Kas sul nooruses meheleminekuplaane siis üldse ei olnud? Praegu oleks sul võinud ju lapsed olla ja hinges poleks selline tühjus. Miks sa ei kola tutvumissaitidel ja ei lobise seal?

aga...
Ei ole huvitatud meestuttavate leidmisest, vaid sõbrannade leidmisest.
Mu vanuses enam tundeid nagunii ei teki ja tutvumissaidid mulle huvi ei paku.

Oli kunagi ilus paljutõotav suhe, mille liba- "sõbranna" kadedusest ära rikkus. Ta ei suutnud leppida, et mul kena suhe, kuna pidas ennast minust paremaks.

Saan aru, et sa oled kunagi väga haiget saanud, aga aeg on nii palju edasi läinud, et oleks juba aeg uus lehekülg keerata. Sa oled nagu tigu ennast karpi peitnud, aga peaksid just liikuma kohtades, kus naisi liigub - on ju igasuguseid kursusi jne. Ja siis võtad ennast kokku ja ei ole selline äpuke enam, kes kõike kardab ... Endaga peab ka tegelema, mitte alla andma ja viriseda ainult.
See rohkem naljaga pooleks, aga ehk aitab sellele "sõbrannale" mingi "käki" tagasitegemine? :D

"Mu vanuses enam tundeid nagunii ei teki"

Räägi ainult endast ja ainult enda eest, vanuses pole asi. Inimesed armuvad vanusest sõltumatult. SINUL ei teki tundeid, SINU elu on on põrgu, mitte sinu eas ei teki ja keskealiste naiste elu on... Blabla, kärss kärnas, maa külmand. Isegi ajaloomuuseumis käimiseks peab kaaslane olema ja tingimata naissoost. Õudus kuubis, ma ütlen.

P, sa ju eelmise lehekülje lõpus postituses tunnistad (suurte tähtedega veel kirjutatud), et naised hoiavad eemale juba sind nähes. No olemegi selleni jõudnud. Enamus (ikka valdav enamus) hoolitseb enda välimuse eest ka üksi olles. Vaata tänaval sõbrannasid, enamasti on nad sarnased. Ma ei mõtle riietust või juuksevärvi, mõtlen välist hoolitsemist.

Teine asi. Vähe on naisi, kes ei ole huvitatud meestest. See on ka üks jututeemasid omavahel, tahame me seda tunnistada või ei taha. Sa väidad, et kust me teame, et sinuga pole millestki rääkida, kui me polegi rääkinud. Aga me ju suhtleme sinuga siin ja oi oi kui palju saab selgeks.

Ole nüüd pai ja nimeta kasvõi mõni asi, millest sinuga oleks rääkida! Lastest mitte, meestest mitte, välimus ja sellega seonduvad teemad sind ei huvita. Jäävadki vaid hobid ja huvid. Nüüd ole pai, nimeta enda hobid.

inimesed, kes omavahel sõbrannad, tavaliselt on mõlemal ka mehed, või soov neid leida. ütlen sulle täitsa ausalt, et sa ei sobi sõbrannaks mitte ühelegi naisele, kelle elus on mees või soov see mees leida!!! saa juba aru. maailmavaated peavad olema sarnased, aga selliste naistega ei ole need iialgi. neid huvitavad hoopis teistsugused asjad, kui sind. naine, kes on huvitatud meeestest, on väga väga erinev sinust. sulle sobiks sõbrannaks vaid omasugune, aga muide selliseid on vähe.

Seesama Pee on osanud osavalt igasugused "stiilsed, lõhnastatud ja Botox'i kasutajad" oma konksu otsa võtta.:) Nad vaesekesed ei saa ise arugi, et langevad P-st madalamale kuna neil endil pole niipalju eneseväärikust, et hoiduda delfilike klatsimooride plärast.

mida nagu ?
Eemale on minust hoitud terve elu, ka siis, kui olin 18. Siis enamus minuealistel naistel lapsi ei olnud ja ikka hoiti eemale.

Lapsi sünnitatakse hilja, ka tihti 1-2 last, nii et ei ole me naised varased sünnitajad ja lasterikkad. Pole eriti 10-lapselisi nagu Indias ja araabiamaades.

Se liba -" sõbrannagi " sünnitas 1.lapse 35a, kas tal rohkem lapsi praegu on, ei tea.

Ja ma ei ole öelnud, et inimene ei tohi mulle oma lastest rääkida. Ennegi on lastetud sõbrannad suhelnud lastega sõbrannadega.

Osadel minuealistel täisealised lapsed, ma ju ei keela nendest rääkida.

