käisid ööklubides naistuttavaid otsimas? Miks just naisi?
Kui kole sa küll olid, et sealt mehi ei leidnud? Tartus ju palju jommis somme kõrtsides ringitöllamas.

69
Ei olnud lesbid. Lihtsalt ta oskas naistega rääkida, ma ei osanud. Teadis, mida kellelegi öelda. Aga ometi ei võtnud naised meid mõlemaid omaks.

jummel küll
Peamiselt käisin aega viitmas, igavusest.
Kui mõni naine oleks juttu teinud, oleks kohe õlekõrrest kinni haaranud.
Mul oli suhtlemise probleem siis, et kellegagi ei ole rääkida.

Meestuttavaid ikka leidis, aga mitte naisi.

tead P, sa oled jah eriolukord. raske on naisel, kes juba 45, uut naist saada, sest kes ikka vananeva eidega tahab enam hullata. ainult su mehelik sõbranna leidis tallinnast endale uue naise, pole imegi, tallinnas rahvast rohkem ja eks see oli ka aastaid tagasi. vanadus pole õnn midagi ja eriti veel siis, kui kahe kõrva vahel vilistab tuul ja pole mingeid muid huvisid peale teise naise. jube lugu küll.

Ei tea küll ööklubidest suurt midagi, aga eeldan, et üksinda istuval naisel peaks ikka kari mehi kohe ümber olema ... Tuleb välja, et sul ei vedanud ka meestega üldse. Või mängisid seal ka sellist hädist ja kannatajat, et peletasid kõik eemale?
Miks on teemaks ainult NAISED???

Küsimus - kas keegi mees on üldse kunagi sulle tähelepanu pööranud? (va. see peigmees). Kui sa nüüd vastad, et sa ei hooli meestest, siis on tõesti ju vastus käes ...

"Minu peamine viga oligi see, et uskusin, et "sõbranna" mõtleb, tunneb samuti nagu mina."

Sa senini ju arvad nii, ja mitte ainult sõbranna kohta. Iga kord, kui keegi ütleb, et tema nii ei tunne või naamoodi maailma ei näe, ütled sa, et ta valetab. On sinu tunded ja valed tunded, eks.

Ehk siis nüüd, kui oled aru saanud, mis sinu peamine viga oli, hakkad endas vigu parandama ja jätad kogu maailme süüdistamise jätele?

Kas Tartus omasooiharate kokkusaamiskohti ei ole?
Kuidas alati kui sõbrannale helistad, tal see uus sõbranna kohe telefoni juures on? Ongi nad paar ja jutt mingitest meestest on sinu poolt meie lollitamine?

Niina
Ma ei ole ometi lesbi. Südamesõbrannat tahaks.

Kr
Tantsima ikka võeti, aga ma ei olnud piltilus beibe, sellist küll mehed piiravad.
Mis peamine, riides olin tagasihoidlikult.
Mu meelest on me mehed tagasihoidlikud ja rohkem joovad sõprade pundiga.
Ei olegi klubis näinud, et mõnda naist/neiut mehed piiraksid. Mehed nagu ei julge, need rohkem lõunamaalased, kes peale pressivad.

Ikka mehed huvitasid, aga ööklubisse minnes ei mõelnud tutvumise peale. Rohkem igavuse peletamiseks käisin.

kust sul see mehelik sõbranna siis lõpuks leida õnnestus?
Kas mingi hobiringi kaudu ei oleks normaalsem otsida olnud?

69
Mees on tal olemas, olime koos Tallinna vanalinna pubis, kui nad tutvusid.
Ennast pani ka imestama, kui tihti uus sõbranna temaga koos oli. Nad lesbid küll ei olnud, niipalju "sõbrannat" tunnen, kuigi ta oli mehelik, tahtis ta ikka mehi.

Oma ainsa naissuhte rikkus P ära, sest uskus, et sõranna mõtleb ja tunneb samamoodi. Oli ori ja kuulekas käsutäitja, kuid samas ei õppinud mõistma, et inimesed on erineva mõtte- ja tundemaailmaga.
Olles 45 aastat ilmas elanud, kurdab P ikka veel, et ei tunne naisi ja nende mõttemaailma. Talle on foorumis sadu kirju kirjutatud ja erinevaid naiste mõtteid ja tundeid kirjeldatud. Võiks ju natuke ka õppimisvõimeline olla ja naisi tundma õppida. Aga ei, kui teiste naiste mõtlemine P omaga kokku ei lange, siis on see vaenulik suhtumine P-sse ja P-le ei sobi. P-le jagatakse nõuandeid, millele erinevate saatustega naised oma kogemuste ja/või mõtlemise tulemusel on tulnud. P-le ei lähe need mitte üks teps peale, ka mitte selles mõttes, et õpiks naisi tundma. Tema jaoks oli ja on ja saab olema vaid üks naine, kellest mõelda ja kirjutada ja nii päevast päeva, aastast aastasse, kuni surmani.
Milleks siis üldse kurta, et ei tunne naisi ja sellepärast ei teki mingit suhtlemist? Kui ei tahagi naisi tundma õppida ja vaid üks neist pidevalt meeles on, pole ju vaja siit suhtlemist otsida. Ükski foorumlane ei asenda seda niinimetatud sõbrannat.

