No ja ongi tore et sa lõpuks mõistad et su emal ei olnud õigus sind keelata (ja samuti et ta ei tahtnud halba, vaid et see oli omakorda tema elukogemustest ja hirmudest tingitud). Saad ka sellest aru et su lapsepõlvekogemused on sinu suhtumisi ja kaitumisi mõjutanud. Nyyd on aeg sellest lahti lasta, ja oma peaga mõelda. On tore et see teema on julgustanud sind enda sisse vaatama ja oma probleemide paritolu teadvustama. Nyyd t66ta endaga selles et neist lahti lasta,lase nad minna, nad on ekslikud, ei ole tõde. Loo oma elus nyyd selline tõde nagu sa tahad ja tegelikult vaart oled.

Hea küll, tahtis irvitada, irvitanud siis ainult minu üle, aga mitte mu ema ja tädi üle, kes on talle täiesti võõrad, ta ei tundnudki neid.

Kui mehe leidis, siis hakkas mu ema ja tädi mõnitama, nagu need oleksid arvustanud noorte naiste riietust.
Täiesti vastupidi, ema ja tädi just kiitsid kõiki taevani ja tõid mulle eeskujuks.

See oli "sõbrannast" alatu, näidata NÄPUGA telekas noorte riietust halvustavate Vene vanemate prouade peale, et hahaha sinu ema ja tädi.

Ema ja tädi olid täielikud vastandid just.
Mul oli üsna häiriv kuulata, kuidas nad kõiki KIITSID. Sest see pani mind alaväärsena tundma.

Kokkuvõtteks
Kuidas ma halvasti reageerin ? Lihtsalt selgitan, et mul ei ole VANUSE tõttu enam pidepunkti, ma ei muutu võluväel nooreks ja fertiilseks naiseks.

"Sõbranna" näiteks oleks samuti minuga edasi suhelnud, kui suurt armastust ei oleks kohanud.

Samuti teeb haiget, kui üle laipade minevat teise elu rikkuvat kavalpead õigustatakse.
Ja, kui tema käitumist selgitatakse, see on teine asi. Seda ootangi, sest ma ei mõista "sõbranna" käitumise tagamaid ja põhjusi.

Osad vastused teevad lihtsalt haiget ja kisuvad haavad lahti. Saan aru, et olin loll ja lihtsameelne, aga osad vastused teevad eriti negatiivselt selgeks, milline ajudeta tohman olin.

Äkki tood konkreetseid näiteid.

to P
Lapsena arvasin, et ema sellepärast kardab, et mina olen debiilik ja debiilikut ei tohi normaalsete tüdrukute hulka lasta.

Vanemaks saades hakkasin taipama, kust ta hirmud pärit on. Seda, et ema ei saanud ülikoolis südamelähedast eriala õppida, seda sain teada alles ema matustel...
Väga kurb oli, endast oli kahju, emast oli kahju, aga midagi ei ole parata.

Ema haua peal mõtlen, miks kõik nii pidi minema, ta soovis mulle ju head.

Kokkuvõtteks
See, et ta mind minu kodus 2 aastat jutti ahistas, et ma ei saaks peigmehega olla, see on okey ?

Ja kui soovin teada, miks talle nii tähtis oli suvaline, VÕÕRAS inimene peigmehest lahutada ja aborti tegema sundida ?
Ei tohiks ju korda minna, kas võõral on pere või ei, võõraga ei puutu nagunii kokku.
Ma ju olingi talle võõras, kui mind enam tunda ei tahtnud.

Soovisingi teada, miks talle nii tähtis oli, et võõral isikul ei oleks peret ?
Kas telefoni teel see küsimus oli nii suur ahistamine, aga 2 aastat minu nõrkust ära kasutada ja süütunnetega manipuleerida ei olnud ?

Ja ega ma kohe seda küsima ei hakanud, liiga valus teema oli, kogusin ikka jõudu tervelt aasta.

See on ikka üle mõistuse jura. 1970-80ndatel polnud enam mingit pealekaebamishirmu.
Ja muidugi totaalne vastuolu on selles, milline olevat olnud P noorena ja millisena ta end nüüd paista laseb.

Selle P elu koosneb lapsepõlvest ja elust vanuses 33.a.
Igasugune elu ja areng vahepeal ja hiljem puudub, oli kinnimajas või?

Aga sinu enda sõnad - "tegelikult me ei olnudki sõbrannad" ... Millest selline klammerdumine siis ja praegune palagan??

ahh
Emale mõjusid sellised asjad rängalt, tekkis foobia, et kõik võib korduda. Ema ju ei saanud aru, et ta hirmud on asjatud.
Inimeste psüühika on erinev.
Ei olnud emale võimalik selgeks teha, et ta kardab põhjuseta.

Pealegi oli inimesi, kes hakkasid neid hirme ära kasutama. See omakorda suurendas hirmu.

maaja
Viimased 12 aastat on PAIGALOLEK, mitte mingit edasiliikumist. Kõik on nii nagu 12a tagasi.

