su mõtted on korrektsed :) see, mida sa kirjeldad on teineteisemõistmine, kui see lisada sinu poolt nimetatud tunnete hulka ja see parajas vahekorras kokku segada, siis vast saabki armastuse.

Tegelikult on armastus see, kui sa tunned, et teine inimene on osa sinust. Sa teed tema heaks täpselt sama palju, kui sa oled nõus tegema ka enda heaks. Samas, kui su sult su armastatu ära rebitakse, siis teeb see selle võrra rohkem haiget. Nagu oleks sult pool keha küljest rebitud. Aga eks aeg parandab ka kõige kohutavamad haavad :)

Väidad, et armastus on koogel- moogel, milles esindatud kõik tunded? On võimalik tunda kellegi vastu kõiki tundeid korraga? Kahtlane.

Minu sõrm on osa minust ja kuulub vaieldamatult mulle. Teine inimene ei saa kuuluda mulle, ta kuulub iseendale ja vahet ei ole, kas see on mees-naine , vanem-laps või mõni teine suhe.

Vanem-laps suhtes ollakse tavaliselt nõus tegema lapse jaoks oluliselt rohkem, kui iseenda jaoks.
Inimesed on natuke peeglite moodi, naeratad kellelegi ja ta naeratab vastu, vaatad kurjalt, saad ka ise tigeda pilgu osaliseks.

Armastatu ärarebimise väljend kannab endas kuuluvustunnet. Sinult võetakse midagi sinule kuuluvat?
Mis tegelikult haiget teeb? Valusa obaduse saanud isiklik ego? Hüljatuse ja mahajäätuse tunne? Keegi oli sinust parem? Oli see ikka armastus? On armastus olemas?

Armastus ongi eelkõige isekas tunne, ma ei ütleks, et see tunne oleks niivõrd füüsilise kehaga seotud, kui just vaimsel tasandil. Kui kallim on kaugel, siis aitab just vaimne side armastusel ellu jääda, aga tõde on ka see, et kui inimene teist armastab, siis armastab ta oma ettekujutust sellest inimesest, aga mitte konkreetset inimest ise. Muidugi on alati võimalus, et tegelik inimene murrab end sellest ettekujutusest läbi ja rikub pildi ära. Siis võib ka armastus otsa saada

kes teist siin see teemaalgataja on kes te siin viis lehekülge täis olete jahunud juba?

ja kes sina veel oled?

sa oled ikka puhta sooda küll, püüdsid elu armastuse ja selle asemel, et suhtest mõnu tunda ja edasi arendada, käid korra aasta tagant siin eputamas..

Ei tunne teemaalgatajat:) Loodan, et ta ei pahanda, kui ta veel siin liikumas on :D Las need, kes tahavad jahuvad ja ei tasu unustada, et siine tekst ei ole kooli kohustuslik kirjandus, võid vabalt lugemata jätta ja kahte ei saa.


Oletame, et see armastus siiski on olemas. Kas sel juhul ei peaks seotus olema tasakaalus nii füüsiliselt kui vaimselt? Ja domineerib see osa,, millel parasjagu võimalus olemas- kui kallim on käeulatuses, siis ju mingi hetk küsib füüsiline keha oma osa?

Minnes suhtesse oma fantaasiamaailma kujutluse alusel, juhtubki, et oled "pimedusega löödud". Saades nägijaks ei suuda sa pildiga leppida.
Minnes suhtesse tegeliku inimesega, võtmata kaasa eelnevates suhetes kogetud valu ja rõõmu, annad võimaluse tõelise armastuse tekkimiseks. Päris kindlasti on see isetu ning tingimusteta ja otsa saab vaid ühe osapoole lahkumisel maisest maailmast.

Isiklikult arvan, et enamus inimesi ei koge armastust, nad ainult nimetavad saadud kogemust selle nimega. Kogetakse teisi tundeid, aga ei julgeta asju õigete nimedega nimetada.

Huvitav teema...lugesin otsast veereni läbi ja respekt.... Heiga siiski päris ühte meelt pole... ise kogesin samuti eluarmastust juba veits küpsemas eas nagu teemaalgataja ja tema siit leitud mees aga pean tunnistama, et siiski käest ta läks. Elu karussellil jääb kestma vaid tõeline tunne...ju meil seda tugevust polnud piisavalt. Kesteab...ehk kunagi satub teele eluarmastus mis kestma jääb. Päikest kõigile normaalsetele kirjutajatele!

Hei Kirjutas:
-------------------------------------------------------
Oletame, et see armastus siiski on olemas. Kas sel juhul ei peaks seotus olema tasakaalus nii füüsiliselt kui vaimselt? Ja domineerib see osa, millel parasjagu võimalus olemas- kui kallim on käeulatuses, siis ju mingi hetk küsib füüsiline keha oma osa?
-------------------------------------------------------
täpselt nii see ongi, ka füüsiline pool on väga tähtis ja mulle küll tundus, et me sobivus oli ka selles vallas hea. seks on ka üks müstiline tegevus, mehel pole nagu vahet, paugu saab ikka lahti, aga naiste orgasmid on midagi üle mõistuse müstilist. aga mulle nad meeldivad, eriti, kui neid palju ja järjest on :)

Tundus? Sa kindlalt ei tea?
Ka mehe orgasmid on müstilised (paugu lahti saamine on orgasmist väga kaugel ja väide, et mehel vahet ei ole viitab sellele, et sa ei ole veel oma õiget partnerit kohanudki).

Inimesed meie teele, kõrvale, südamesse tulevad ikka sellepärast, et aidata meil õppida. Peeglikesed seina peal:-) Iseasi, kuidas me seda endale teadvustame. Kui õppetund õpitud, lahkuvad ühed ja tulevad teised. Armastuse (või suhte) "headust" ei saa mõõta sellega, kaua ta kestab. Armastus ei saa otsa. Ja suunda ka ei muuda. Armastus on armastus. Iseasi, kui palju me oma südame häält kuule(a)me. Valdavalt on see mõistuse hääl hoopis, mis valjuhäälselt juhatab.

Hei Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tundus? Sa kindlalt ei tea?

OK-OK, kõik oli hea, vahest liigagi ;)

L Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Iseasi, kui palju me oma südame häält kuule(a)me. Valdavalt on see mõistuse hääl hoopis, mis valjuhäälselt juhatab.

Kahjuks ta nii ongi. Aga selline on juba elu.

Kes seda ütleb? Et s e l l i n e on elu? :-)

Elu on selline, milliseks me ta elame :)

mina elan ka õhust ja armastusest ära, ok, vahest teen miskit tööd ka, et süüa osta, aga kõik nii ei suuda. kui ikka hummerit ja maamõisa ei ole, siis pole ka mingit lootust end konkurentsis tunda.

Tegelikult oli meie juhtum ka natuke komplitseeritum, kui sellest roosamannasest teemast välja võib lugeda ja ausalt öeldes ei ole kedagi ega midagi süüdistada, läks nagu läks, aga mis oli, see oli hea.

..... ja kui nad surnud ei ole, siis elavad nad õnnelikult eraldi kuni tänapäevani.
Lõpp.