Igasugustest asjadest võib rääkida, ka meestest. Ainult seda ütlesin, et minu vanuses ei teki enam tundeid ja tutvumissaidid ei paku huvi. Aga mõne naisega asju arutada on päris põnev.

jah
Nii oligi. Liba - " sõbranna " käis minuga väljas endale meest otsimas. Ma loll algul ei saanud sellest aru.
Sest ma ise käisin väljas üksindusest ja igavusest, et inimeste keskel olla.
Käisime küll kunagi koos väljas, aga mõlemil olid täiesti erinevad eesmärgid.

muig Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Seesama Pee on osanud osavalt igasugused "stiils
> ed, lõhnastatud ja Botox'i kasutajad" oma konksu
> otsa võtta.:) Nad vaesekesed ei saa ise arugi, et
> langevad P-st madalamale kuna neil endil pole nii
> palju eneseväärikust, et hoiduda delfilike klatsim
> ooride plärast.


Nii nõus, ma lihtsalt ei saa aru, kuidas teemast teemasse viitsitakse mingi, sama hästi võib see arvutiprogramm olla, mis on kirjutatud lauseid erinevas järjestikus esitama, asjanduse ühte ja sama juttu lugeda ja püüda tema "usku" pöörata. Miks ma loen seda vahepeal? Lihtsalt nii naljakas on seda kõrvalt lugeda- üks loll ees ja teised lollid taga.

Kuulake nüüd rahvas ära ka minu poolne versioon. Saate aru, mina elasin enda elu ja siis hakkab mingi hull ligi tükkima. Püüab käituda nagu mina oleksin tema abikaasa, tahab mulle välja teha, minuga väljas käija, ükskord üritas mind kabistada. Räägib mulle, et ei huvitu meestest, aga kui minul lõpuks õnnestus leida enda kallike, hakaks püüdma talle ligi ajada. Läks nii kaugele, et rääkis mulle, kuidas mees talle ütles, et mina olen rõve :::: ja mees olla lubanud Pga lausa abielluda. Mina usaldasin meest ja koos otsustasime Ple tõepoolest kättemaksta. Mees tegigi talle abielu ettepaneku kõigi ees ja P ütles "jah". Mees ütles, et naise koht on hullumajas ja rääkis ära kõik, mis too teinud oli. Seega sai asja eest. Pärast on kirjutanud ähvarduskirju nii mulle kui mehele, milles lubas ennast ära tappa.
Nii öelda sõbrannasid on tal ennemgi olnud ja pärast, kuid kõik tabavad ära, et tegemist on vaimselt ebastabiilse isikuga ja seda kiiresti ning nii ei tulegi sõbrannatamisest midagi välja. Mõnda olen lausa isiklikult hoiatanud. Aga, et see hullus ükskord läbi saaks, siis P anna mulle ja kogu naissoole ükskord andeks ja ela oma elu edasi.

Eelmisele
Me mõlemad olime tegelikult TEISTE NAISTE POOLT TÕRJUTUD. Me kumbki ei leidnud sõbrannasid.
Ainuke vahe oli, et mina olin suhtlemise pärast tänulik, aga tema ei olnud, irvitas mu üle ja pidas endast halvemaks, kuigi ta täpselt samuti ei leidnud sõbrannasid.

Tegelikult olime VÕRDSELT TÕRJUTUD. Aga pärast hakkas irvitamine, et ainult mina olin tõrjutu ja PUGEJA.
Haiget tegi, sest nn. "pugemisega" tegin halba ainult iseendale ja libale head.

Sel prioodil oli temal mind samapalju vaja, sest muidu oleks ka temagi olnud üksinda.

Siin liba kindlasti ei käi, sest sai lõpuks otsitud õnne mehe ja pere näol.

to P libasõbranna siinpool
Ma ei mõista, milleks inimese üle irvitada? Mida see sulle annab? Kas sai nüüd päev kuidagi parem?

Siin on tegemist Aspergeri sündroomiga. Kahjuks teemaalgataja pole sellest ise teadlik ja ei soovi ka arsti poole pöörduda.

Mis "siin on tegemist Aspergeri sündroomiga"? Mille alusel sa selle diagnoosi panid? Selle alusel, et inimene on tüütu?

Oma teadmiste põhjal Aspergeri sündroomist. Oma hariduse, töökogemuse põhjal. Selle põhjal, mida P on enda kohta erinevates postitustes kirjutanud.

ei saa nii naiivne olla, ei saa, siin pole Aspergeri sündroomiga mingit pistmist. Anna veel talle tuld juurde. Mingi ise hakkanud doktor. Aspergeri sündroomiga inimene ei käiks delfi foorumis halamas, need inimesed on äärmiselt targad ja seda siine frukt pole, seega ära palun alaväärista neid inimesi.

Ma ka ei teadnud, et aspergerid korrutavad niimoodi ja jätavad tähelepanuta kõik asjalikud soovitused.

"neil ei õnnestunud avaldada empaatiat suhtluskaaslaste suhtes" Kas see on P probleem? oh taevake, me nüüd diagnoosime olematud isikut ja olematut probleemi juba...

