copy/paste:Ju ma automaatselt arvasin, et ka mul ei ole õigus vastu öelda. Alles nüüd olen muutunud, aga nüüd liiga hilja.

hmm, mina küll aru ei saa, et sa oleks muutunud.

rsk, tule siia ja ma põrutan sind hommikuni ja kui vaja siis järgmise hommikuni, või seni, kuni sul titt idanema hakkab ja siis võid mu tuttava lesbarist vanamuti hoole alla asuda.
küll tema sinust lugu oskab pidada, ta oma kallike poos end äsja just üles.

Vot sellepärast hakkaski, et Sa selline allaheitlik oled. Koolis ka kiusatakse just neid, kes sellised on.

kas on abiks ?
Sul on õigus, nii vist oligi. Aga miks ta mulle seda otse ei öelnud, et talle vastik olen? Ei öelnud, sest talle olin KASULIK tossikesena.
Ütles alles siis, kui mind enam vaja ei olnud.

Samas ta ise lipitses teiste naiste ees, oli nii alandlikult malbe, aga naised ikka ei võtnud teda omaks.

Sellepärast suhtles minuga, et paremat ei olnud ja ta oli ise sel ajal hädas: ei olnud sõbrannasid peale minu, ei olnud meest.

Kui ta oli sunnitud minuga suhtlema, mis ta siis parem oli ? Miks seda endalt ei küsi ?

Ma ei taha seksi, mind on nii seksitud, et mul jalgevahe valutas.

Hakka enda välimuse eest hoolt kandma, see loeb ikka krdima palju.

Kas selliseid lolle naisi ikka ongi olemas? Uskumatu!!! Vot ma ka ei tahaks sellistega suhelda.

Sulle on juba ju kõik vastused antud, no üldse ei saa aru, mida sa veel tahad?

no kui sind on segi n'ussitud, siis mine haiglasse ravile, sa oled hoopistükkis haige.
Vaata Rootsis ka üht naist terve kamp pani terve öö ja segi läks naine, mis ongi loogiline asja jätk.
Temal kahjuks jäid lapsed väiksekesed koju ja kes teab, kas ema enam täiearulisena koju tulebki.
Sul pole ei lapsi ega sõbrannat ega meest, hea haiglas puhata ja ehk saad oma sundmõtetest kunagi lahti.

22.57 ei ole mina.
Aga seksiks küll, kui juhtuks ime, et rasedaks jääks, aga mu vanuses ...

unn
Jah, aga nii raske kaalust alla võtta. 83 kg praegu, 20 kg alla saada võimatu, kui igavusest arvuti taga söön. Kas joon cappucinot või närin midagi, suu peab kogu aeg käima ---- igavuse leevendaja.
Ülekaaluga ei sobi riided selga.

kas on abiks?
Seda räägingi, et olime paras paar. Aga tema nüüd ütleb, et teiste naiste poolt tõrjutud ja hale kuju olin ainult mina, tema oli populaarne.
Tegelikult olime mõlemad tõrjutud.
Milleks mulle sellist jama rääkida, nagu ma ei teaks, kuidas asi oli ?

Väga solvav oli, kui hakkas ka mu ema üle irvitama, keda ta ei tundnudki. See oli eriti veider. Tegelikult peaks hoopis mu ema hauale minema aitäh ütlema, et mind selliseks kasvatas, nagu talle kasulik oli.

83 kg ... aga mis su pikkus on?

P
ah et NÜÜD sõbranna ütleb...?!

Teil ju pidi suhe ammmmmmmu läbi olema, aga näe, sina käid siis ikka tal ukse taga kaapimas.
Polegi siis ime, et ta sind igatemoodi nimetab ja minema peletab..

