
Roosi tütar ja Tulbi poeg
Mooni poeg ja Lilli tütar
Mooni tütar ja Nelgi poeg
Lilli poeg ja Tulbi tütar - mis ongi ülesandes esitatud küsimuse vastus.
Lilleaed, ma ütlen....
Tulbi poeg on abielus Roosi tütrega,
Roosi poeg on abielus SELLE pensionäri tütrega,
kelle poeg on abielus Mooni tütrega.
Lille tütar on abielus selle pensionäri pojaga,
kelle tütar on abielus Nelgi pojaga.
Kelle tütar on abielus Lille pojaga?
Omavahel abielus on
Roosi poeg ja Nelgi tütar
Roosi tütar ja Tulbi poeg
Mooni poeg ja Lilli tütar
Mooni tütar ja Nelgi poeg
Lilli poeg ja Tulbi tütar - mis ongi ülesandes esitatud küsimuse vastus.
Lilleaed, ma ütlen....
moosimadu 01. aprill 2015, kl 23.42 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Ats 02. aprill 2015, kl 16.53 |
ÕIGUS, Moosimadu.
V: Lille pojaga on abielus Tulbi tütar.
Las olla mõtlemisaega. Sest pole midagi, millalgi toon nad ülekandega siiapoole, et ei ununeks, veel mitte, arvan, et ab_x teab ka, et on nuputamast tagapool.
Perenaine ostis arbuusi, meloni ja apelsini.
Kui melon oleks maksnud 3 korda rohkem ja apelsin oleks maksnud 5 korda rohkem, siis oleks perenaine maksnud 12,5 raha.
Kui aga arbuus oleks maksnud 3 korda rohkem ja melon 2,5 korda rohkem ning apelsin 3 korda rohkem, siis oleks perenaine maksnud 11 raha. Mis oli kallim, kas arbuus või apelsin?
(abiks: melonit ei küsita.)
V: Lille pojaga on abielus Tulbi tütar.
Las olla mõtlemisaega. Sest pole midagi, millalgi toon nad ülekandega siiapoole, et ei ununeks, veel mitte, arvan, et ab_x teab ka, et on nuputamast tagapool.
Perenaine ostis arbuusi, meloni ja apelsini.
Kui melon oleks maksnud 3 korda rohkem ja apelsin oleks maksnud 5 korda rohkem, siis oleks perenaine maksnud 12,5 raha.
Kui aga arbuus oleks maksnud 3 korda rohkem ja melon 2,5 korda rohkem ning apelsin 3 korda rohkem, siis oleks perenaine maksnud 11 raha. Mis oli kallim, kas arbuus või apelsin?
(abiks: melonit ei küsita.)
moosimadu 04. aprill 2015, kl 00.24 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Perenaine ostis arbuusi, meloni ja apelsini.
Kui melon oleks maksnud 3 korda rohkem ja apelsin oleks maksnud 5 korda rohkem, siis oleks perenaine maksnud 12,5 raha.
Kui aga arbuus oleks maksnud 3 korda rohkem ja melon 2,5 korda rohkem ning apelsin 3 korda rohkem, siis oleks perenaine maksnud 11 raha. Mis oli kallim, kas arbuus või apelsin?
(abiks: melonit ei küsita.)
Absurd, kuid mu meelest on selle ülesandevastuseks, et arbuus on umber 2,6 korda kallim.
Ma parem ei pane oma valemeid üles, need on pehmelt öeldes jaburad... algus oli graatsiline:
3m+5a=12,5
3ar+2,5m+3a=11
edasi läks lappama.
Kui melon oleks maksnud 3 korda rohkem ja apelsin oleks maksnud 5 korda rohkem, siis oleks perenaine maksnud 12,5 raha.
Kui aga arbuus oleks maksnud 3 korda rohkem ja melon 2,5 korda rohkem ning apelsin 3 korda rohkem, siis oleks perenaine maksnud 11 raha. Mis oli kallim, kas arbuus või apelsin?
(abiks: melonit ei küsita.)
Absurd, kuid mu meelest on selle ülesandevastuseks, et arbuus on umber 2,6 korda kallim.
Ma parem ei pane oma valemeid üles, need on pehmelt öeldes jaburad... algus oli graatsiline:
3m+5a=12,5
3ar+2,5m+3a=11
edasi läks lappama.
ab_x 04. aprill 2015, kl 01.57 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 129 |
ab_x 04. aprill 2015, kl 02.07 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 129 |
ab_x 04. aprill 2015, kl 03.08 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 129 |
Alustades eksamit kella 12 ja 13 vahel, vaatas õpilane kella. Lõpetades töö kella 17 ja 18 vahel, märkas ta, et seierid olid vahetanud kohad. Mis kellaajal õpilane alustas tööd ja mis kell ta lõpetas?