K
Sest tõin tema soovil nii suure ohvri, loobusin armastatuga tulevastest lastest ja pereelust.
Kui ma nägin, et jäin kõigest ilm, siis oli see minu jaoks elu lõpp.
Edasine on lihtsalt olesklemine.

üks loll eit lõpetab vabatahtlikult oma elu elamise 33 aastaselt. kõik ülejänud aastad siunab ta kõiki teisi selles, et ise võttis vastu otsused, millega ta tagant järgi rahul ei ole. samuti treib ta interneti foorumites aastas vähemalt paar-kolm täpselt ühesuguse sisuga teemat, kus ignoreerib kõiki, kes talle vähegi mingit arukat nõu püüavad anda.
funktsionaalse lugemise oskus puudub, esitatud küsimustele vastab valikuliselt.

minu poolt selline küsimused:
P, miks sa siin delfis ühte ja sedasama teemat ketrad?
mis on sinu eesmärk?

ahh
Mingit vastuolu ei ole.
Olen aru saanud, et minu ohver oli rumal ja asjatu. Kui ikka 2a korrutatakse SÕBRANNA ON KÕIGE TÄHTSAM, JÄTA MEES MAHA.
Ja siis käib irvitamine OLED NII HALE KUJU, SINUST EI OLE MIDAGI KADESTADA,
PUGEMINE ON SINU TÖÖ.

Kas tõesti usud, et peale neid vintsutusi inimene jääb samasuguseks süütunnetega lömitajaks.

"Sõbranna" tegi ju puust ette ja värvis punaseks, milline ajudeta juhmard ma oma süütunnetega olin, ta naerab nüüd minu ja tema arust HAIGETE süütunnete peale.

Tõesti usud, et keegi veel lömitab, kui talle peale nii suurt ohvrit irvitatakse näkku, et SA OLED HALE PUGEJA.

Oleks ta mu suhte ajal nii irvitama hakanud, siis ma ei oleks tema heaks sellist ohvrit toonud.

Jah, mõni jääb elu lõpuni haledaks tallalakkujaks, aga ma ju sain aru, kuhu minu "sõbranna" jalataldade lakkumine viis: ÕNNETUSENI.

P, sa hävitasid oma sündimata lapse. Sa võtsid mehelt, kes sind armastas, võimaluse isaks saada ja sisuliselt ajasid ta enda juurest minema. Sa oled siin pikka aega sopaga üle valanud ja laimanud inimest, kelle puhul ei tea, kas ta kõigis neis pattudes üldse süüdi ongi, mida väidad.

Kas sa ei arva, et sinu praegused kannatused on õigustatud? Iga asja eest siin elus peab maksma, sina maksad praegu hävingu ja südamevalu eest, mida oled teistele põhjustanud.

Võta see õppetund väärikalt vastu ja ela edasi parema inimesena. 45 on uueks alguseks täiesti sobiv aeg, pool elu veel ees.

mh
Kas ma nägin unes, et "sõbranna" oli päevade ja ööde kaupa minu pool, tööl ta siis ei käinud. Ja kordas JÄTA SEE MEES MAHA, SÕBRANNA KÕIGE TÄHTSAM.
Kahjuks oli see reaalsus.

Kellele hävingut ja südamevalu põhjustasin ? Ainult endale ja sündimata lapsele, ka peigmehele, aga tal ammu uus naine ja lapsed.

Nii et tegelikult ainult iseendale ja sündimata lapsele.
Peigmehel on nüüd mitu last ja ta on sellest üle saanud.

mh
Ka oma isale, ta ootab lapselapsi.
Ja peigmehel oli algul ikka raske, ma nägin.

"Sõbranna" aga hüoppas rõõmust lakke, ta isegi ei varjanud seda. Tema töö oli tehtud ja süda rahul.
Kohe peale aborti ja lahkuminekut kolis "sõbranna" Tallinna meest otsima.
Enam ei olnud vaja minu pool passida.

Mis sopaga? "Sõbranna" arust ei ole see mingi sopp, lihtsalt ühe haleda pugeja käitumine. Pugemine pidi ju olema minu töö.

pugemine ja lolli mängimine ongi sinusuguse lamba töö. harju ära. nii loll on loll olla, et oma pead ei oska kasutada ja elad terve elu teiste elu.

Kas sa tormasid aborti tegema ilma mehega nõu pidamata, salaja tegid???
Kuidas saab niiii alatu olla?
Miks see sõbranna sulle tähtsam oli kui mees?
Midagi selles jutus kohe kindlasti ei klapi, mida sa rääkimata jätad?

jep
Peigmees sai abordist teada, kui see juba tehtud oli. Me ei olnudki palju koos, enamus aega olin "sõbrannaga".
Kui ütlesin, et "sõbranna" on mu pool, siis oli ta ikka pettunud, aga vägisi pressima ei hakanud.

