Nii ta on, olnut olematuks teha ei saa, aga "sõbranna" oleks võinud hiljem natuke inimlikum.
Tõsiselt hämmastab, kui julm ja südametu ta tegelikult on.

Aga seda usun küll, et oma uuele sõbrannale ta samuti iial ei tunnista, et mind lahku ajas ja aborti mõjutas tegema.

Kui mehe leidis, siis tekkis temas tohutu enesehinnangu tõus ja julgus uus sõbranna leida.
Varem ta oli teiste naistega selline häbelik, kohmetu ja kartis neile läheneda.

Kuna oli meheliku välimusega, siis vahel peeti teda meheks ja eks sealt ka tema alaväärsuskompleks.

P, SINA rikkusid ise oma elu, mitte keegi teine. Aga põhjus on selles, et sa oled haige. Olid siis ja oled nüüd. Vaimselt haige. Ma ei tea, kas sind on võimalik ravida, aga pisut ehk aidata ikka. Selle jaoks on spetsialistid, pööördu nende poole. SIIT sa abi ei saa, sul on ajukeemia nii paigast ära, et ei oma jõudude ega naisteka abiga seda paika ei saa.

Kui sa ise ennast aidata ei püüa, ei saa keegi teine seda teha. Kui sinu valik on siin surmani soiguda, ei saa keegi seda keelata, aga ära oota, et keegi seda mõistaks. Samamoodi, kui alkohoolikut ei saa vägisi ravida, ei saa seda teha ka sinuga.

Snu esimene samm oleks teadvstada, et probleem on sinus. Enne seda pole kellelgi võimalik sind aidata.

katkend sellest artiklist:
Mineviku raskest koormast vabanemisele aitab keskendumine oma tänastele vajadustele, oma õnneliku elu ülesehitamisele. Mida mina vajan, et end hästi tunda? Mida ma kõige rohkem naudin?

Jaa, jaa P le on seda pmst juba sada korda soovitatud. Tema nämmutab ikka ühte ja sama. P naudib kiunumist ja virinat. Jube.

P kirjutab: Tõsiselt hämmastab, kui julm ja südametu ta tegelikult on.

Kuule, Sa oled ikka päris ülbe, ah? Sina oled julm ja südametu, lisaks veel ahistaja ja egoist. Ära hakka mind siin närvi ajama. Tõepoolest.

ang
Sinus ei ole lapsena süütundeid tekitatud, sulle ei ole miljoneid kordi korrutatud, et oled loll ja kuhugi ei kõlba ja keegi sinuga suhelda ei taha.
Et kõik teised on head ja õilsad, aga sa kuhugi ei kõlba ja sind peab häbenema.

Sulle ei ole seda lapsest peale pähe raiutud, seega sa ei tea täpselt, kui rängad süütunded see tekitab.

Kõik saab alguse kodust ja selline alaväärsuse ja süütunnete lõputu sisendamine ja teiste pjedestaalile seadmine võib tekitada täiskasvanuna suuri probleeme.

Mind näiteks pandi teiste ees kogu aeg süüdi tundma. Ma ei julgenud suud lahtigi teha, sest sellest võis kodus pahandus tulla.

Kui sa arvad, et see jälgi ei jäta, siis ekasid.
Põhjalikult on süütunnetest kirjutatud raamatus "Kujuteldavad kuriteod".
Kus oli toodud näiteid, mis käisid täpselt minu kohta.

Sain mõistusega aru, et "sõbranna" kade, aga süütunded on meeletu jõud.
Kui seda on sulle lapsest peale nii palju pähe raiutud, siis välja saada on väga raske.

mida?????????
Et "sõbranna" ei olnud siis julm, kui manipuleeris mind ilusat suhet hävitama ja aborti hävitama ?

Et minu tulevase perelu ja sündimata lapse hävitama manipuleerimine oli siis õige ja õilis tegu või ?

Jah, olin süü-ja kohusetunnetega loll, aga seda tark inimene ei pea ära kasutama minu hävitamiseks. Oli see siis õige tegu sundida mind oma ja sündimata lapse elu hävitama ?
Sa leiad, et oli õige tegu.

mida ?????????
Ülbusest siis hävitasin oma elu, lakkusin "sõbranna" p-d, tundsin tema ees süütunnet ja kohustusi.