(abiks: Seieritega kell, sest parkimiskellal pole seierite omavahelist hammasrataste seost :D)
Ei suuda mina sellist hetke leida!
Igatmoodi proovisin, lõpuks leidsin, et kõige paremini saan aru seieritevahelise nurga järgi. Alustama pidi õpilane ajavahemikus 12.25 - 12.30 (nurk 137° - 165°)ja lõpetama 17.00 - 17.05 (nurk 180° - 183°). No ei klapi!
Aga kui lõpetamise aeg oleks olnud pärast kella kuut, oleks asi palju lootustandvam.
18.00 - 18.05 on seierite vahel nurk 180° - 153°,
12.30 - 12.35 ----------------------- 165° - 192°.
Ma pakuks, et kuskil umbes 12.30:15 ja 18.02:30 oleksid sellised kellaajad, mil seierid omavahel kohad võinuksid vahetada.
(abiks: Seieritega kell, sest parkimiskellal pole seierite omavahelist hammasrataste seost :D)
Ei suuda mina sellist hetke leida!
Igatmoodi proovisin, lõpuks leidsin, et kõige paremini saan aru seieritevahelise nurga järgi. Alustama pidi õpilane ajavahemikus 12.25 - 12.30 (nurk 137° - 165°)ja lõpetama 17.00 - 17.05 (nurk 180° - 183°). No ei klapi!
Aga kui lõpetamise aeg oleks olnud pärast kella kuut, oleks asi palju lootustandvam.
18.00 - 18.05 on seierite vahel nurk 180° - 153°,
12.30 - 12.35 ----------------------- 165° - 192°.
Ma pakuks, et kuskil umbes 12.30:15 ja 18.02:30 oleksid sellised kellaajad, mil seierid omavahel kohad võinuksid vahetada.
Ats 04. aprill 2015, kl 03.10 |
Lahendus: Tuleb koostada võrrandisüsteem (arbuus x, melon y, apelsin z)
x + 3y + 5z = 12,5 → *2,5 ja
2x +2,5y+ 3z = 11 → *3 elimineerime meloni, korrutades võrrandeid nii, et melon lahutades kaoks. Peale korrutamisi saame
2,5x + 7,5y + 12,5z = 31,25
6 x + 7,5y + 9 z = 33
ülemisest lahutada alumine,
-3,5x + 0y + 3,5z = -1,75
kergemaks lahendamiseks → * (-2)
7x – 7z = 3,5 →jagame 7-ga
x – z = 0,5 raha
V: Arbuus on apelsinist 0,5 raha kallim.
x + 3y + 5z = 12,5 → *2,5 ja
2x +2,5y+ 3z = 11 → *3 elimineerime meloni, korrutades võrrandeid nii, et melon lahutades kaoks. Peale korrutamisi saame
2,5x + 7,5y + 12,5z = 31,25
6 x + 7,5y + 9 z = 33
ülemisest lahutada alumine,
-3,5x + 0y + 3,5z = -1,75
kergemaks lahendamiseks → * (-2)
7x – 7z = 3,5 →jagame 7-ga
x – z = 0,5 raha
V: Arbuus on apelsinist 0,5 raha kallim.
Ats 04. aprill 2015, kl 03.15 |
Ats 04. aprill 2015, kl 03.46 |
Kella-eksami ülesandega olin ise hädas.
Vastus:
Alustades pidi tunniosuti olema 12 ja 13 vahel, minutiosuti 17 ja 18 vahel. Oletame, et alustati 12 ja x minutit, tunniosuti oli kohal 12+x/12. Pärast kella 17 liigub minutiosuti x/12 minutit ja tunniosuti x-25 minutit (sest minutiosuti oli juba 25 min läbinud). Võrrand x/12=5(x-25). Lahendades x=25 25/59 minutit. Eksamit alustas järelikult kell 12 ja 25 25/59 minutit ja lõpetas kell 17 ja 2 7/59 min.
Aga mina üritasin sihverplaadi jagada 360 kraadiks, siis sain, et kell 12.00 olid seierid kohakuti.
