Olen töötu. Üle aasta juba. Eriharidusega, omandan kõrgharidust. Töötukassa viimane ülekuulamine (nimetan seda nii, sest tunnen ennast seal nagu kurjategija) jättis väga halva tunde. Pakuti põrandapesija tööd ja laos siltide kleepija tööd. Ja kui kohe kuhugi tööle ei saa, siis lubati tööharjutusse saata.
Majanduslikult on olukord talutav, st. elan mehe kulul ja tema ei kaeba, pigem on rahul, et kodukolle soojas :)
Aga see tööpakkumine ausalt öeldes nörritas mind. Mul on peale emakeele kaks võõrkeelt väga hästi suus, arusaamise ja tönkamise tasemel veel kaks. Lisaks eriharidus ja aastatepikkune töökogemus.
Ja mind saadetakse kõige labasemale tööle.
Andke andeks, aga ma tõesti ei taha alampalga eest tööle minna. Pakutud töö oleks minu jaoks täielik mandumine. Juba keskhariduse omandamise ajal tegin keerukamat tööd, kui mulle nüüd pakutakse.
Seepärast olekski antud töö täielik tagasilangus.
Tööharjutusse ei taha minna - tasuta tööd tegema? Tänan, ei.
Ma tahaksin väga tööle minna, teha tööd, mida olen õppinud ja oskan hästi. Paraku on minust paremaid kandidaate ja nii olengi ripakile jäänud. See ei tähenda, et mul tööharjumust pole. Ülikoolis õppimine eeldab enesedistsipliini ja mille poolest erineb see tööks vajalikust distsipliinist?
Tänan, sain hinge pealt ära.