Arutelu peaks tõesti kuhugi viima. Siin aga 16 lehekülge ja täpselt samas punktis. Aina üks ja sama vastus.

Viiu
Korteriga panid peaaegu täppi. Mul on vennaga kahepeale korter, vend seal küll harva. See korter sai ostetud viletsasse kohta, linna äärde, jah just " sõbranna " soovitusel.

Kuigi varem oli rääkinud, et korter peab olema kesklinnas, et kõik oleks käe-jala juures.
Kui mina korterit otsima hakkasin, siis ta jutt muutus. Teadagi, miks...

Ei mahu pähe, kuidas " sõbrannal " mingeid süümepiinu ei ole, et tema pärast aborti tegin, suhte rikkusin ja nüüd masenduses igavlev üksik olen.
Hoopis naerab mu üle ja mõnitab. Kuidas see üldse võimalik saab olla ?
Vahel tunnen, et näen seda jubedust unes.

Kle, kas sulle endale kohe üldse ajusid antud ei ole või?

ohh
Muidugi sain mõistusega aru, et olen "sõbranna " arust viimane nõmedik ja mul peab kõik halvasti olema.
Aga teisalt ta ikkagi suhtles minuga ja ma tundsin ennast süüdi.

Kas teise inimese käsul abordi tegija ei olegi siis viimane nõmedik?

enam siin midagi, lõpeta P see kino ära juba. kaua võib?

Kas on veel midagi, mida sa sõbranna soovitusel oled teinud? Aborti tegid, korteri ostsid sõbranna soovil ... ilmselt on neid asju veel. Ja vasta ka, mida sa OMAL algatusel teinud oled!

täitsa ilma ajudeta kana kes terve oma elu õhkab naiste järgi. sündimata lapse tapab ära, meessõbra jätab maha, korteris ostab vennaga kahasse kuskile võssa. sinul endal peavad oma lolluste pärast süümekad olema, sõbranna ei pea küll sinu otsuste pärast põdema.
ja tao omale pähe-ei ole olemas suurt ja siirast sõbrannatamist naiste vahel. naised on mõrrad ja bitchid kes tahavad alati teisest paremad olla. erandiks vbl ainult ema Theresa.

kle P
Need on kõige häirivamad ja peamised asjad, mida tegin tema mõjutusel.
Meie suhtlemises oli " sõbranna " juhfiguur. Tema otsustas, mida teeme, millal välja lähme. Käisin küll ja küll üksinda ööklubis-baarides õhtuti IGAVUSEST, minu palvel ei tulnud ta kunagi.
Ma ei julgenudki kutsuda ega ettepanekuid teha, sest seda ei võetud kuuldagi.

Nüüd käin üksinda jalutamas, naisi väljas küllalt, aga jutule kellegagi ei saa.
Õudne masendus ja tühi tunne.
Tööle, poodi, koju --- see on nii nüri ja igav, et ei suuda enam taluda.

kiizu
Ilmselt see, mida lapsepõlves pähe raiutakse, jääb sinna nii tugevalt, et mõjutab kogu elu.
Mind kasvatati nii, et teised tüdrukud on targad, ilusad ja nii tublid, aga mina olen loll ja ei kõlba sinna edukate tüdrukute keskele.

Mõistusega sain aru, et " sõbranna " tahtis, et mul halvasti läheks, aga ilmselt alateadvusest tulev käsk oli nii tugev, et ikkagi allusin talle.

Kuna " sõbranna " sai mind mõjutada, siis ta uskuski, et ma olen täiesti lollakas, ikka tõsiselt uskus.

ja mida sa kavatsed oma olukorra parandamiseks ette võtta?

Nii, P, nüüd teed nii nagu meie sulle siin ütleme, said aru.

Räägid, et mõistusega saad aru ja mõistusega saad aru, aga sa ei saa ju mitte millestki aru, kui sa üht ja sama vaid ketrad.

Ja mida sa jutustad, lapsed kasvavad jubedates oludes üles ja nad ei jää terveks eluks jaurama, et oooooh, nüüd on elu rikutud...hoopis püüavad sellest kõigest üle olla, kogu eelnevat maha raputada ja oma uut elu ISE elama hakata.
Võib jah raske olla, aga nad vähemalt püüavad midagi muuta ja see vääribki tunnustust.