Hakka juba oma elu elama ja lase teistel elada, mida sa roomad sinna tagasi, kust sind on välja visatud..

ooot
Ära nii sõnasõnalt võta, pidasin silmas, et peale meheleminekut mõtleb nii ja muidugi praegu ka. Ma ei ole enam temaga kontakti otsinud, sest tean, et hakkab jälle mõnitamine, et ma nii hale kuju.
Helistasin talle küll tükk aega ja palusin selgitust, miks nüüd soga ajab, me ju teame mõlemad tõde.

Ainult naeris ja mõnitas. Ja ma võtsin ta kahel käel vastu, kui mul suhe oli. Oleks seda teadnud, oleks minema saatnud.
Olin ikka loll...

M
1.67 pikk. Kõige koledam on, et kõht on ees, nagu rase oleks, aga ei ole.

seepärast ongi kõht ees, et sa oma lapse tapsid, nii pidigi olema nendega, kes kellelegi kurja teinud

https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15386/3_kuidas_skeemid_ehk_kitumis_ja_mttemustrid_mjutavad_minu_igapevaelu_negatiivsed_automaatmtted.html;jsessionid=BD30C51749FA1DFABD19A0542D2E6EAC

ooot
Oleks ma sellist irvitamist ette näinud, oleksin kohe " sõbrannaga " suhtlemise lõpetanud, kui mul suhe tekkis.
Siis ma ei oleks praegu üksik ja ei hädaldaks siin.

Vaevangi pead, kas ma olin nii naiivne või ta oli nii kaval ????????
Ei osanud sellist käitumist unes ka näha.

https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15386/3_kuidas_skeemid_ehk_kitumis_ja_mttemustrid_mjutavad_minu_igapevaelu_negatiivsed_automaatmtted.html;jsessionid=BD30C51749FA1DFABD19A0542D2E6EAC

siin ei jõua ikka tõesti mitte kuhugi.

Oleks mõni hea tuttav, kes räägiks "sõbrannaga", mis minust arvas ja miks niimoodi käitus. Aga kardan, et vastused tulevad nii õudsad, et ma ei kannata välja.

Raske endale tunnistada, et nii haledalt orki kukkusin. Või pani "sõbranna" mulle needuse peale. Sest möödas on nii palju, aga miks ma temale mõtlemisest lahti ei saa ? See on nagu luupainaja.

anna sõbranna kontaktid.

ja ikkagi: mida sa kavatsed ette võtta, et olukorda muuta?

sellist küsimust on juba küsitud jah siin sada korda, aga vastuseks tuleb mingi sõbranna jorin. oehhhhhhhh.

vaata, loen siin ja mõtlen.

Nii paljud paarisuhted lagunevad, saavad haiget mõlemad pooled ju. Tihti ükspool rohkem teisest.
Nemad ju ka ikka lõid suhte, et see kestaks, andsid endast sinna parima ja lootsid.
Elu ongi selline, pidevas muutumises.

On õnn, kui saad inimesega, keda armastad, kunagi koos vanas eas üheskoos viimseid samme teha veel.

Paljudel see nii ei ole.

Ütle mulle, mismoel sinu sõbrannasuhe nüüd see elu ja surma küsimus on rohkem, kui teiste katkised elud.

Olgu, sind vaevab tunne, et sind alandati, sa tahtsid head, andsid endast teisele palju ja lootsid, et sind sinu andmise eest tänatakse, sinu pühendumise eest jumaldatakse või ükskõik mida. Sa ei osanud või ei tahtnudki ette näha, et teie suhe võib ka läbi saada, et see ammendub ja hakkab olema koorem, mitte lahe koostoimimine.

Samamoodi lagunevad ka mees-naine suhted ja abielud, pered lendavad kildudeks ja kõigil on valus.
Ometi ei ole ma siit lugenud aastatepikkust hala, et miks ometi see teinepool, kelle heaks ma niipalju tegin ja endast andsin, minuga sedasi käitus, mind jättis ja üleüldse enam näha ei tahtnud, lisaks solvangud, vihkamine ja muud jubedused.

