deisi, it all in your head :D
mul pole töötukassaga midagi pistmist, ma ei palka kunagi töötajaid töötukassa kaudu.

igavesti noor
mul kunagi oli pistmist aga kui sul sellega pitmist pole, mis sa siis läbustad siin?

Pigem on kummaline see, et kõrgharidusega haritud hakkaja inimene käib töötukassas tööd otsimas. Pole küll töötukassa teenuseid ise vajanud, aga millegipärast tundub, et seal käivad rohkem inimesed, kes ei oska ise endale väljundit leida, mitte halvas mõttes, aga lihtsalt ei julge või ei oska tööd leida.

Töötukassas ei käi keegi tööd otsimas.
Seal registreeritakse ennast, et oleks Haigekassa kindlustus ja sa oleksid inimesena olemas. Haigekassa kindlustusega kaasneb igakuine mõnitus ja kui halvasti läheb, sii "tööharjutuse" nime all korraldatav sunnitöölaager, kus pead 4 kuud järjest umbes 1 euro eest päevas "tööd harjutama" (isegi kui inimesel on mitukümmend aastat töökogemust). Mis teha, pole tasuta lõunaid.

Käpp püsti, kes teab kedagi, kes tunneb kedagi, kes on Töötukassa kaudu tööle saanud.

Seda teemat tehas ma ju teadsin, et sarjata saan.
Kordan siis veelkord üle, et ma ei saa Töötukassast mingit abiraha. Tuli välja, et ravikindlustus on mul ka üliõpilase staatuse pärast. Nii et järgmisel korral lähen ja võtan ennast arvelt maha. Ja ütlen sellele prouale ka, mida ma sellisest asjast arvan.
Tegelikkus on see, et mul oli peale viimast külastust väga kehv olla. Niigi on keeruline ja masendav, kuna tööalast rakendust ei leia. Aga kui põrandapesijaks saadetakse, siis tunnen, et ma ei olegi rohkemat väärt. Mul on mitmekülgne töökogemus ja keeled suus, kõrgharidusega olen poole peal. Ning ma ei kõlbagi muuks kui põrandapesijaks.
Ütleme nii, et selline suhtumine lõi jalad alt.
Riik on mind kunagi koolitanud selleks, et ma saaksin põrandaid pesta. Kenad väljavaated meie noortele.

Tööle saamisel on probleemiks ikkagi mingid vajajäämised. Nt ei ole mul juhilube või ei oska ma mingit kindlat keelt või pole mul muud lisaoskust. Nagu ütlesin, on selle ala peal mitmed pakkumised sellised, et mitme inimese töö on kokku pandud. Või lihtsalt absurdsed nõudmised.
10 kandideerimisest ühele tuleb vastus ja loomulikult siis ei põhjendata, miks nad mind koos ülejäänud 139ga tööle ei võtnud. Ühe korra olen saanud vastuse, et olen ülekvalifitseeritud. Ja ma kandideerin kõigile töökohtadele, kus hakkama saaksin.

Täpik, ei jää sul muud vajaka, kui tuttavad juhtivatel ametikohtadel, kes su tööle võtaksid.

Tõstan käpa püsti Täpikule näitamiseks. Mina sain töötukassa kaudu kursustele, tööpraktikale ja tööle. Olen hullult rahul, sest töökoht on super.
Aga pean tunnistama, et olen ka oma tutvusringkonnas ainus, kellel niimoodi vedanud on.

Töötad Töötukassas, jah? :)

Ei tööta. :)