Sina aga käiad nagu kinnijäänud plaat ikka üht joru. No ütle, miks??
Mida sa püüad saavutada?

Teiste närvidel mängid vaid, raiskad meie kõigi energiat.
Kes vaevub mõtlema su peale, kes kirjutab siin südamest ja siiralt soovitusi, kes pakub suhtlemist jne.
See on teiste aeg, nende raisatud elamise aeg, millel pole vähimatki tulemust peale sinupoolse lõputu hala...
Ütle, miks sa seda teed?

Nüüd aga marss arsti juurde ja kui sa ei lähe, siis hakkame kõik siin uskuma koos su "sõbrannaga", et oledki lollakas.
Marss arsti juurde ja jutt läbi!!

ta ei taha mitte midagi ette võtta, ainult soiub siin.

Tere siia üle pika aja. Kes postitusi lugenud on, see mäletab, et pakkusin P´le suhtlemist. Postitusi saab lugeda ka minu nimele klõpsates (kes tahab, et mitte neid pikki lõputuid lehekülgi lapata).

Püüdsin end siit eemal hoida, et olla võimalikult tolerantne. Lubasin endale, et lasen suhtlemisel rahulikult kulgeda ja ei sega end siia arutellu, vähemalt mõnda aega. Nii ka toimisin, seetõttu olengi tagasi alles nüüd.

Ma ei tea, mida üldse arvata. Ühendust võttis, kuid postkasti on tulnud vaid mõned kirjad, ülipikkade vahedega. Mingi klõps käis minus ehk siis (mil ma otsustasin ka siia lugema tulla uuesti), kui P kirjutas, et on suur üksindus ja sunnib end tegutsema ja pole seetõttu suutnud kirjutada. Samas ajavahemikus oli siia tulnud aga tema poolt tervelt 13 postitust. Siis sain aru, et ma üritan võimatut. Keegi ei saa ikka midagi muuta, kui inimene seda ise ei taha.

P väitis ühes oma varasemas teemas, et elab üksi ühiselamutoas. Ma arvan, et ta on kogu oma õnnetu loo kokku fabritseerinud. Mis teha, Delfi tõmbab selliseid inimesi ligi. Eks pikka aega valetades läheb meelest ära, mida varem on kokku kirjutatud.

Siis ongi väljamõeldud tegelane :D

nüüd on siis ikka täiega selge, et ta ei soovigi midagi muuta. mida me kõik ka siin kogu aeg arvasime. ainult halab siin ja just ainult siin ja ühte ja sama nagu rikkis plaadimängija.

Muuta on juba hilja, enam ma ju rasedaks ei jää ja suhet ei loo.
Ühiselamutoas olen enamus aja, sest see on kesklinnas. Korter nii halvas kohas, et alati sinna ei lähe.

Kahjuks kõik oli kõik nii nagu kirjas on. Ei saa olematuks midagi teha kahjuks.

Orango
Kirjutan ikka, aga emailis ei käi tihti ja kui tuju väga null, siis ei taha väga negatiivset kirja konkreetsele inimesele saata.

Aga miks sa delfi jutukasse ei lähe lobisema ja aega veetma?

siis ongi ju selge, et sa ei tahagi midagi muuta. Ise just tunnistad seda oma kirjaga. mida sa halad siin siis?

Ole hea ja ütle, mida Sa meilt tahad/loodad saada? Meie nõu pole Sa ju terve selle aja jooksul kulda võtnud.

justnimelt
Mind huvitab, kuidas " sõbranna " suutis mu üle naerda, kuigi ma nii hea tema vastu olin. Hakkas mulle selgitama, kui kihvt naine ta on ja kuidas kõik temaga suhelda tahtsid.
No ei tahtnud ju, hädaga oli minuga.

Miks nende naistega ei ülbitsenud, kes teda tõrjusid ja vääriliseks ei pidanud ? Milleks tuli hiljem mulle midagi tõestama ja ülbitsema ?
Miks nendega ei ülbitsenud, kes teda alandasid ?
No ei mõista seda.

Sihuke tühjus ja masendus. Mõistan laulja Allat, kes 66a kaksikud sai.