Saad sa aru, et sina pole mingilgi moel erilisem, sa oled võrdne kogu ülejäänud inimkonnaga.
Kõigil on omad valud ja vaevad, mis tuleb siin elus läbi teha, ja tehaksegi, sest nii see elu käibki. Kord oled kõrgustesse tõstetud ja õnnelik, siis jälle vastu maad kildudeks purunenud, nii kildudeks, et vahel ei taha enam tõustagi.
Aga ometi tõustakse, lapitakse oma hingekillud kokku ja minnakse EDASI, kuigi see tundub raske, sest tahaks hoopis tagasi minna.

Elus aga pole võimalik tagasi minna, ainult ikka edasi.
Samamoodi on meil võimalik ka teha ja öelda kõike vaid üksainumas kord. Järgmine kord on alati uus, ülejärgmine jälle uus jne.

Pole sul mingit needust.
Sa oled ise kinni jäänud enesehaletsusse ja pettumusse, et kuidas küll mind, kes ma olen nii jäägitult tema heaks olemas olnud, saadi sedamoodi kõrvale tõugata.

Kahju küll, aga seda nimetatakse egoismiks, liigseks enese jumaldamiseks, võib olla ka saamahimuks.
Vaidled vastu, et eiiiii, ma olin ju nii ennastohverdav, et kuidas saaks see olla saamahimu jne.

Enamus inimesi ootabki tasu ja see ei pea olema konkreetselt ei raha ega asjad, see võib olla ka tunne ja muu sarnane..

Ka tavalises armastussuhtes, endale tunnistamatagi, oodatakse samamoodi tasu või vastuteenet ja kui siis ootused osutuvad teiseks, kui neid oma peas ette kujutati, siis hakkavad pihta hädad, süüdistused, pettumused ja muu sinna juurde, valusate lahkuminekuteni välja.

Teine inimene on vaba olend nagu sina isegi, keegi ei ole kellegi omand ja klammerduja tulebki endast lahti raputada, sest see ei lase ju enam ei hingata ega olla.

Mida te teeksite, kui jääksite mahakukkunud puu alla kinni, või luku taha tuppa kinni?
Loomulikult püüaksite vabaks saada.

Lisan veel, et 45 aastat pole mingi vanus, et halada, oh, elu on läbi, mul pole last ega peret jne.
Su elu, õige elu, just algab.
Niipalju on huvitavaid tegevusi, mis ei maksa isegi raha mitte, hakka ainult pihta ja sa näed, elu on elamist väärt ka ilma klammerduva sõbrannasuhteta. Nüüd algab sul tegelik suhtlus teiste inimestega, sest igas inimeses on midagi erakordset, midagi sellist, mida ei oska arvatagi, mis aga muudab ta huvipakkuvaks.
Saa endaga kõigepealt sõbraks ja ära piina ennast sellega, mis möödas, seda ei muuda kuidagi enam, las see saada ajalooks...

Aitäh, see oli nüüd küll tõeliselt hea lugemine. Isegi sain mõtlemsainet ja jõudu:) Aga ma ei julge loota, et see P kõrvade vahele ka jõuab. Kuigi võiks.

"Sõbrannasuhe" on hoopis midagi muud ju, kui suhe kahe sugupoole vahel, need ikka erinevad asjad.

Pealegi ega me tegelikult sõbrannad ei olnudki. Peigmees ütles ka kohe, et te ei ole sõbrannad ja tõi näiteid ka, miks.
Sest mina helistasin "sõbrannale", et kuidas tal läheb, kuidas end tunneb, muretsesin, rääkisin endast. "Sõbranna" aga MULLE EI HELISTANUD NIIMOODI MITTE KUNAGI, sest ma ei huvitanud teda.
Helistas ainult, kui tahtis minu poole tulla mu peigmeest ära ajama ja veenma mind aborti tegema või siis koos minema talle meest otsima.