Minu hea, ennastsalgav ja ennastohverdav suhtumine oli ülbus ?
Ja see, et "sõbranna" mu sündimata lapse tappis, oli normaalne ?

Homme lähed ja paned psühhiaatrile aja kinni ja hakkad ravi saama!

Vaata, P, sina minu kodus minu lapsepõlves ei elanud, nii et pole vaja rääkida, mis seal oli või mida polnud. Ülimalt nõme vastus sinult. kas sa arvad tõesti, et sa oled ainuke inimene, kelle elualgus ideaalne polnud? Ma ei soovi oma lapsepõlve vaenlasele ka. Nii et nüüd istu oma enesehaletsuse ja eneseõigustuste otsas ja ära jumala pärast midagi ise muuda, ära isegi proovi, praegu oledki sa ju oma õnne tipus, vaene ohver ja süütu kannataja, raputa aga tuhka pähe ja soiu edasi.

Võta vastutus enda tegude eest.

see, mida sa ang´ile vastasid ajas mu päris tigedaks. nii nagu sa varemgi oled püüdnud siin teisi samale pulgale panna, et 45 vanuses enam ei armuta jne. usu, P, teist sama lolli, kui sina ei ole. ära end teiste lapsepõlve küll topi.

lakkusin "sõbranna" p-d,


zzzzzzzzzzzzz, seda ma juba ju varem arvasin, et lesbid.

P Kirjutas:
> Ja see, et "sõbranna" mu sündimata
> lapse tappis, oli normaalne ?

kuule, loll eit, sa ise tapsid ja tegid ja otsustasid. mine nüüd peegli ette ja vaata sellele tegijale näkku.

Kas teile ei tundu, et P hakkab juba närvi ja vihaseks minema? :D

Kõigepealt rikkusid vanemad elu ära, siis sõbranna ja nüüd rikub ise. Hämmastav viis oma elu elada.

ang
Kui sind lapsepõlves halvustati ja häbeneti ning rääkimine keelati, sest kõik targemad, siis peaksid mind väga hästi mõistma.

Näiteks tundsin noorena suuri süümepiinu, et hingan teistele tüdrukutele mõeldud õhku või et kulutan asfalti, mis on mõeldud hoopis väärikamatele tüdrukutele.

Või osteti mulle ilusad kummikud ja ma ei julgenud neid jalga panna, et sellega solvan teisi, sest ma pean ju nõme välja nägema.

Sest mind pandi kogu aeg süüdi tundma ja ma tundsingi end süüdi. Viga oli selles, et süütunnetest lahtisaamine võttis täisealisena palju aastaid.

Ma ei õigusta, vaid selgitan, miks "sõbrannale" hea saak olin, miks talle allusin.

teater ilma absurdita
Mõni vastus teeb haiget, kriibib haavad lahti.

No nüüd keerasid vindi üle :D Saab siis selle saaga ära lõpetada.

Kas sinu vanemad olid sadistid, et sinuga niimoodi käitusid? Kuidas sa selle tulemusel emasse täiskasvanuna suhtusid?

nope
Mõtlen liba- "sõbranna" peale nagunii pidevalt, et kust tal see julmus küll tuli, miks selliseks muutus, kas tal oli ka lapsena midagi pahasti, mis temast julmuri tegi ?

Mõni hakkab hävitama ennast, tema aga hävitas teisi, kellele hammas peale hakkas.

Muide nii oligi mu lapsepõlves, nagu 21.44 kommis kirjas. Sellest ei ole ilus kirjutada ja mu kodus mulle halba ei soovitud, eks emal olid oma hirmud, kartis nimelt kõiki naisi.

küsimus
Isa oli hea ja tore, aga ta oli tallaalune tüüp.
Emal olid hirmud, paaniliselt kartis naisi, just nimelt naisi. Selle hirmuga ta keelas mu tüdrukutega suhtlemise, hirmutas, et keegi minuga suhelda ei tahagi.
Sisendas alaväärsust, et ma tüdrukutele ei läheneks ja oma suud lahti ei teeks.
Et äkki ütlen midagi valesti ja siis juhtub õnnetus.

