see delfi võib lollitada küll. Oli siin ju mingi aeg tagasi samamoodi järjekindel teema, vist mingi Sirje poolt, et miks eestlased vihkavad eestlast või miskit sarnast.
Vat täpselt samas rütmis ja sama jätkuva ja umbse järjekindlusega ajas oma joru.
Kui see teema alles algas, siis nii kui lugesin, tundus sama jabur.
Aga ega kaasa mängimine pole paha, ainult, et mis eesmärk on?!

delfi palgalised teevad siin teemasid, mis kaasa haaravad. see on nii kogu aeg olnud, see ongi nende töö.

delfi palgale

Jääb siis oodata, kuidas delfi kaunisti punkti paneb loole :D Aga üldiselt tulistavad nad ju iseendale jalga niimoodi.

Lähen välja jalutama. Üksinda ..... nagu alati.

Sinu poolt vaid pool rida? Braavo, see on saavutus. Loodan, et tuul turgutas su mõtteid või mõni mees tegi sulle ära.

69
Aastas tegin ühe reisi ja reisisin 1.korda elus 3 aastat tagasi, varem kartsin lennukiga sõita, et kukub alla.
See jalutamise komm ei olnud minu, aga jalutan tõesti üksinda, kedagi pole ju kaasa võtta.

psühholoog
No keegi sellist asja nüüd küll keegi välja mõtlema ei hakka, siin pole isegi mitte midagi vaimukat.
Lihtsalt endal on vastik, et nii hale kuju olin ja endaga mängida lasin ja lolliks jäin.

Usun, et teist sellist haledat naist tervel maakeral ei ole, kes teise naise pärast oma tuleviku hävitab.

Iseeenda pärast on piinlik, et ühel naisel endaga lollitada lasin.

Muide "sõbranna" ei kadestanud naisi, keda PIDAS OMAKORDA ENDAST PAREMAKS. Hästi ei tohtinud minna sellisel, kes oli tema arust temast viletsam.

Talle tundus õige ja normaalne, et kenal ja väärt naisel on kena mees, ilusad lapsed.
Aga sellisel, keda pidas endast madalamaks, seda olla ei tohtinud.

Meeldiv mees tohtis tema arust olla pea kõikidel naisel, AINULT MITTE MINUGUSUSEL, KEDA PIDAS VIIMASEKS NÕMEDIKUKS.

Enam ei tea, kas nutta või naerda! :D

Ikka lähen välja jalutama. Üksinda ..... nagu alati.

20.14
Jalutasin juba, ei lähe enam. Jahe väljas.

Et miks nii põhjalikult kirjutan ? Sest mõtlen selle peale pidevalt, kuigi palju aastaid möödas.

Algusaastatel ulgusin üksinda ja tundsin, et ma ei saa midagi aru.
Kuidas ma nii haledalt orki kukkusin ? Kuidas ma küll nii juhm olin ?

"Sõbranna" on hea inimestetundja, teab väga hästi, kuidas kellegagi käituda, kuidas talle kasulikum on.
Ainult arvab vist siiani, et ma olen täiesti ajudeta imbetsill, kes kohe mitte millestki aru ei saa.
Kusjuures temast tõesti aru ei saa.

Ikka lähen välja jalutama. Ehk kohtan kuuma meest.

P
Ei ole naljakas.

P
On naljakas.

Ei tea, kas see on "sõbranna" käitumise tagajärg või kauaaegne üksindus või keskeakriis, aga tohutu masendus on ja meeletult igav.
No kõik tundub nii tühi ja igav, et seda on raske taluda.
Põhjustab seda keskiga või pidev üksinda olemine ja suhtlemisvaegus ?

1. Sul on depressioon. Mine psyhholoogi jutule, kysi teraapia-sessioone (mitte ravimeid).

2. Tee selline vaimne eksperiment: Kujuta ette, et seda s6brannat akki tegelikult polegi olemas. Kas sa tead kindlalt et ta olemas on? V6ib-olla on ta ainult sinu elus, ainult siis "olemas" kui ta sinuga suhtleb, aga tegelikult sellist inimest objektiivselt (ilma sinu eluta) ei eksisteerigi. S.t. et tema funktsioon oli ehk ainult sulle midagi 6petada, oli nagu hallutsinatsioon. Ei maksa ju selle peale vihane ja solvunud olla keda v6ib-olla olemaski ei ole? Ja vaata mida siis tunned kui nii m6tled. Kas tulevad teistsugused tunded, ja leiad et oled midagi positiivset 6ppinud ja kogemusele v6id nyyd vee peale t6mmata, sest seda inimest objektiivselt (sinuta) niikuinii ei eksisteeri?

soovitused
Kahjuks on ikkagi reaalselt olemas . Ja tegelikult ei õpetanud ta mulle midagi, sain juba enne suhte lagunemist aru, et talle alluda on lollus ilma temapoolse mõnitamiseta, aga olin juba suhte rikkunud ja oli hilja.