Mul oli nii suur süütunne, et üks naine minuga ikkagi suhtleb, et ei mõelnudki selle peale, miks ta kunagi mulle ei helista ja lihtsalt ei küsi, kuidas mul läheb.

KUI "SÕBRANNALE" MA KOOREM OLIN, MIKS TALLE NII TÄHTIS OLI MIND PEIGMEHEST LAHKU AJADA JA SUNDIDA ABORTI TEGEMA ??????????????
Hea küll, olin koorem, aga nii tähtis oli talle, et ma ei saaks elada pereelu.
Koormaga ei suhelda, aga ta nägi ju vaeva, et meid lahku ajada. Milleks ? Kui talle ainult tühi koorem olin ?
Oskad vastata???????

Variandid: ta lihtsalt tahtis s..a keerata, see oli sinuga nii lihtne ju. Võib-olla oli pettunud, et sinust ei saanud talle sõbrannat, vaid mingi ori/alluv. Võib-olla mõtles, et rikud oma lapse elu ka ära. Võib-olla lootis takjast niimoodi lahti saada.
Inimeselt küsida ei ole mõelnud?

Kui olin koorem, siis tal oleks pidanud suhte puhul hea meel olema, et nii lihtsalt koormast lahti saab.
Suhe kestis 2 aastat ja kõik see aeg liba- " sõbranna" pidas pikki loenguid teemal, et see kutt mulle ikka ei sobi, aja ta minema ja LAST EI TOHI MINGIL JUHUL SAADA.

Tihti "sõbranna" ööbis mu pool ja poole ööni rääkis, kuidas mu kutt on vaimuhaige ja sellisega ma kokku jääda ei tohi.

Miks "sõbranna" siis mu külge lausa HAAKUS, kui mul suhe oli?
Mina teda enda poole ei kutsunud siis, ise tuli.

Vahepeal me isegi ei suhelnud, sest "sõbranna" tekitatud süütunded muutusid häirivaks. Siis kohusetundest hakkasin uuesti suhtlema ja ta isegi tunnistas, et oli löödud, kui me ei suhelnud.

Kui ma olin koorem, siis oli tal ülihea võimalus minu juures käimine lõpetada, kui peigmees tekkis. Miks ta ikkagi tuli ja ülipikki loenguid pidas, et meid lahku ajada ?

jeerum
Ma ei olnud ta küljes nagu takjas.

Kõik suhtlemised, väljaskäimised olid "SÕBRANNA" algatusel.
Mina ainult helistasin talle ja küsisin kuidas läheb, ta ei teinud seda kunagi.

Mitte kuidagi ei pressinud ennast peale.
Aga peale aborti ja tema pärast suhte lagunemist olin mina küll ainuke, kes kontakti otsis. Sest olin tema pärast nii suure ohvri toonud.

Mis mõttes pettunud ? Seda, et olen tossike, teadis ta juba ENNE MEIE TUTVUST. Sest 1.kohtumisel hakkas ta mind mõnitama, aga hiljem vaatas, et sellisega hea käia endale meest otsimas, sest teisi sõbrannasid ta endale ei saanud.

Ülihea võimalus oli suhte tekkides minust lahti saada ju !

Aga vastupidi, kui kedagi takjaks nimetada, siis just "sõbrannat", kes mu külge haakus, et mu suhe rikkuda.

Asi oli selles, et pidas mind viimaseks nõmedikuks, keda ei tohi mitte ükski normaalne inimene tahta.

Küsimus tekib, miks talle nii tähtis oli mu suhe rikkuda, kui peale suhte lagunemist mind enam vaja ei olnudki ?

Hea küll, sõbranna oli paha ja sina olid loll. Mida (kui üldse) sa nüüd selle teadmisega peale hakkad?

Ja sa ei vastanud, et kas sa oled küsinud, miks ta sind vihkas niimoodi?