Tubli-tubli. Miks sa meid ülejäänuid diagnoosinud pole?

Asperger või mitte, pole mõtet siin vaielda sellel teemal minu arvates. Kõik Aspergerid nüüd vaevalt väga targad on. Eks selle sündroomi kohta on liikvel palju müüte.

P-l on psühholoogilised probleemid, see on ju kõigile näha. Sellise inimese mõnitamine ja tema üle naermine on nõme.

to ang
Miks ma peaksin sind diagnoosima? Näid olevat igati edukas, endaga toimetulev, ennast teostanud naine. Seda kummalisem on, millise mõnuga sa kipud maaslamajat lööma. Kui P on tüütu, siis täiskasvanud inimene lihtsalt ignoreerib teda ja läheb oma teed.

mnjah
Asi sai alguse sellest, et mul kodus ei lubatud teiste tüdrukutega suhelda, see olevat teiste tülitamine ja teised mind ei taha. Nii tehti mulle kodus selgeks.

Lapsena ma ise oleksin olnud igati valmis suhtlema, aga ma ei julgenud enamus tüdrukutega rääkida, sest siis oleks tulnud kodus suur tüli, kuidas ma julgesin Heidit ja Leenat tülitama minna.

Kuna ma koduse skandaali hirmus teistega enam suhelda ei julgenud ja lõpuks ei osanudki, sest kartsin, et mõni läheb mu emale kaebama ja siis tuleb jälle pahandus.

Ema soovis mulle tegelikult head, aga tal olid hirmud, et äkki ma ütlen midagi, mis teistele ei meeldi või solvan kedagi ja mis siis küll saab.
Selle hirmuga keelas ta mul enamus tüdrukutega suhtlemise.

ang
Reaalis ei ole ma mitte ühtegi naist tüüdanud, sest ei ole suhelnudki kellegagi.

Liba- " sõbrannaga " olid teised lood, tal oli mind kaaslasena vaja, kui endale meest otsimas käis. Sest üksinda minnes oleks teda imelikuks peetud.
Aga seda teemat temaga ma ei puudutanud üldse, sest siis sain temaga natukenegi suhelda.

to mnjah 16.24
Ma ei saagi inimloomuses ja inimsuhetes tark olla, kuna mul PUUDUVAD KOGEMUSED.
On üksikuid geeniusi, kes vajavadki üksindust, aga neid ülivähe.
Libal ka s6brannasid oli kooli ajal paar, hiljem enam ei olnud, ainult mina, aga ta oli kaval ja egoistlik.

P sellest aru saab kuid näiteks ka mina kuulun nende inimeste hulka, kes ei kipu väljaspool oma lähimat tutvusringkonda rääkima teistele oma eraelust. Pole kellegi asi, kus ma käin või mida ma teen. Töö on töö ja eraelu on eraelu. Need kaks hoian ma rangelt lahus ning teistel peale oma lähedaste ja sõprade, pole asja minu eraellu. Nimetan selliseid a la mis sa peale tööd teed, lihtsalt haiglasteks uudishimutsejateks.

nimeta mulle enda hobid ja huvid. konkreetselt päris. võtsin ette ja lugesin muide kõik (kõik, saad aru???) leheküljed läbi ja seda on sinult küsitud ja sa pole vastanud. ei tea, miks küll???

Miks sa ei võiks, paistad olevat pädev netist loetu põhjal inimesi paika panema?

"Seda kummalisem on, millise mõnuga sa kipud maaslamajat lööma."

Midagi dramaatilisemat ei oska öelda, kui et "jätke vaene P rahule, ta ju kiiksuga". Vaata, erinevalt sinust me siin kambakesi proovime temast mingitki muud juttu, kui mineviku hala, välja meelitada. Kusagilt peab lõngaots hargnema pääsema, eks. Kui mitte muidu, siis provotseerides.

Aga noh, mis ma asjatundjaga räägin...

Vaevalt
Nii ongi. Ükski naine mind endale lähedale lasnud ei ole, enda asjadest minuga ei räägita kunagi.

Isegi liba - " sõbranna " salatses minuga ja varjas oma tõelisi mõtteid. Tegelikult solvav, sest mina ennast avasin. Seda küll ei rääkinud, et sõbrannasid rohkem ei leia.
Üldiselt sättisin ennast tema meele järgi.
Hiljem siis irvitas, et " pugemine on minu töö ". Olin shokeeritud.

Kunagi kooliõde nähvas mulle, tal oma tegevused, aga neist mulle küll rääkima ei hakka. Ma küll talle nii ei kärataks.

ole hea P
Üksinduses ei ole isu midagi ette võtta. Huvitab psühholoogia, olen lugenud psühholoogiaalaseid raamatuid, targemaks sain, aga kompleksidest ja süütunnetest ikka raske lahti saada.
Kodus vaatan telekat, loen ajalehti-ajakirju, mõnda raamatut, tikkida meeldib. Meeldivad vanad kirikud, vanad hooned, veekogu ääres jalutada.