Ts (tunniseier) ei tohi jõuda 2,5 jaotiseni, siis oleks kell juba POOL, so 18-ne peal. Seega eksami lõpp peab olema 17.02+ . Eksami algus 12.25+
Ts läbib 1-e jaotise 12 min so 6⁰
Ts läbib 1 min-ga 0,5⁰
Ts läbib 10 sek 0,0833⁰
Ts läbib 5 sek 0,04166⁰
Ms läbib 1-e jaotise 1 min, so 6⁰
Ms läbib 25 min 150⁰
Ms läbib 10 sek 1⁰
Ms läbib 5 sek 0,5⁰
Kui nüüd KINNI panna mingi kellaaeg,
NÄIT. 12.25 ja 10 sek,
siis peaks saama kraadide järgi kontrollida
Ts - 6⁰ + 6⁰ + 0,5⁰ + 0,0833⁰ = 12,5833⁰, järelikult samas kohas peab olema Ms õhtul, mis tähendaks 2,5 min peale 17.00 ja veel 0,0833⁰ otsa, ah-oh-ah-oh... siin lõid ajud kinni.
Vastus:
Alustades pidi tunniosuti olema 12 ja 13 vahel, minutiosuti 17 ja 18 vahel. Oletame, et alustati 12 ja x minutit, tunniosuti oli kohal 12+x/12. Pärast kella 17 liigub minutiosuti x/12 minutit ja tunniosuti x-25 minutit (sest minutiosuti oli juba 25 min läbinud). Võrrand x/12=5(x-25). Lahendades x=25 25/59 minutit. Eksamit alustas järelikult kell 12 ja 25 25/59 minutit ja lõpetas kell 17 ja 2 7/59 min.
Aga mina üritasin sihverplaadi jagada 360 kraadiks, siis sain, et kell 12.00 olid seierid kohakuti.
Ts (tunniseier) ei tohi jõuda 2,5 jaotiseni, siis oleks kell juba POOL, so 18-ne peal. Seega eksami lõpp peab olema 17.02+ . Eksami algus 12.25+
Ts läbib 1-e jaotise 12 min so 6⁰
Ts läbib 1 min-ga 0,5⁰
Ts läbib 10 sek 0,0833⁰
Ts läbib 5 sek 0,04166⁰
Ms läbib 1-e jaotise 1 min, so 6⁰
Ms läbib 25 min 150⁰
Ms läbib 10 sek 1⁰
Ms läbib 5 sek 0,5⁰
Kui nüüd KINNI panna mingi kellaaeg,
NÄIT. 12.25 ja 10 sek,
siis peaks saama kraadide järgi kontrollida
Ts - 6⁰ + 6⁰ + 0,5⁰ + 0,0833⁰ = 12,5833⁰, järelikult samas kohas peab olema Ms õhtul, mis tähendaks 2,5 min peale 17.00 ja veel 0,0833⁰ otsa, ah-oh-ah-oh... siin lõid ajud kinni.
Ats 04. aprill 2015, kl 03.58 |
Teeme inimlikumaid vahele.
Talul on 62 ha maad, millest 30% on metsa. Ülejäänud osast 85% on põllumaa. Mitu % on põllumaad ja mitu % on see kogu talu maast?
Raamatu hinda alandati 20% võrra ja seejärel veel 25% võrra. Nüüd maksab raamat 9.-€. Leia raamatu esialgne hind.
(abiks: puha tagurpidi)
Talul on 62 ha maad, millest 30% on metsa. Ülejäänud osast 85% on põllumaa. Mitu % on põllumaad ja mitu % on see kogu talu maast?
Raamatu hinda alandati 20% võrra ja seejärel veel 25% võrra. Nüüd maksab raamat 9.-€. Leia raamatu esialgne hind.
(abiks: puha tagurpidi)
Ats 04. aprill 2015, kl 03.59 |
Martinil oli raha 36.-€. 20% oma rahast kulutas ta raamatu ostmiseks ja 1.80 eest ostis ta pastapliiatsi. Mitu % oma taskurahast kulutas ta ostudele?
Raamatus oli 160 lk. Esimesel päeval luges Marju 7,5% kogu raamatust, järgmisel päeval aga 8 lk rohkem kui esimesel päeval. Mitu % raamatust jäi tal veel lugeda?
Raamatus oli 160 lk. Esimesel päeval luges Marju 7,5% kogu raamatust, järgmisel päeval aga 8 lk rohkem kui esimesel päeval. Mitu % raamatust jäi tal veel lugeda?
Ats 04. aprill 2015, kl 06.14 |
Seierite laius pole teada, seega ei saa üliväga täpselt määratleda (kontrollides kraadide järgi) kohakuti asetsevust.