Ma tean, et mõnedel on läinud õnneks Töötukassa kaudu saada hea töökoht. Neid on vist suhteliselt vähe. Minule vahendatud tööpakkumistest on u. pooled olnud kahtlased firmad, millest mõnedesse peale taustauuringut ei ole julgenud kandideeridagi. Üks firma oli nt kuulutuse üles riputanud aga töökoht oli juba täidetud. Kuulutus rippus veel kuu aega.
Äkki ma olen lihtsalt s**amagnet ja mul ei vea, ma ei tea.
Ma kardan isegi, et kui tööintervjuule kutsutakse, siis istun seal õnnetu näoga, sest ausalt, ma pole väga ammu naeratanud. Eneseteostus pakub rahulolu ja loomulikult sissetulek oleks väga teretulnud. Antidepressante neelata? No ei, pealegi ei jätkuks nende ostmiseks raha. Üritan ikka näha asjade head külge aga vahel on nii raske.
Mõnikord, vaadates palju, on odavam olla nö kodune. Ma ei ole ammu pidanud ostma kontoris töötamiseks sobilikke riideid-jalatseid. Lisaks töölesõit, kontorilõuna, kolleegide sünnipäevad jms. Tööl käimine pole ka kuigi odav lõbu.
Samuti käin juuksuris oluliselt harvem, sest üliõpilasena on ausalt öeldes kama kaks, kui veidi välja kasvanud vms :)
Aga seltskonna pärast tahaksin, et professionaalsed oskused ei kaoks jne. Mul on alati olnud väga toredad kolleegid ja ma igatsen seda ühtekuuluvustunnet.
Praegu olen nagu asotsiaal - peale elukaaslase ei suhtlegi väga kellegagi.
Ükspäev mõtlesin selle asja üle ja sain aru, et ma olen veidi tõrjutud, sest ei kulge sünkroonis teistega - töötavate sõpradega. Kui kedagi näen, küsitakse ikka esimese asjana, et kuidas tööga on. Kokkusaamistel räägitakse väga palju tööst. Vahel tundub, et inimestel muud ei olegi, kui töö-töö-töö... Ja minul pole, mistõttu saan osaks kõõrdpilkudele. Ilmselt olen juba lateadlikult rohkem endassetõmbunud ega soovi sotsialiseeruda, sest tunnen ennast alaväärsena, kuna mul ei ole tööd!

Oeh, sai pikk hala. Tänan tähelepanu eest.

vigade parandus. Mõnikord, vaadates palju palka mõnes kohas pakutakse, on odavam olla nö kodune.

Kui on vaba aega, siis ehk otsida mingi nn vabatahtlik töö, kogemuse nimel? Tean, et tasuta töö ja tegelikkuses pole ma üldse kindel, et Eestis toimiks asi nagu välismaal.

Inimene tahab tööd ja teenistust, mitte niisama mööda vabatahtliku töö asutusi (millised need küll olla võiks?) tolgendada. Ka vabatahtliku töö tegemiseks on vaja korralikke riideid, soengut, sõiduraha, söögiraha jms.

Kuulge, lõpetage see vabatahtliku töö pakkumine töötutele. Ka mujal maailmas teevad seda ikkagi peamiselt inimesed, keda olmemured ei vaeva, mitte näljapajukil elavad töötud.

Just vormistasime töötukassaga lepingu tööpraktikal osalemiseks. Tingimused on normaalsed, viitsiks lapsuke ainult midagi teha. Kuna olen juhendaja,teeb viha küll. Iga asja kohta on vastus, et mina küll ei tee jne. Raske on...

http://www.tootukassa.ee/index.php?id=15264

Kui töötuna arvele võtmisest on möödunud rohkem, kui 20 nädalat, loetakse sobivaks ka tähtajalist tööd, mis ei pea enam vastama inimese haridusele, erialale ega kogemustele. Pakutav töötasu peab olema vähemalt ühe Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära suurune ning suurem samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest.

kuna teemaalgataja on töötu juba üle aasta - siis ei pea töö enam vastama inimese haridusele, erialale jakogemustele. Seega ei ole töötukassa töötaja (olgu ta kolimud maalt linna või linnast maale) midagi valesti teinud.
Sobivast tööst keeldumise puhul on töötukassal õigus rakendada järgmisi seadusest tulenevaid sanktsioone:

•esimene põhjendamatu sobivast tööst keeldumine - lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine või peatatakse 10 päevaks töötutoetuse maksmine;
•teine põhjendamatu keeldumine - lõpetatakse töötutoetuse maksmine;
•kolmas põhjendamatu keeldumine - lõpetatakse töötuna arvelolek.

Seega ei ole ikka nii et passin aasta töötuna, saan abiraha ja kirtsutna nina pakutavate töökohtade peale.

Ja mitu korda ma pean kordama, et ma ei saa mingit abiraha. Null, ma ei saa sealt peale kulmukortsutuste mitte kui midagi. Ma tean väga hästi seda reeglit, mida "linnast maale" kirjeldas aga see on väga mitme otsaga asi. Sisuliselt jah, ma peaksin vastu võtma ka tänavapühkija töö, kui mul seda teha kästakse.
Tundes ennast, tean ka seda, et kui ma ükskord sellele tasemele jõuan, siis olen usu endasse kaotanud.
Oletame, et raskete aegade tõttu on nt magistrikraadiga spetsialist töötu, lihtsalt sellepärast, et sektor, kus ta tööd saaks, kannatab kõige enam. Ta ei saa piisavalt pika aja jooksul tööd ja lõpetab põrandapesijana? Mida peaks see inimene siis tundma? Et ta on midagi väärt? Tema jaoks on see nö nullist alustamine. Kas selle põrandapesija töö peaks CV-sse ka panema?
Ja mida ütleb meile see, et lihttööd nii palju on ja tööjõu puudus selles vallas suur? Pean silmas koristusfirmasid, hulgiladusid ja nt Selverit jms. Paljud lihttööd ei eelda elementaarset eesti keele oskustki aga näed, ei lähe ka muukeelne elanikkond sellele tööle. Pigem vaatavad, kuidas muudmoodi ots-otsaga kokku tulevad. Penionärid teenivad lisa, koristades kontoreid ja pestes supermarketites põrandaid ning laos kaupadele silte kleepides. Sisuliselt võiks ahvi ka treenida neid liigutusi tegema, kui väga tahta.

