nüüd siin lugedes saan aru, miks mu naabrinaise tütar tööle ei lähe ja eelistab 22.a. elada vanemate kulul - lihttöö talle ei sobi, aga paremat ei leia. nii elabki täiskasvanud neiuke päevad läbi aega surnuks lüües ja emalt-isalt raha küsides. Kui ema pakkus talle tuttavate vahendusel ühte abitöölise kohta - siis sellest keelduti, kuna ei ole sobiv ja tema jaoks raske.

to deisi - miks sa arvad, et töötukassa töötajaid on ole 40.a. maakad? sinu suhtumist arvestades võidki olla pidev töötukassa klient ja järelikult sugugi mitte kõige kirkam kriit!

Kuna kõrgharitud on siiski hinnatumad, öelge, mis te tahate, siis kui te siin väga vingute, et miks ambitsioonidega inimene pole nõus koristaja tööga, siis arvestage, et kui teie enda haridus on alla baka, siis varsti ei saa te isegi koristajaks.
Ja nagu ma aru saan, siis autorile pole raha kõige tähtsam vaid pigem kogemus.
Kusjuures Eesti riik peaks rohkem tegema, et firmad kasutaksid osalise ajaga töötajaid. Riik on aga kaval- osalise ajaga töötaja pealt tuleb maksta täistöötaja sotsmaks- st saad 140€ palka aga riik saab 280€ pealt sotsmaksu.
Seega kui masu ajal "tehti mõned kohas osalise tööajaga" ja koormus jäeti samaks, siis kaotas loomulikt töötaja oma palgas aga riik sai ilusti oma sotsmaksu käte.
Osalise ajaga töötamise odavamaks muutmine, teeks kindlast elu lihtsamaks ka väikestele ja alustavatele ettevõtetele

Sa oled küll töötukassa töötajatest valesti aru saanud. Tean inimest, kes osteti teisest ettevõttest üle. Juhtumikorraldajateks on vägagi haritud inimesed. Olen jah aru saanud, et sinusugused nii väga kipuvad konsultandi laua taha "arvutit klõbistama". Sinusugustel soovitan kool ära lõpetada ja kandideerida töötukassasse. Keegi ei keela! Siin ülbitsemise ja ette kujutamise asemel soovitan endale otsa vaadata, mõelda, mis sul puudub, et tööle ei saa ja küsida koolitusi. Ükski konsultant ei taha aastaid kuulata sinu heietusi teemadel kui halb on maailm ja kui hea oled sina. Hakka liigutama!

Ja mida on nendest juhtumikorraldajatest ja karjäärinõustajatest abi???

Paljukirutud täpik jälle siin. Hea meelega läheksin osalise ajaga tööle, kui seda pakutakse. Kandideerimised on kõik tühja auku jooksnud - ei sobi ma ettekandjaks ega müüjatariks ega administraatoriks, kui üldse vaevutakse vastamagi. Mulle tundub, et eelistatakse nooremaid ja muidugi neid, kellel on eelnev kogemus sarnasel ametipostil.
Ehk ei võtaks isegi müüjaks ülekvalifitseeritud müüjatöö kogemuseta inimest, sest äkki ta saab peatselt parema võimaluse ning läheb minema. Siis on kogu väljaõpe asjata ning peab uut inimest otsima hakkama. Rääkimata ambitsioonidest. Kui ikkagi teise töö maitse suus, siis loomulikult aste allpool töötamine ei paku rahuldust ja paistab lühiajalise väljapääsuna. Miks siinsed halvustajad asju tööandja nurga alt näha ei oska, kui nad nii targad on, et mind rumalaks võivad arvata?

Ma ei ole tüüpiline üliõpilane vanuses 19-23, vaid veidi vanem. Olen aastaid töötanud alal, mille omandasin keskerihariduse raames. Ennast täiendanud ja arendanud. Ja nüüd seisangi lõhkise küna ees - töötukassast näägutatakse, tööintervjuudel kirtsutatakse nina minu üliõpilase staatuse üle, kui tööintervjuule üldse välja jõuangi.

Koristada saan ma kodus piisavalt palju, seepärast ausalt öeldes väga ei tõmbagi kusagile teiste räppa rookima. Olen seda teismeeas kooli kõrvalt teinud - miinimumpalga eest ja siis oli see ok. Raske küll aga vähemalt sain omale saapad talveks jalga.

töötukassa suhtumist on kajastatud siin foorumiteemas: http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?9,11264405