Ma ei hakka siin oma pere lugu rääkima, aga seda võin ma küll öelda - mul läks aastaid, et oma probleemidega toime tulla ja hakkama ei saanud ma sellega mitte ilma kõrvalise abita. Kui ma poleks aru saanud, et ühest hetkest olin ma täiskasvanud inimene ja ise oma edasise elu eest vastutaja, siis oleks ma ilmselt praegu samasugune õhuraiskaja, kui sina oled. Minu valik oli teraapia, sinu oma on kogu oma elu ohvrina veeta. Edu sulle selles. Sa oled ohver, aga ka julm ja empaatiavõimeta inimene. Rohkem ma oma pead sinu nõmedustega ei vaeva. Las need püüavad aidata, kelles veel kaastunnet sinu vastu on, minu oma sai otsa.

ang
Kelle vastu julm olin? "Sõbranna" vastu, et enda elu hävitasin.
Milles mu julmus avaldus ? Et ennast pidevalt süüdi tundsin teiste ees.

Näiteks kunagine meestuttav rääkis enesetapust ja mina tundsin ennast ta ees nii süüdi, et ma ennast tappa ei taha.

Teraapia võib võtta palju-palju aastaid, see ei ole nii lihtne.
Õnnetuseks sattusid mu ellu VALED inimesed, kes mu alaväärsust ja süütundeid ainult suurendasid.

Oleks ma õigete inimeste otsa sattunud, oleksin võib-olla juba 20a tagasi süütunnetest lahti saanud.
Aga ma sattusin just selliste otsa, kes mind pidevalt ennast süüdi tundma panid.

Muide nendele inimestele ja ka "sõbrannale" väga meeldis, et selline olin, nii hea oli ära kasutada ja mulle ülalt alla vaadata ja enda enesetunnet minu arvelt parandada.

P kirjutab: Näiteks tundsin noorena suuri süümepiinu, et hingan teistele tüdrukutele mõeldud õhku või et kulutan asfalti, mis on mõeldud hoopis väärikamatele tüdrukutele.

Kuule sa tädi ei ole tõega normaalne. Appikene ikka. Kas Sa nüüd ei põe, et kulutad siin meie närve ja aega?

ma just lugesin sedasama. inimene põeb, et ta hingast teistele mõeldud õhku? no anna olla, ma nutan ja naeran korraga. sul eit ikka katsu hästi sõidab. mida sa tarbid?

issver
Kui sind pannakse teiste ees kogu aeg süüdi tundma, siis tunnedki end igas asjas süüdi.

haaaaa
Nii tundsin teismelise ja noorena. Aga süütunnetest väga lahti lahti saada.
Ja "sõbranna" nägi, et olen talle kerge saak, aga süütunnestest ei saanud ta mõhkugi aru.
Arvas, et olen hale debiilik.

Alaväärsust ja süütunnet ei tekita mitte TEISED inimesed, vaid see on SINU sees!

Sa oled olnud julm ja ebaviisakas inimeste vastu siin foorumis. Aga selest sa aru ei saa ega sa saamagi. Ehk siis:
Jah, P, sul on õigus. Sina ainsana oled elus kannatanud ja ainult sinu kannatused on midagi väärt. Saad, mis ära oled teeninud. Ära püüa midagi muuta, ainult ohi ja hala. Ise valisid sõbrad, ise valisid oma tee. Ole nüüd sellega rahul.

ang
Kindlasti on teistelgi komplekse.

Mul ei olnud sõpru valida. Kuna mu enesehinnang oli null ja uskusin, et keegi minuga suhelda ei taha, siis pidin nõus olema igaühega, kes minuga nõus suhtlema oli.

Naiste puhul oli nii. Ilusate ja naiselike naiste poolegi ei julgenud vaadata.
"Sõbranna" oli meheliku ja tahumatu välimusega, tema puhul tundin, et oleme VÕRDSED.
Tema mehelik välimus oli peamine põhjus, miks suhelda julgesin.

Kusjuures ta õelutses mu kallal ka suhte algul, ütles teravusi, aga ma neelasin alla ja unustasin ära, sest ta ikkagi suhtles minuga edasi ja see oli mulle kõige tähtsam.

"Arvas, et ma olen hale debiilik" - no aga kes muu sa siis olid? Sulle soovitakse konkreetselt halba, sa teed, mis kästakse, ja lähed ikka sellesama inimese ukse taha niuguma? Süda läheb pahaks, ausalt.
Aga ära mine jah teraapiasse, vingu parem veel mõnikümmend aastat. Teised inimesed võiksid rahule jätta.
Krt, see peab ikka liba olema, sellist inimest ei saa olemas olla või kui, siis kuskil kinnises asutuses või mõne haige inimese peas.