Enne suhte lõppu muutsin oma tel nr, et "sõbranna" mind enam mõjutada ei saaks, aga HILJA oli kahjuks. Suhe oli juba rikutud.

Mingi aeg enne suhte lõppu ma "sõbrannaga" ei suhelnud, jõudsin ise nii kaugele, aga abort oli tehtud ja suhe rikutud.

P, lisaks sellele, et ääretult egoistlik oled, oled ka tohutult laisk ja mugav inimene. Ise kutsd end küll nõmedikust tossikeseks, kuid tegelikult oled just laisk. Sa ei viitsi midagi ette võtta oma elu muutmiseks, ainult halad siin ja süüdistad teisi. Sellise asjaga tasuks ettevaatlik olla. Kui sa nii lihtsast elu õppetunnist pole suutnud end välja rabelda, võid saada katsumuste osaliseks, kus lihtsalt ei saa enam laisk, mugav, saamatu ja teisi kadestav edasi olla.
Sulle on korduvalt öeldud, et inimene loob end ise ja ainult ise. Kõik raskused on selleks, et need ületada ja eneseületustest rõõmu tunda (muidugi ka õppida ja areneda). Sina vaid igavled ja hädaldad ning mandud.
Miks küll?

Tegelikult depressioon halvabki tahtejõu ja igasuguse edasiliikumise. Inimene ei näe selles olukorras enam väljapääsu ja kõik tundubki mõttetu, eriti kui ei ole lähedast, kes toetaks.

Seep
Kui ma egoistlik oleksin olnud, oleksin "sõbranna" kohe minema saatnud ja temaga igasuguse suhtlemise lõpetanud, kui mul suhe tekkis.
Samuti ei oleks teiste naiste ees süümepiinu tundnud, et võtan nende eest nii hea mehe ära.

Kõik probleemid on just sellest, et ma ei olnud egoistlik.

Ei anna kahjuks aega tagasi keerata, ei muutu ma enam nooreks fertiilseks naiseks.

http://taniaannmarshall.wordpress.com/2013/03/26/moving-towards-a-female-profile-the-unique-characteristics-abilities-and-talents-of-asperwomen-adult-women-with-asperger-syndrome/

Kas Sa mängid lolli või oledki nii loll? Egoistlik oled sa praegu. praegu!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! saad sa juhm aru juba või ei?

Just nimelt, egoistlik ja hoolimatu oled sa praegu. Näitad oma egoismi ja hoolimatust igas oma kirjutises, vaevumata oma virtuaalsõbrannade kirju korralikult läbi lugema, rääkimata neist järelduste tegemisest. Ükski tegelik sõbranna ei suhtu oma kirjasõpradesse sama hoolimatu egoismiga kui sina meisse.
Eelistad meile kõigile kunagist sõbrannat, tema on sul pidevalt meelel ja keelel. Vähe sellest, et sa anonüümsetest kirjasõpradest kedagi natukenegi eelistanud pole (eelistanud selles mõttes, et mõne foorumlase kirjutatu suudaks su ammuse sõbrannaga konkureerida), ei viitsi sa ka eraviisilist kirjasõprust pidada, reaalsete inimestega kohtuda.
Lugupidamatu ja ebaviisakas käitumine sinu poolt. Paljud lihtsalt ei suudaks sinu kombel käituda. Neil tekiks süümekad kõigi heasoovlike aitajate ees, kes oma energiat on neile kulutanud ja ainuüksi see paneks nad tegutsema. Aga sul pole mingeid süümekaid. Vaata, su egoism on lausa nii suur, et sa selle tagant enam arugi ei saa, et see on egoism.
Jah, ma tean isiklikest kogemustest, et depressioon halvab tahtejõu. Aga ma tean ka seda, et kui olukord muutub väljakannatamatuks, leitakse endas jõuvarud olukorda muuta. Inimese vastu, kes oma hädades vaid teisi süüdistab, ennast tossikeseske ja rumalaks kutsub, kes oma laiskusest kuidagi jagu ei saa ja kes paarikümne aasta jooksul pole suutnud edasi liikuda, sellise vastu pole mingit kaastunnet, vaid mõistmatus.

Seep, oled siin paljude mõtted ilusti kokku võtnud.

Tead, P, selle, mida Seep kirjutas, peaksid pähe õppima ja sõbranna teema asemel seda nagu mantrat endale kordama hakkama. Ehk jõuab lõpuks kohale.

Ja üldiselt oleks aeg asjale siin punkt panna küll.

Seep
Väga võimalik, et egoistlik olen, et sellest nii palju kirjutan, aga mõtlen sellele nagunii pidevalt. Praegu küll mõtlen vähem, aga algusaastatel ainult peas kumises, mida ja kui ebaõiglaselt ja alatult mulle ütles.

Kui 40 sain, saatis "sõbranna" mulle sõnumi, "SA OLED RÕVE VANAMUTT".
Kui ma ikka nii nõme, loll ja hale olin, miks siis minuga suhtles, miks aru ei saa, et mis ta ise parem oli, kui minusuguse sai ja paremat ei saanud ????????