kõige lahedam on minu meelest Heitunud eide kirjutis 6. jaanuar 2012, kl 19.38

aga minust endast..
olen 26a noormees, kes elab oma vanematega ja kel ei ole samuti õnnestunud tööle saada. mul on magistrikraad ühel erialal, mida peeti kunagi eesti tulevikuerialaks ja asuti kohe töölisi tootma, aga kõigile neile ei jagunud juba siis rakendust. kõik eesti avalik-õiguslikud kõrgkoolid pakuvad oma tootevalikus hetkelgi seda eriala. ja kõik ses valdkonnas töötavad pensionärid (minu retsensent oli nt 75a papi) ja keskaharidusega spetsialistid (ministeeriuminäide!) ja muidu heade tutvustega inimesed on saanud tööle ja hoiavad loomulikult kohast kinni.
ma ei ole ise töötukassasse oma jalga tõstnud, sest kõik need jutud siin hirmutavad. ja kas mul oleks õigustki üldse? minu töötamised on olnud seni projektipõhised, määratud ajaks.
olen kandideerinud müüjaks, laotööliseks, administraatoriks, aga ka erialasteks spetsialistideks. kui lihttööliseks olen ma üleharitud, siis spetsialistitööks ei ole mul kuskilt vähemalt kaheaastast kogemust võtta. sõbranna, kellega koos õppisime, sai siiski tööle, sest firma, kuhu ta kandideeris, juhtus olema heatahtliku ülemusega, kes soovis ülikoolist tulnule võimaluse anda. aga olegem ausad, kui sul ikka head tutvust taga ei ole, siis ei ole sa tänapäeval mitte keegi.
mind kutsuti ühte kohta isegi töövestlusele. palka lubati maksta 360 kanti neto, kuid tööpäevad kestavad E-R 12-21. see oli siis laotöölise koht. samas lubati selles kohas häid treeningutingimusi, et kõik spordiklubid oleksid mulle poole hinnaga ja mis kõike erisoodustusi kaubanduses.. kui julgesin piiksatada, et kuna ma sinna trenni veel jõuaksin sellise tööaja juures, kui mu hea enesetunde trennid on kõik õhtuti, siis nähvati, et tänapäeval tehakse kõik klubid juba hommikul kell 7 lahti ja küll ma ümber orienteerun. et mis mulle siis tähtsam on, kas töö või trenn? kahjuks või õnneks ei osutunud ma valituks.
maximasse pakuti piimaletti kohta, aga kohale minnes selgus, et sobiksin paremini transameheks. ent niipea ei pidanud selle kohta vaba olema, kui eelmine töötaja ei ole soome ehitajaks läinud. ka sealt ei ole mingit vastust tulnud.
olen käinud ka end firmadesse kohapeal pakkumas. kui jutule võetaksegi, siis soovitakse inimest, kes oleks töötukassas arvel - selle eest saab see tööandja väikse kopika, kui töötu tööle palkab.
cv-sse ma valetama ei tahaks hakata..
nii ma siis vegeteeringi. sissetulekud piirduvad mul taskurahaga ja ühe sugulase hooldamisega, mille eest maksab mulle KOV selle inimese pensionist osakest. ilmselt teate isegi, kui suur see summa on. kui midagi vaja teha on, siis olen automaatselt mina see, kes passib nii remondimehi, torujürisid vm ametivendi, koristab, tassib süüa, viib prügi välja jne. "mis sul muud ikka teha on!" ehtne memmekas, eksju. itaallase mudeliga elutsen.
sellest kõigest on mul tekkinud depressioon, ma ei naerata enam ammu, ei tunne ka pisiasjadest rõõmu, häid emotsioone pigem teesklen. nii et ma saan täitsa aru täpikust.

Nukker lugu ja saan sinust täiesti aru. Kuidas oleks välismaale tööle minekuga? Vanemad laenaksid stardikapitali ja siis maksaksid hiljem tagasi? Saaksid iseseisvaks, vanemate põllepaeltest lahti, enesehinnang tõuseks ja depressioon hakkaks hajuma, kui näed pangakontole potsatavat palganumbrit. Muidugi on seda kergem soovitada kui teha, aga ehk tasub kaalumist? Salga oma magistrikraad niikauaks maha, ega diplom leiba küsi, las ta olla seal sahtlis, küll ühel hetkel realiseerid ennast ka oma erialal, enne vaja majanduslikult jalad alla saada. Sa pole esimene, kes on pidanud selliseid valikuid tegema, oled ju nii noor alles, mõned aastad võib välismaal kalevipojaks ka käia.

Sõltub, millise tegevusega on soov tegelda. Üks variant on jah - üritada oma erialasele tööle saada, aga kas see õnnestub. Konkurents tööturul on ju tihe, samas on ka teisi valikud, kus saad ise oma aega planeerida, ise teha seda mida tahad ja olla sõltumatu.
Alguses jah tuleb vaeva näha, suhelda, õppida, areneda, aga tulemus, mis ees ootab, on seda väärt.
Täpik, kui oled mingil ajal foormis, kirjuta mulle. Ehk on see, ka sinu võimalus, mis mullegi pakuti ja millega jõudumööda tegelen, kuna endal ei jää põhitöökõrvalt nii palju aega, kui vaja oleks.
Ise küll asun Tartus, aga pole probleemi liikuda ka mujale.

Võrkturundus jälle platsis?
Siin foorumis teid ei sallita.

Võttis, mis ta võttis aega... Olin aasta ka töötu ja lõpuks sai tööd, ära anna alla. Aga jah töötukassa on sitt koht - tõsiselt sitt... Põhimõteliselt, 2 minutit iga kuu ja nägemist - uus aeg. Selline tunne nagu käiks näitamas end, et oled veel elus... Olen jah elus!

Tööd on kõvasti hanerasva tehastes ja hanefarmides ning siis seljatame kriisi korraliku määrimisega

Riik toidab vald katab ja töötukassa maksab kodanikupalka

Tea millas siis töötukassa ka Töökassaks ümber nimetatakse ja ta ka siis ehk reaalselt tööd pakkuma hakkab. Ei ma ütlen teile normaalsel nõukogude ajal sellist inimeste alandamist ei olnud. Näeh töötukassatädid päev läbi larbivad kohvi ja lõksutavad lõugu siis oleksid nad kõik rahvamajandust arendanud kuskil lehmalaudas või õmblusvabrikus