... aga miks sa siis 45 aastaselt ei võiks kolmikud saada!

Kas Sa oled tõepoolest ohmu? Ma esitan küsimuse ja mida Sa taas (taas!!!) vastad? Mingit sõbranna juttu jälle. Kulla inimene, ma esitasin konkreetse kõsimuse ja ei küsinud Su sõbranna kohta midagi. Palun loe mu eelmine postitus üle. Kui aru ei saa, loe veel korra.

ulluks võib siin minna. P, sa ajad juba siin inimesed näervi ja siis küsid, miks keegi suhelda ei taha. tead jooma ajab selline asi.

No see ei ole enam normaalne. Kõik teised on koguaeg süüdi, põhiliselt siis ema ja "sõbranna". Kas sa P ka tead, kui palju on inimesi, kelle lapsepõlv ei ole mitte kuldne olnud? Ja nendest ei ole mitte kasvanud otsustusvõimelisi hädapätakaid!

sa oled siin ju ka niiiii hea, aga me ilmselt enamus naeramegi su üle juba.
Sa oled masohist ja sa vajadki, et sind tümitatakse ja sulle tuleks üks korralik nahatäis anda.Sul on mõistus kinni kiilunud ja see tuleb lahti lüüa, et pilt jälle selgeks saaks. vat niimoodi.

See, et sa oma lapse mõrvasid, see jääbki su hingele surmani, seda võin sulle öelda ja nii see jääb.

Aga mitte su libakas sõbrants pole selles teos süüdi, vaid SINA ISE, SINA ISE, sa tohman juurikas, kui sa ikka veel aru ei taha saada. Jube element tõesti.
Ja Jumal tänatud tegelikult, et sihukesel last pole. Mida sa selle lapsega veel teeksid, kui sa endagagi hakkama ei saa. Nutaksid lapse najal ja halaksid sõbrannast. Õudne.

Tead sa seda, et nii oligi sulle kõik määratud, sest ükski asi ei juhtu ega toimu kindla põhjuseta. Nii oligi vaja ja nii ongi. Seedi nüüd oma tegusid ja lõpeta süüdlaste otsimine. Tunnista endale, et esimene süü lasub sinul ikkagi, kõige eest, eriti mõrva eest. Vaene väike lapseke.......

Sõbranna käitus sinuga nii, sest sa lubasid seda. Sest sa ajasid ta hulluks. Sest sinu allaheitlikkus ajas ta oksele. No ja ega ta ise ka normaalne muidugi polnud. Paar parajaid.

hullumaja.com
Mul on kohutavalt kahju, et lasin " sõbrannal" ennast nii palju mõjutada. Ma ei tea, miks mulle see sütunnete sisendamine nii tugevalt mõjus.

Kusjuures mu vend samasugune. Laseb endale halvasti öelda, ennast ära kasutada. Aga ma ei ole iial kuulnud, et vend kellelegi midagi halvasti ütleks või üldse vastu ütleks.

Ema ja isa samuti lasid endale halvasti öelda ja ennast ei kaitsnud. Mind lapsena masendas, kui keegi midagi isale pahasti ütles ja isa ennast üldse ei kaitsnud.

Ju ma automaatselt arvasin, et ka mul ei ole õigus vastu öelda. Alles nüüd olen muutunud, aga nüüd liiga hilja.

justnimelt
Selliseid vastuseid ootangi, sest ma ise ei saa aru, miks minuga ülbitsema hakkas, kuigi ma suhtusin temasse hästi.

P Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Muuta on juba hilja, enam ma ju rasedaks e
> i jää ja suhet ei loo.
> Ühiselamutoas olen
> enamus aja, sest see on kesklinnas. Korter
> nii halvas kohas, et alati sinna ei lähe.
>
>
> Kahjuks kõik oli kõik nii nagu kirja
> s on. Ei saa olematuks midagi teha kahjuks.
>
>
> Orango
> Kirjutan ikka, aga emailis ei
> käi tihti ja kui tuju väga null, siis ei
> taha väga negatiivset kirja konkreetsele ini
> mesele saata.


Aga siia tahad negatiivset pa...ka postitada? Oo, me täname.