Ta ju teadis, et üksikule naisele mõjub vanamutiks tembeldamine eriti rängalt.
Umbes nii, et mul vanamutil fertiilne iga seljataga, ahaahaa. Et vanamutt tegi aborti, aga enam rasedaks ei jää, ahaahaa.
See lõi mu ikka nii rööpast välja, nutsin pool päeva.

Ma tõsiselt ei mõista, kust selline meeletu viha mu vastu.
Nagu mina oleksin ta suhte ja elu hävitanud ja nüüd maksab kätte. Need õelutsemised olid nagu raevus inimese kättemaks, aga ma ei olnud talle ju midagi teinud.

Võin olla egoistlik, aga need õelad ütlused ikka kumisevad mu peas.
Oleks ma ometi seda ette teadnud, oleksin suhtlemise lõpetanud, kui mul suhe tekkis.

Tema suhte algul olin korra tal külas ja "suur sõbranna", kelle mina alati kahel käel vastu võtsin, hakkas minu ja mu ema kallal õelutsema ja TAHTIS MIND ÖÖSEL PAKASEGA VÄLJA VISATA.

Kirjutasin ju.

Seep
Just vaatasin emaili, mu viimasele kirjale ei ole vastatud. Kirjutan ikka.

P, no kurat küll, kaua sa jaksad vinguda ühel ja samal teemal? see ving ei too mingit lahendust, mürgitad ainult ennast ja oma elu. iga inimene elab oma elu selliseks nagu ta tahab. tahad olla teiste uksematt, siis saadki selleks. tahad elada minevikus ja pidevalt seal enda jaoks ebameeldivaid asju välja kaevata, siis sa ei saagi mitte kunagi oma eluga edasi minna. ja aru ma ei saa mis häda sul on naiste järgi õhata. muideks, ka loomariigis tallatakse nõrgad isendid lihtsalt ära. või murtakse ema poolt maha, sest endaga toime tulevat elulooma neist nagunii ei saa.

oh ja ah
Me mõlemad olime teiste naiste silmis nõrgad ja tõrjutud. Tema samuti, kuigi nüüd kinnitab, et mina olin ainuke hale hädavares ja nõme, tegelikult oli ta ise teiste naiste silmis samuti.

Mina olin ainuke, kes "sõbrannasse" hästi suhtus, millega ma sellise viha ära olen teeninud ? Kus hakkas mõnitama, et ma hale kuju, ta ei ole minuga kunagi suhelda tahtnudki, minu pool ööbis, sest mina tahtsin.
Tegelikult ööbis, et mu suhe hävitada.

Just nimelt, egoistlik ja hoolimatu oled sa praegu. Näitad oma egoismi ja hoolimatust igas oma kirjutises, vaevumata oma virtuaalsõbrannade kirju korralikult läbi lugema, rääkimata neist järelduste tegemisest. Ükski tegelik sõbranna ei suhtu oma kirjasõpradesse sama hoolimatu egoismiga kui sina meisse.
Eelistad meile kõigile kunagist sõbrannat, tema on sul pidevalt meelel ja keelel. Vähe sellest, et sa anonüümsetest kirjasõpradest kedagi natukenegi eelistanud pole (eelistanud selles mõttes, et mõne foorumlase kirjutatu suudaks su ammuse sõbrannaga konkureerida), ei viitsi sa ka eraviisilist kirjasõprust pidada, reaalsete inimestega kohtuda.
Lugupidamatu ja ebaviisakas käitumine sinu poolt. Paljud lihtsalt ei suudaks sinu kombel käituda. Neil tekiks süümekad kõigi heasoovlike aitajate ees, kes oma energiat on neile kulutanud ja ainuüksi see paneks nad tegutsema. Aga sul pole mingeid süümekaid. Vaata, su egoism on lausa nii suur, et sa selle tagant enam arugi ei saa, et see on egoism.
Jah, ma tean isiklikest kogemustest, et depressioon halvab tahtejõu. Aga ma tean ka seda, et kui olukord muutub väljakannatamatuks, leitakse endas jõuvarud olukorda muuta. Inimese vastu, kes oma hädades vaid teisi süüdistab, ennast tossikeseske ja rumalaks kutsub, kes oma laiskusest kuidagi jagu ei saa ja kes paarikümne aasta jooksul pole suutnud edasi liikuda, sellise vastu pole mingit kaastunnet, vaid mõistmatus.

Kas sa mitte kusagil eelpool ei maininud, et muutsid oma telefoninumbri juba enne oma suhte lõppemist ära, et sõbrannast lahti saada. Kuidas ta sulle SMS-i siis saata sai? Ja kas sa ükskord saad aru, et kui sa ise ei lõpeta endast nii negatiivselt mõtlemise, siis ei ole sul ka teistelt paremat suhtumist oodata. Miks mul on tunne, et sa naudid oma enesehaletsust ... muidu sa oleksid juba ammu sellest välja tulnud!

P, ma hakkan närvi minema juba. Ja tead, mis ma siis teen? Leian Su IP järgi üles.