no aga see et sul magistrikraad on ja ennast spetsialistiks pead ei tähenda, et oled sellel alal tegia. teoreetikud peavadki esialgu põrandaid nõusi ja kontoreid pesema. ega ülikooliharidus tähenda veel kindlat töökohta. oli ju jutt, et kõik lähevad lihtsalt midagi ülikooli õppima, et pikendada lapsepõlve. aga ise nad ei teagi, mida teha tahavad, ehk puudub kutsumus. siis tulebki minna põrandapesijaks, sest ega töö inimest ei häbista. töötu mõnitaja võib seda ainult teha:) ma juba soovitasin, et mida sa käid seal töötukassas neljakümpiseid tädikesi rõõmustamas sind alandades, otsi ise mingi tööots ja alusta sealt.

pealegi ei olegi ega saagi olema tänavalttulijale sealt saadavat head töökohta. need tädikesed kibekiirelt panevad kõigepealt oma ludrid mehed ja lappsed sealtkaudu tööle, siis tuttavad ja nende tuttavad ja sugulased ja siis nende sugulased ja tuttavad jne. ainult loll käib töötukassas. või see, kes lihtsalt ei lase võimalust käest ka riigilt niisama raha ja ravikindlustust saada. no aga siis on jälle töötukassa mutike töötu. tjah, suletud ring:)))

Ja astmahaige peab vastu võtma töö tsemenditsehhis, sest tal on töövõimetus vaid 10 % ja tööst keeldumine põhjendamatu.
Ja magistrikraadiga inimene peab võtma vastu sanitari koha ja kirjutama selle ka CV-sse. Sest tõenäoliselt ei saa see siidikäpp selle tööga hakkama ja peab hakkama uuesti tööd otsima, nüüd juba ilma toetuseta. Ja kui ta ei kirjuta seda CV-sse, siis küsib järgmine intervjueerija, et mis probleemid tal on, kas ta on tööpõlgur või lihtsalt joodik? Ja kui kirjutabki, siis küsitakse, kas ta on tööpõlgur või lihtsalt joodik et nii palju madalama töökoha vastu võttis. See töötukassa põhjendus ei huvita kedagi. Niikuinii tööd ei anta, sest oled luuser.
Ükskord põrandapesija, igavesti põrandapesija.
Tuleb lihtsalt oma "india naise ehted", kaasavara ja kööginõud maha müüa. Kui veel surnud ei ole, siis elab mõnda aega edasi kuni piisavalt alandlik on ja läheb enne surma veel viimase leivasuutäie nimel hambaharjaga põrandat pesema nagu vanasti vene sõjaväes.

Nõus eelmisega.
Madalalt töökohalt on väga raske ennast uuesti üles töötada, ärge uskuge eluvõõraste konsultantide juttu, kes ütlevad, et "ikkagi parem kui mitte midagi".
Neil on vaja oma ülemustele statistika ette näidata, mis konkreetsest inimesest saab, neid ei huvita.

to linnast maale
Seadusi oskab igaüks lugeda ja neis näpuga järge ajada, milleks neid siia copyda.

Seda ma küll ei usu, et "astmahaige peab vastu võtma töö tsemenditsehhis". Sellega olen nõus, et lihttööle on raske minna. Samas ülikooli kõrvalt võib ju teha üsna suvalist tööd, kui ikka väga raha vaja?

to deisi: sellel "mitte kõige kirkamal kriidil" on vähemalt töö! ja ei usu, et seal min. palka makstakse.