juss
Tuttavaks saime juhuslikult tema jutuka kursuseõe kaudu. Tegi meid tuttavaks.

no selge siis
Tahan küll. Aga lihtsalt see on mu jaoks hell teema ja mõned asjad teevad haiget, siis ärritungi.
Olen viimasel ajal üldse närviline sisimas, kas vanuses asi või üksinduses.

et siin käib täielik eksperiment ja uurimus.
Ei ole seda peategelast ja tema vähe imelikku elu, pole sõbrannat ega midagi. On lihtsalt lugu, mis peab teemaalgatajale andma võtme mõne naisisiku rolli jaoks.
P on kas näitleja või kirjanik, võib olla alles noorgi veel.
Meie siin aga oleme eksperimendis-uurimuses osalejad kõik.
Ma ei usu, et tegelikus elus saab olla selline naine üldse olemas. Kui siiski on, siis no pole tal pööningul päris korras kõik.

Kõndida pubist pubisse, ööklubist teise, sest on igav, pole midagi teha muidu...??
Hallloooo, teha on alati, ka üksi on teha...
Aga kui vajadus ööklubis teiste naistega rivis oodata, millal keegi meesisend sind märkab ja kutsub, siis on tegu nagu punaste laternate tänavalgi...
Häbi oleks tõesti seal sedasi passida ja oodata, nii piinlik oleks, oi, kui piinlik oleks...

njaa-njaa
Käisin rohkem ikka seltskonna pärast. Kuigi ma ise seltskonnas ei olnud, meeldis melu ja inimesed ümberringi.

Kodus oli igav õhtuti, julgen tunnistada.
Seepärast ei ole kunagi aru saanud, kuidas naised nii hõivatus saavad olla. Kui on väiksed lapsed ja nooremad koolilapsed, siis küll.
Aga juba noorena jäi mulje, et ma olen ainuke naine, kellel aega on.

"Sõbrannal" mehel olles hakkas ka jutt, et aega ei ole minuga rääkida, aga uue sõbrannaga oli aega küll ja 2 aastat oli ka aega küll mu kodus passida.

Sõbranna on siis kuskile edasi arenenud, aga sina passid ikka seal, kus 15 aastat tagasi. Teine naine ei anna su elule sisu, selle pead ikka ise otsima.

noh
Kui ta ei oleks mu elu ära rikkunud, oleksin ka kuhugi edasi jõudnud, elaksin praegu pereelu.

Areng peab eelkõige toimuma peas. Pereelu pole veel miski näitaja.

36 lehekülge nämmutamist pole sulle ikka veel mingitki arusaamist andnud või? rääkimata nendest aastatest, mis sa selle teema kallal pead vaevanud oled.

kuulge kaaskannatajad no miks ma küll seda ei usu ! nii perfektselt kirjutavat lolli pole küll olemas.

Kuna sa, P, paistad teadvat kõike, mida teised inimesed mõtlevad või oleks teinud, siis ma lohutan sind nüüd. Ei elaks sa praegu pereelu. Mees oleks su ammu maha jätnud ja lapse kaasa võtnud. Või oleks rasedus katkenud. Sa tegelikult ei tea ja ei saa iialgi teadmagi, kuidas asjad oleks olnud, kui sa poleks (ise otsustanult) aborti teinud ja meest minema ajanud. Võibolla oleks kõik praegu palju hullem.

mu arust on P kihla vedanud, et veab selle teemaga X lehekülge välja. Egas ta muidu niimoodi ei jahuks ikka üht ja sama. Pealegi kirjapilti vaadates, pole ju harimatuga tegu.

Tead, P, ma ka pool elu mööda lokaale lohisenud, ikka naiste pärast, lõbu pärast jne.
Meestele, kui nad joogised on, on kama kaks naise väljanägemine. Peaasi, et emane, et oleks vaid panna..

Niiet su jutt on loogikavastane. Oli sul mehi seal küll, sest ikka on, pealegi olid sa siis noor liha meeste jaoks veel.
Tunnista parem, et sa käisidki öölokaalides vaid selleks, et keegi sind näpiks, joodaks ja maksaks.
Naistele meeldib, kui kutt neile joogid välja teeb, siis kõik hilisem on lihtne.