Hiljem, kui suhe oli juba täiesti untsus, tegin peigmehele ettepaneku uuesti proovida last saada. Aga ta ei soovinud enam.

Aga sa oledki ju debiil nagu sa ka ise tunnistasid! Meest ära taga nuta, ta ei oleks nagunii sinuga elades normaalseks jäänud ja oleks ammu jalga lasknud!

P, kui Sa ise enam lapsi ei saa ning lastetus Su nii õnnetuks teeb, siis kas Sa ei ole mõtelnud lapsendamisele?

(Vabandan, kui Sa ise või keegi teine on siin juba seda võimalust arutanud, aga kuna ma olen vahepealsest jälle vaid paar kommentaari lugenud, siis ma lihtsalt ei tea.)

Vaene laps sel juhul.

oi ei - 100% nõus. Loodetavasti tehakse potentsiaalsetele lapsendajatele ikka enne kerge vaimse tervise test.

missugune inimene soovitab lapsele vaimselt ebastabiilset (kasu)ema? P ei saa endagagi hakkama, mis lapse kasvatajat sellisest oleks. kõik elusolendid tuleb temast ohutus kauguses hoida.

"Sõbranna" ju nägi, et ma ei suuida talle "ei" öelda. Ta oleks pidanud ise eemalduma, aga ei. Ikka oli vaja mu süütunnetele rõhuda, et ikka "sõbrannat" ei tohi maha jätta !

Ja siis, kui talle kasulik oli, miks siis ei öelnud, et ma pugeja ? Väga kaval ja kahepalgeline.

Kui minult midagi vaja oli, siis keelitas ja meelitas ja KUI TA OMA TAHTMISE SAI, OLIN MA JÄRSKU PUGEJA.
Mu olid kompleksid ja süütunded, aga "sõbranna" käitumine on pehmelt absurdne.

Miks sa ainult ennast näed? Ehk sõbranna pärines ka mingist haiglaslikust keskkonnas või oli lausa pahatahtlik hull?
Ise valisid mehe asemel lesbisuhte. Omasooiharatel pidavatki kooselud sellised lühiajalised ja tramaatilised olema. Eks otsi järgmine moor endale meheks.

69
Me ei olnud lesbid. Me isegi ei puudutanud teineteist, ei olnud kunagi mitte mingeid kallistamisi isegi.
Meile mõlemile oleks olnud kehaline kontakt vastumeelne, ei tahtnud tema minusugust HALEDAT PUGEJAT puudutada, ei tahtnud mina.

Pahatahtlik oli "sõbranna" kindlasti.
Oli see kättemaks oma mehe moodi välimuse eest ? Aga MIKS TA JUST MULLE KÄTTE MAKSIS EBÕNNESTUNUD VÄLIMUSE PÄRAST ?
Ma suhtusin ju temasse hästi, ei olnud kunagi ta välimust arvustanud.

Kummaline oli ka siis, et ta irvitas inetu välimusega või nõrga iseloomuga naiste üle.
Inetu või nõrk naine oli ta meelest põlastusväärne -- kas see pole veider, sest isegi need tema meelest ilmetud olid naiselikud ja ikkagi temast kenamad.
Mis arvad sellest ??????????

Ilusaid beibesid aga austas ja vaatas ülalt alla.
Ilmetud või saamatud olid ta arust saast, kuigi ta ise oli beibede ees saamatu.
Väga absurdne mõtteviis.
Ma ei saa midagi aru. Kas sa taipad ?

Vabandust beibesid vaatas alt üles.

Millal sa selle lasteaia ometi lõpetad ... hullumajas??

See on üks suur jura ja väljamõeldis või siis jätab P midagi rääkimata. Miks oleks sõbranna pidanud kätte maksma ja mille eest? Ja kui suur on võimalus, et kaks eri sorti hullu kokku satuvad?

igatahes
Selle üle murrangi pead, sest tal ei olnud MITTE MILLEGI EEST kätte maksta.
Mina suhtusin ju temasse hästi, võtsin kahel käel oma koju vastu, saatsin peigmehe minema.

Aga kui tema leidis mehe, siis vallandus kohe selline viha ja põlgus mu vastu ? Mille eest ? Kust selline viha ? Hakkas mulle tõestama, kui äge ja populaarne tal oli , tegelikult ei olnud ju !!!!!!!
Oli samasugune naiste poolt tõrjutu nagu mina.

Sellest ma ei saagi aru, miks mul oli vaja tõestada, kui kihvt ja pop ta oli ??????????
Mina oli ju temasse väga hästi suhtunud.

Müstika. Ma ei saa aru.

Vabandust
Sellest ma ei saagi aru, miks MULLE OLI VAJA TÕESTADA, kui kihvt ja pop ta oli.

Loogiline oleks, kui oleks tõestanud nendele naistele, kes teda põlgasid, aga mitte mulle, kes temasse nii hästi suhtus ?

No ja nüüd olekski sobiv kirjutada, mida sa rääkimata jätad.