Jõudsin järeldusele, et kell 12.25.10 sobib eksami alguseks. Ts asub siis 12,5833⁰ ≈ 12,6⁰ kohal, kus peab asuma Ms eksami lõppedes ja „tõlkides“ kraadid kellaajaks, peaks Ms 12,6⁰ kohal näitama aega
1 min + 1 min + 5 sek + 1 sek = kell (17).02.06
Ja Ts samal ajal, st 17.02.06, on kraadides
150⁰ + 0,5⁰ + 0,5⁰ + 0,042⁰ = 151,042⁰ ,
mida Ms-le üle kandes saame
25 min + 10 sek + 0,042 (võimatu peensus) ≈ 25. 10, mis sobibki Ms-le eksami alustamise asendiks.
Ehk siis: Kell 12.25.10 asetses Ts ≈12,6⁰ ja Ms ≈ 151⁰ ja kell 17.02.06 asetses Ts ≈151⁰ ja Ms ≈ 12,6⁰.
{Järjekindlus viib sihile. Aaaaga, kas see tulemus just vääris jonnakust ...}
Jõudsin järeldusele, et kell 12.25.10 sobib eksami alguseks. Ts asub siis 12,5833⁰ ≈ 12,6⁰ kohal, kus peab asuma Ms eksami lõppedes ja „tõlkides“ kraadid kellaajaks, peaks Ms 12,6⁰ kohal näitama aega
1 min + 1 min + 5 sek + 1 sek = kell (17).02.06
Ja Ts samal ajal, st 17.02.06, on kraadides
150⁰ + 0,5⁰ + 0,5⁰ + 0,042⁰ = 151,042⁰ ,
mida Ms-le üle kandes saame
25 min + 10 sek + 0,042 (võimatu peensus) ≈ 25. 10, mis sobibki Ms-le eksami alustamise asendiks.
Ehk siis: Kell 12.25.10 asetses Ts ≈12,6⁰ ja Ms ≈ 151⁰ ja kell 17.02.06 asetses Ts ≈151⁰ ja Ms ≈ 12,6⁰.
{Järjekindlus viib sihile. Aaaaga, kas see tulemus just vääris jonnakust ...}
moosimadu 05. aprill 2015, kl 00.12 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
moosimadu 05. aprill 2015, kl 00.15 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
moosimadu 05. aprill 2015, kl 00.17 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
moosimadu 05. aprill 2015, kl 00.21 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Raamatus oli 160 lk. Esimesel päeval luges Marju 7,5% kogu raamatust, järgmisel päeval aga 8 lk rohkem kui esimesel päeval. Mitu % raamatust jäi tal veel lugeda?
Esimesel päeval luges Marju 12 lehekülge, teisel 20, kokku kahe päeva jooksul 32 lehekülge ehk 32/1,6=20% raamatust.
Lugeda jäi veel 80% raamatust.
Esimesel päeval luges Marju 12 lehekülge, teisel 20, kokku kahe päeva jooksul 32 lehekülge ehk 32/1,6=20% raamatust.
Lugeda jäi veel 80% raamatust.
Ats 05. aprill 2015, kl 00.43 |
Ats 05. aprill 2015, kl 00.48 |
Ats 05. aprill 2015, kl 00.53 |
Arvu 600 suurendati 25% võrra. Mitme % võrra tuleks saadud arvu vähendada, et saada jälle arv 600?
Kahe arvu vahe on 140. Leia need arvud, kui 30% väiksemast arvust on sama mis 18% suuremast arvust.
Jaota arv 760 kolmeks liidetavaks nii, et osad oleksid pöördvõrdelised arvudega 3; 1,5 ja 1/18. Leia need arvud.
(abiks: tähelepanelikkus)
N A L I + K Õ V A = K Õ L A S
Kahe arvu vahe on 140. Leia need arvud, kui 30% väiksemast arvust on sama mis 18% suuremast arvust.
Jaota arv 760 kolmeks liidetavaks nii, et osad oleksid pöördvõrdelised arvudega 3; 1,5 ja 1/18. Leia need arvud.
(abiks: tähelepanelikkus)
N A L I + K Õ V A = K Õ L A S
moosimadu 05. aprill 2015, kl 01.04 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Ats 05. aprill 2015, kl 01.10 |
Ats 06. aprill 2015, kl 03.02 |
moosimadu 08. aprill 2015, kl 22.01 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
ab_x 09. aprill 2015, kl 21.57 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 129 |
ab_x 09. aprill 2015, kl 21.59 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 129 |
Lisa postitus