Noorena meeldis hullult ajalugu, muuseumides käia, imestati, et ajalugu õppima ei läinud. Siis käisin õhtuti jooksmas. Samuti seenel-marjul, tundus nii põnev. Tädiga käisin, sõbrannasid ju ei olnud.

Noorena unistasin igasugu põnevatest ettevõtmistest koos teiste naistega, näiteks matkamisest, telkimisest, metsas orienteerumisest, aga UNISTUSEKS KÕIK JÄIGI. Ei olnud mul ühtegi naist-kaaslast kusagilt võtta.

Kui oleksin naisi kaasa kutsuma hakanud, oleks KÕIK öelnud, et ei ole aega, neil muudki teha.
Või mõni oleks öelnud " ära määri ennast pähe ".
Nii lihtsalt on öeldud kunagi mu arglike katsete peale.

sellele kes ylal tahendas et aspergerid on k6ik hirmus targad - ega ikka ei ole yldiselt. Eriti naiivsed on need inimesed suhtluse ja inimsuhete valdkonnas. Valusalt ja karjuvalt naiivsed tihti. Nii et kui on kahtlus et on A-syndroomiga tegemist, parem on kui olete ettevaatlikud ja ei oleta et inimene teie asju k6igile valja ei raagi.

Aga teemaalgataja kohta muidugi see ei kai, interneti teel diagnoosi panna ei saa. Tal omad probleemid mis on, ja tuleb siia abi ja n6u saama, ja no ehk saabki midagi. Selleks see foorum ongi.

Minu meelest räägib P sama juttu siin juba paar aastat. Kas on mingit märki, et ta kuidagi muutuma hakkaks? Pigem teeb ta siin teema ja siis kargavad kõik talle kambavaimust haaratuna kallale hambaid teritama. Nagu ma ütlesin, see on nõme.

Ja, ang, ära sa mingil tingimusel peeglisse vaata, eksimatu nagu sa oled. Peaasi, et igas vaidluses võitjaks jääd.

üldine kommentaar
Ma ei julgenudki midagi rääkida, eriti noorena ja veel teiste asjadest.
Seepärast olin jahmunud, et tädipoja naise õde ( tollal olime 16 ) kartis, et minusugune veidrik tädile kaebama läheb, et ta minia õde suitsetab ja räägib poistest.

Kaebamine ja edasirääkimine oli mu puhul mõeldamatu, eriti noorena, kartsin intriige ja pahandust nagu tuld.
Ei öelnud kellelegi edasi, mida nägin ja kuulsin.

Minia õde läks hirmuga mu tädile kaebama, et ma mingi lollakas ja MINU PÄRAST rääkiski poistest. Tegelikult ei rääkinud minu pärast, teda ennast huvitas, aga mind mitte.
Nüüd oleme mõlemad 45, elame samas linnas ja teda nähes tuleb inetu, minu suhtes ebaõiglane lugu meelde.

Ma ei olnud milleski süüdi, aga lõpuks olin ikka patuoinas. Ja ma ei julgenud ennast kaitsta ja ei olnud võimalustki.

Sest kodus leiti alati, et ma süüdi ja teised õiged, ükskõik, kui ebaõiglaselt minuga käituti.
Mul kodus usuti, et kõikidel teistel on alati õigus. Seepärast kartsin intriige ja ei julgenud ennast kunagi kaitsta, seda isegi mitte 30+.
Nüüd 40+ olen selles suhtes muutunud.

See on nüüd kõigil selge, mis oli ja kuidas ning miks oli. Aga kas sa siis tõesti ei suuda tulevikust positiivselt mõelda ning möödunut selja taha jätta? No proovi vähemalt. Alustuseks ära kaeva enam neid iidvanu solvanguid välja.

Lilian
Väga raske on seda teha, sest ei ole oma eluga kuhugi jõudnud, s.t. ei ole viit last.
Töö on nagu on, prestiizikas ei ole küll.

Ühesõnaga hing on haige, ei ole elus saavutanud seda, mida oleks ihaldanud.
Muide ei usu naisi, kes ütlevad, et lapsi ei tahagi.

Liba- " sõbranna " oli ka minuga mesimagus, kuni tal armastatud meest ja last ( lapsi ) ei olnud.
Kui isikliku elu korda sai, muutus minu suhtes kardinaalselt.

Kui ta aga oma eraelu korda ei oleks saanud ja suurt õnne ei oleks leidnud, siis suhtleks minuga siiamaani, kuigi pidas mind nõmedaks tobuks !!!!!!!!!!!