Aga jah, sa otsid omasoolisust, siis muidugi otsisid naisi, tahtsid mõnd peent tibi kallistada, aga need tibid olid parema meelega meeste kaenlas..
Löödud oled sellest, et su mehelik sõbrannagi lõpuks mehe kaissu maandus ja sina õnnetu naistele orienteeritu jäid kehvas eas ilma isegi naisest ja mehi sa ei taha ise vist eriti. Küll need mehed sind paneks, kui saaksid. Mees paneb või 100 aastast, peaasi, et panna saaks, sa valevorst.

pubikutt
Sa räägid pubidest, mis on hommikuni lahti, seal tõesti tulevad öösel kell 4 purjus mehed ligi.

Ma ei olnud nii kaua pubides ja enamus varem kinnipandavates pubides on soliidne seltskond ja ei tule seal keegi ligi.
Tullakse oma seltskonnaga ja keegi naljalt juttu ajama ei tule.

Purupurjus mehega võib öösel pubis rääkida, aga midagi enamat küll ei julge. Olen rääkinud mõne mehega ikka tantsukohas, aga ligi tulid tavaliselt joobes mehed.

Sa ei saanud aru, ma ei kurdagi, et meestuttavaid ei saa, vaid et armastust enam ei leidnud peale lahkuminekut.
Meestuttavaid ikka leiab, aga vastastikuseid tundeid enam ei tekkinud, sellist inimest enam ei olnud.

Ei leidnud enam ei armastust ega naistuttavaid. Ma ei ole lesbi ! Appi, no ei ole !
Mul on elus sõbrannade etapp vahele jäänud, vist sellepärast tahangi suhelda tagantjärele.

ang
Peigmehele rääkisin ka oma süütunnetest, ta oli uskumatult arusaaja, aga mina ikkagi kuulasin kahjuks "sõbrannat" rohkem.

Oleks praegune ainuke sel teemal soigumine, arvaksin samuti, et mingi kihlvedu. Paraku käib see jama juba mitmendat aastat. Nii pikka aega kestvat kihlvedu ei kujuta eriti ette. P on erinevate nimede all oma lugu tutvustanud väga paljudes teemades, nii haakuvatetes (teema mõttes), kui ka mitte, samuti on ta ise analoogseid teemasid siin ka varem teinud. Mäletan, kuidas temaga pahandati, et ta teiste tehtud teemad oma korduva jutuga ära rikub. Kui ta lõpuks ise oma teema tegi, pandi seda tähele.
Et keegi sel moel siin lollitaks, tähendaks seda, et sel lollitajal oma elu praktiliselt puudub. Jällegi, kes viitsiks mitme aasta jooksul sama jama muudkui korrutada.
Ka eksperimendi mõttes (kirjanik, näitleja, ...) nii pikalt siin passida oleks suisa imelik. Oleks piisanud mõnest kuust või vähemastki, et rolli sisse elada.
Ainuke asi, mis paneb mõtlema mittereaalselt elavale inimesele, on see, et ta on enda kohta siin nii palju avaldanud (lapsepõlvekodu, ema töökoht, vanapoisist vend, ametid ja palju muud, rääkimata legendaarsest sõbrannast), et kuidas keegi teda ära pole tundnud. Mõni tuttavaist peaks ju ikka siia vahel trehvama. Kui ka osa ta jutust on maskeeritud, peaks taolise saatusega naine ju vägagi äratuntav olema. Kõik äratundjad ei saa ka olla sellised, kes oma äratundmisrõõmu siin jagada ei tahaks. Vaat see on tõesti kummaline. Aga edasi tekib kohe küsimus, miks pagana päralt peaks keegi tahtma aastaid sellist ebanormaalset rolli mängida.
Postitusaegade järgi on näha, et põhiliselt tegutseb ta siin pealelõunast varaste hommikutundideni. Ja ega see pole ainuke teema, milles ta osaleb. Teda ja ta mõtteviisi kohtab samal ajal ka teistes teemades. Praktiliselt siin ta elabki. Nii et oma elu sel tegelasel tõesti puudub.

Et kuidas ta üldse tööl saab käia, kui kell kolm-neli öösel siin passib? Ja mida ta postituste vahepeal teeb, mõtlemisega vist ei tegele, sest isegi laused on ühesugused pidevalt, ja ühessegi pikemasse postitusse ei süvene ka, sest midagi kohale ei paista jõudvat.

Millist tööd küll nii kinnise mõistusega inimene teeb? Kuskil tehases liinil?

kuidas ta kirjutada oskab niivõrd hästi, isegi selliseid põnevaid sõnu lükib oma teksti, kuid teiste kirjutatust aru ei saa. see ei ole ju loogiline.

ma saan aru, et ta elab Jõhvis kuna ta mainis passaazhi ja K-Järvet.

Kas ta oma haridusest ka rääkinud on? Ma ei ole jõudnud kogu lugulaulu läbi lugeda?