Kui inimene on töötu ja arvel töötukassas, siis esmaeesmärk on talle töö leida. ja kallis täpik, ära arvagi, et seal professori- või direktorikohti pakutakse (seda sa oma jutu järgi ootad, eks). Ei-ei, kui sa seni aru pole saanud, siis võta teatavaks, et selles asutuses liiguvadki peamiselt lihttööd. Seega on normaalne, kui sulle koristajakohta või sildikleepimist pakutakse. Kui selle peale sul mokk viltu läheb, siis oled vales kohas. Paras aeg arvelt maha astuda. Punkt.

Ja kui tahad ainult haigekassa pärst arvel olla, ise lillegi liigutamata ja sotsmaksuga (olgu või pisikesega) panustamata, siis see on vargus kõigi maksumaksjate taskust. Ilmselgelt.

deisi on meil ju eriti kirkas kriit! kirjutada tegia ja nõusi on ikka selline tase, et ilmselt ka mingid vaimse puudega invaliidid ei kirjuta nii räigete vigadega, ääretult piinlik, et selline sõna võtab.

to deisist

kirkas kriit?! :)

Varsti hakatakse pappi naeratuste saatel ja ümbrikuga uksetaga üle andma.Iga laiskvorst saab 3tonni kuus.Kes on aga eriline heeringas ja on ikka tõesti näha ,et inimene laiskleb korralikult ,võidakse lisatasu määrata.Näiteks kui sul raha üle viskab ja sa ei viitsi seda plöga vastu võtta,murtakse sõrgadega uks maha ja sunnitakse ikka vastu võtma.Vot nii pakspersed.

Kõrgharidust omandav inimene ei peaks nii saamatu olema, et loodab töö leidmisel vaid töötukasse peale. Ükski normaalne firma ei annagi oma tööotsija kuulutust sellesse ametisse vaid otsib ise sobiva töötaja. Ja milles see töötukassa ametnik süüdi on, kui tal ei ole muud pakkuda. Ega tema kohus pole sinule tööd otsida vaid nõu anda, kuidas sa ise tööd leiaksid.

Eksid, minaise. Väga paljud firmad otsivad praegu Töötukassa kaudu tööjõudu, põhjuseks just 4-kuuline nn tööharjutus, kus saab endale tasuta tööjõu, kes täiskohaga tööd rabab.Kui 4 kuud läbi saab, siis saab ju õkskõik mis põhjuse leiutada, miks just see inimene tööle ei sobinud ja võtta järgmine "tööd harjutama".

Ma saan muidugi aru, et ega me ei taha näha, kuidas asjad tegelikult toimuvad, sest siis võib paha tunne hakata, aga püüame nüüd oma roosast mullist välja tulla, eksole, kontoritibid ja ametnikud.

to ei no: Seda ma räägingi, et mingit normaalset tööd pole oodata töötukassast. Sealt leiabki selliseid miinimumpalga eest siltide kleepimise või tänava pühkimise töid. Ühesdõnaga on seal firmad, kes ei otsi mitte töötajaid vaid tasuta või minimaalse tasu eest, enamasti ajutisi, töörügajaid.
Paraku ei saa need kontoriametnikud ka midagi ette võtta, et süsteem toimima panna. Tõepoolest, seadus näeb ette, et vabadest töökohtadest tuleb töötukassasse teatada, aga kuna mingit karistust teatamata jätmisel ei järgne, siis milleks.
Olen ise ettevõtja ja kui otsin töötajat, siis kindlasti mitte töötukassa kaudu. Põhjukseks see, et enamik töötuid seal ei soovigi mitte mingisugust tööd teha, nad käivad seal vaid töötu abiraha ja haigekassa kindlustuse pärast. Minul pole aega, raha ega tahtmist hakata katseeksituse meetodil töötajat otsima.

Töötukonsuldandi tegelik eesmärk ei tohiks olla numbriliselt töötute arvu vähendada, kuid seda see just neil on. Et meedias saaks teatada, et näete töötude arv vähenes nii ja nii palju.
Siiski soovitan töökohta otsida ise, kuid töötuna nii kaua arvel olla, kuni mingi toetus ja haigekassa eksisteerib. Samas tööd otsida ise, sest konsuldant (kelle ülesanne peaks see olema), seda ei tee. Ahjah, sõbrannale visati posu kuulutusi ette ja ei huvitanud konsuldanti, et kuulutuses oli nõudmine "VÄGA HEA SOOME KEELE OSKSU" ja neiu rääkis vähest soome keelt. Selge, et neiut ei kutsutud vestluselegi, aga konsultant veel juba üllatunud "MIKS?". Töötukassa on koht, mille läbi saavad teatud firmad tasuta tööjõud ja mille läbi koolitusfirmad ajavad kokku suurt raha. Töötule on sellest väga vähe abi!